11. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 12. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut pigem eemalolev. Kausaaleetikas on N mõttekäik. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Hea ja kurja suhtes on N neutraalne. Vooruslike tegude motivatsioon need on kogustuslikud, sest ükski tegu ei jää tasumata. Inimese roll on püüelda väljapoole põhjus-tagajärg seost. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Ei arvata objektiivselt, et maailmas midagi kurja eksisteerib. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus. 13
religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone?
nõusolekuta. Rousseau rõhutas, et inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud. . - õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Loomuliku õiguse vastukaaluks esitas Rousseau poliitilise õiguse mõiste, mis rajanes kokkulepel. - inimeste seas igaühe seadusliku võimu aluseks võivad olla ainult kokkuleped: seaduslik võim tekib vabatahtliku kokkuleppena, vabade ja vooruslike inimeste tulemusel. Sellel juhul võimu jumalik päritolu lükatakse tagasi. - ühiskondliku leppe teooria tulemusel kujuneb võrdsete ja vabade indiviidide liit: kokkuleppe osalejate vabadust ja võrdsust kindlustab rahva ühinemine lahutamatuks tervikuks (kollektiivne isiksus), kelle huvid ei või risti vastu käia eraisikute huvidega. - ühiskondliku leppe teooria tingimustel kuulub suveräänsus rahva juurde. Selle alusel rahva suveräänsuse all mõeldakse üldise rahva tahet
Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Kõrgeim tarkus -- eristada head ja halba. Hakka rääkima, et ma sind näeksin. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates Platon (eKr427-eKr347) Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia Plantoni sõnul pidi riigi valitsejad olema filosoofid Filosoofid olevat ainast, kes midagi tunnevad, mis on õige Täiusliku riigi eesmärk oli kasvatada vooruslike kodanikke Platoni tsitaadid: Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja
kuidas ta inimestesse ja kirjeldavatesse sündmustesse suhtub, ta hiilib vastutusest kõrvale, ei anna nõu ega hoiata see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike · Teos tekitas skandaali, autor kaevati hüvitamise ja paheliste karistamisega, siivutuste pärast kohtusse, publik oli nad ei kiitnud heaks kirjaniku nördinud ja kriitikute arvamused ehmatavat reaalsust. vastandlikud. Suur osa lugejaid pahandas, et autor ei mõistnud romaani peategelast Emma Bovaryd abielurikkumise pärast hukka. · Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga
Absoluut asub hea poolel. Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole. Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et
Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane- mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega. Ja siis see autori ebaharilik tagasihoidlikkus! Kusakilt ei saa aimu, kuidas ta inimestesse ja kirjeldatavatesse sündmustesse suhtub, ta hiilib vastutustest kõrvale, ei anna nõu ega hoiata- see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike hüvitamise ja paheliste karistamisega, nad ei kiitnud heaks kirjaniku ehmatavat neutraalsust. Flaubert võitis kohtuprotsessi ja raamat võis ilmuda. Väike hulk kirjandussõpru taipas teose väärtust, kiitis ja soovitas seda lugeda. Ja raamatu menule aitas loomulikult kaasa ka skandaal. Aga armastasid seda ainult vähesed. Nemad taipasid, et Madame Bovaryga algas kirjanduses uus ajastu. Nüüd polnud enam tähtsad ideaalid, võimalikult uskumatud seiklused ega üliinimlikud
Inimene peab jõudma äratundmisele, mida ta tegelikult ihaldab ja armastab. Ideaalne armastaja läbib viis staadiumi. Kõigepealt armub ta konkreetsesse inimesse, kelle välimus on eriti ligitõmbav. Edasi märkab ta, et füüsiline ilu ei piirdu tema armastatuga, ning hakkab armastama füüsilist ilu üldse. Järgmisena taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi, et nende välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltskonnas kiigub ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Ta hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllaste tegevuste ilu. See omakorda viib teda teaduse uurimisele ja tarkuse omandamisele. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsetesse kandjatesse, olgu siis keha, hinge või ühiskonna näol. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid ja hunnituid tundeid ja mõtteid, kuni ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne
Gobind Singhil elu lõpul kirjutatud memuaarid, mis peamine allikas tema elu kohta. Võimule 9 aastasena. Varaküps laps. Sümboliteks sinine hobune, mõõk ja valge pistrik. Kõigis kuues keeles, mida oskab, loob värsse. Usu kaitseks relva haaramine lubatud. Gobind. Asutab sikhide jaoks kooli. Tekib mõte, et gurude asja peaks ära lõpetama. Leiab, et õpetust pole vaja edasi andma, et õpetus on olemas. Ja ühtlasi see, et palju kaklusi. Guru asemele jääb pühakiri. khAlsA- vooruslike organisatsioon. Pühitseb viis meest lambaverega uueks kogukonnaks. Gobindi arvates peab olema khAlsa liikmetel sümbolitena viis asja. Ei tohi lõigata juukseid ja habet, kamm (kangha), põlvini rüü, karA-parema randme ümber olev metallkäevõru, kirpan. Neli käitumisreeglit, ei tohi lõigata kehakarvu, suitsetada, süüa loomaliha ei tohi ja naisi ei tohi vägistada. Mäss suurmogulite riigi vastu.
aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad pole kunagi tagasi kohkunud vaieldavates küsimustes iseend hukka mõistmast; ja täie õigusega on kõige soodsam olukord see, kui tuleb end kaitsta ausa ja haritud vastaspoole ees, kes on kohtunikuks omaenese kohtuasjas. ESIMENEOSA
Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole. Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas.
Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja. Impeerium on selle ideaali teostamine. Rooma riigi kasvades hakkas keiser end nägema kogu maailma valitsejana (2. saj pKr). Selleks, et sellist impeeriumi luua, selleks pidi olema ka ise mingil kõrgemal vooruslikkuse tasemel (igasugune lodev, ainult majanduslikele hüvedele keskenduv tsivilisitsioon ei suuda impeeriumi luua ning on parem kui teda juhitakse missioonitundega vooruslike rahvaste poolt). Roomas olid peamised voorused sõjalised- keisririigi kodanikud olid orienteeritud sõjale. Sõdimise eesmärgiks ning ideoloogia alustaladeks olid: pax romana (Rooma rahu tagamine), tsivilisatsiooni, seaduste ja hea elu transportimine ning laiendamine üle maailma. Samas õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus, kõik pidi olema reguleeritud õigusega, sealhulgas ka sõda. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Kuni 16
innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele. 1) Substants väljendab kõige üldisemalt liiki või olemust (koer, kits, maja).
omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub tegevusse niipea, kui me oma sõpra kohtame, ning tõlgib kogu poeesia kolkunud proosasse. Peaaegu kõik inimesed laskuvad madalamale, selleks et kohtuda. Igasugune ühendus on kompromiss, ja mis veel halvem kui need kaunid loomused üksteisele lähenevad, siis läheb kaduma nende ilusaim õis, selle hõrk aroom. Milline lakkamatu pettumus on küll tegelik seltskond, isegi vooruslike ja andekate seltskond! Kui kohtumine pika etteplaanitsemise järel teoks saab, leiame end peagi, otse sõpruse ja mõtte kõrgeimal harjal, paratamatult piinatuna tõrjuvaist müksudest, äkilisest kohatust apaatiast, vaimukuse- ja elevusehoogudest. Meie võimed veavad meid alt, ja mõlemad osapooled leiavad kergendust üksindusest. Ma peaksin seisma iga suhte kõrgusel. Ei ole tähtis, kui palju mul on sõpru ja kui sisukas
Ent kui me kiidame vooruslikku inimest (ja laidame ebavooruslikku), siis me kiidame teda millegi eest, mis pole ta enda valikutega poliitikud silmitsi seisavad, kas ning millistel asjaoludel on lubatud eetika piiride ületamine poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel ning millised kompromissid on poliitikas eetiliselt teene. Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega. lubatud. 21. Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust
Riik kasvas välja perekonna baasil. Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine – mistahes riigivormi abil. Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia – monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia – võim voorusliku vähemuse käes Vabariik – võimu juures vooruslike ja arukate kodanike enamus Ja mitteõiglasteks: Türannia – voorustetu üksikisiku piiramatu võim Oligarhia – võim majandusliku ladviku käes Demokraatia – väheväärtusliku, madala voorustetu klassi vägivallavalitsus. 30. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Algne ehk originaalne tekkimine: tühja maa koloniseerimine – kaasajal pole see enam võimalik, sest pole mida koloniseerida.
Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades. Ka riik pidi Platoni meelest vastama hüve ideele ja tagama vooruslike kodanike kasvatamise. Seega võisid riiki juhtida üksnes, need kes hüve ideest aru said. See aga oli tema meelest jõukohane üksnes filosoofidele. Öeldust lähtuvalt esitas Platon oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mis kasvataks vooruslikke kodanikke ja tagaks, et ainult nemad pääsevad riigi etteotsa. Töötegemine tuli jätta vähemvõimekamate osaks, andekamad ja tublimad seevastu pidid lapsepõlvest peale pühenduma õppimisele ja igakülgsele enesearendamisele.
Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades. Ka riik pidi Platoni meelest vastama hüve ideele ja tagama vooruslike kodanike kasvatamise. Seega võisid riiki juhtida üksnes, need kes hüve ideest aru said. See aga oli tema meelest jõukohane üksnes filosoofidele. Öeldust lähtuvalt esitas Platon oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mis kasvataks vooruslikke kodanikke ja tagaks, et ainult nemad pääsevad riigi etteotsa. Töötegemine tuli jätta vähemvõimekamate osaks, andekamad ja tublimad seevastu pidid lapsepõlvest peale pühenduma õppimisele ja igakülgsele enesearendamisele.
Impeerium on selle ideaali teostamine. Tõestuseks, näiteks 212- Caracalla andis oma ediktiga kodakondsuse Rooma vabadele alamatele). Rooma riigi kasvades hakkas keiser end nägema kogu maailma valitsejana (2. saj pKr). Selleks, et sellist impeeriumi luua, selleks pidi olema ka ise mingil kõrgemal vooruslikkuse tasemel (igasugune lodev, ainult majanduslikele hüvedele keskenduv tsivilisitsioon ei suuda impeeriumi luua ning on parem kui teda juhitakse missioonitundega vooruslike rahvaste poolt). Roomas olid peamised voorused sõjalised- keisririigi kodanikud olid orienteeritud sõjale. Sõdimise eesmärgiks ning ideoloogia alustaladeks olid: pax romana (Rooma rahu tagamine), tsivilisatsiooni, seaduste ja hea elu transportimine ning laiendamine üle maailma. Samas õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus, kõik pidi olema reguleeritud õigusega, sealhulgas ka sõda. 57. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa
kaunis. Kes näeb, et väliselt inetu inimene on hea, näeb, et ta on kaunis. Inimene peab mõistma, mida ta tegelikult ihaldab ja armastab. Ideaalne armastaja läbib 5 staadiumit. Algul armub kindlasse inimesse, kelle välimus on ligitõmbav. Siis märkab, et väline ilu ei piirdu tema armastatuga, ja hakkab armastama välist ilu üldse. Siis taipab, et hinge ilu on keha ilust väärtuslikum. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi et välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltsis jõuab ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllate tegevuste ilu. See viib ta teaduse uurimise ja tarkuse omandamiseni. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsesse kandjasse, olgu see keha, hing või ühiskond. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid, hunnituid tundeid, kuni lõpuks silmab ühtainsat teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu, absoluutne.
olid tasakaalustatud kaks jõudu: 1. vähesed, kes olid tugevad rikkuselt, sünnilt, positsioonilt ja hariduselt, 2. paljudest tulenev arvuline jõud. Stabiilsuse saavutamiseks oli vaja need kaks jõudu omavahel tasakaalustada. Türannia ja demokraatia olid tema arvates kõige pahelisemad valitsemise vormid. Oligarhia ja demokraatia on mõlemad enesekesksed sellepärast, et nad keskenduvad varajagamisele. Voorustekäsitlus. Inimese elu eesmärk on "õnnelik elu". Õnnelik elu saavutatakse vooruslike tegudega. Linna või riigi kodanik on Aristotelese arvates vaid need, kes osalevad poliitiliste küsimuste üle otsustamisel, selleks peaks neil olema vaba aega ja nad ei tohi teha lihtsaid töid. Kui kodanik hakkab tegema töid, mida peaksid tegema käsitöölised ja orjad, siis see ei ole vooruslik, vastupidi, nii tehes kaob erinevus isanda ja orja vahel ning isanda voorus kaob. Inimese voorus sõltub sellest,
asjadest, teoretiseerida. Eetilised voorused on seotud hingelaadiga ning seisnevad sobiliku keskmise (omamoodi kuldse kesktee) leidmises. Kuldset keskteed võib leida vaid neis asjades, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad, kuid mis võivad muutuda sellisteks liialduse või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed? Selleks on tarvis arukust, s.o dianoeetilist voorust. Kui arukusest tuleb puudu, siis tuleb lihtsalt järgida vooruslike inimeste eeskuju (mis on ju ka tegelikult üpris arukas). Arukus aitab teadmisi elusituatsioonidega kohandada. Kõik see nõuab kogemusi. Näiteks selleks, et olla mehine, on tarvis õppida olema mehine, läbida mehisuse kool. Kuldse kesktee mõõdupuud saab rakendada ainult selliste asjade suhtes, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad. Näiteks tunded iseenesest ei ole ei head ega halvad; pahe tuleneb liialdusest või puudusest. Võtame näiteks enesekindluse
millest 3 on "õiged" ja 3 "valed" - st õiged ongi ideaaliga hakkama saanud, teised mitte. A. Õiglased (vooruslikud) riigivormid: 1) monarhia - monarh on vooruselt kõigist teistest ühiskonnas peajagu üle, ta on "tark ja hea isa", kes kutsutud saatuse poolt teisi valitsema; 2) aristokraatia - võim voorusliku vähemuse ehk nn sündinud juhtide käes, kes kutsutud saatuse poolt valitsema; 3) vabariik - võimu juures on arukate, vooruslike kodanike enamus. Kui nii on juhtunud, siis eeldusel, et nad (see enamus) on ka tõesti võrdväärselt vooruslikud. B. Ebaõiglased (voorusetud) riigivormid: 1) türannia - voorusetu üksikisiku piiramatu võim, kus türanni ei huvita kunagi rahva heaolu, perekonna ja üksikisikute täiuslikkuse ja vaba arengu poole püüdlemise tagamine, vaid üksnes kõigi ja kõige allutamine türanni mistahes kõlblusetule soovile;
annaabi.ee 
