pikendada ka trennide aega. Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu. Mõned peavad oluliseks toidulisandite kasutamist nagu vitamiinitabletid, spordijoogid, proteiinipulbrid jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema
See on kiirem võimalus tagada lihastele energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagundatavad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära ja koos sellega tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel jääkprodukt laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimust. Sel põhjusel ei ole võimalik sooritada lihastegevust kestvalt kõrge tempoga. Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne, kiire tempo ning tugeva pingutusega jooks anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. 3.2 Anaeroobne energiatootmine Juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2
Bioloogiadoktor A.Viru rõhutab kiiruse arendamise vajalikust juba 10-14 aastaselt.(Viru 1960: 58) Tema arvates puberteediealistel noortel on eeldused kiiruse arendamiseks, kuid puuduvad eeldused kiirusliku vastupidavuse arendamiseks. Ta märgib, et algajatel noortel, kellel puudub jooksualane ettevalmistus ei tohiks alustada sprinditreeninguga, kuna see on liialt koormav. Noortele on sprinditreening alles siis jõukohane, kui sellele on eelnenud aeglane mänguvormis läbiviidud jooksutreening. Noorte vastupidavuse treeningule tuleb tuleb läheneda erakordse ettevaatlikkusega. Täiskasvanute sportlaste suurt treeningukoormust ei või mingil juhul rakendada noore, alles kasvava organism juures. Seda sellepärast, et noorte füsioloogiliste protsesside juhtimine ei ole veel saavutanud täiuslikkust . Üksmeelel spordiarstid ja füsioloogid selles osas , tenoor ei talu sel määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud.
36 Kasutatud materjalid EYOF 2015 koduleht. Loetud: http://www.eyof2015.org/, 03.03.15 Jalak, R.; Lusmägi, P. (2010) Tervise ja spordi ABC. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Jürimäe, J.; Mäestu, J. (2011) Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Landõr, A. (2009) Südame löögisageduse monitooring võistlusspordis, tervisespordis ning liikumisravis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Nurmekivi, A. (2006) Laste ja noorte jooksutreening. Tartu: Championship Eesti OÜ. Thool, L. (2006) Treening tervele kehale. Västerås: ICA raamatukirjastus. Vikipeedia (2014) Saun. Loetud: http://et.wikipedia.org/wiki/Saun, 16.02.15. 37 Lisa 1 Sõnaseletused • 3'TPS – pulss pärast koormust kolmandal minutil, kolmanda minuti taastumispulss • 3'TPSsum – pärast koormust esimese, teise ja kolmanda minuti taastumispulsside summa • Adaptsioon - kohanemine
annaabi.ee 
