liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine. Kritiseeriti vabakaubandust. Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma
- Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): – andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813-1832); – avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; – väärtustas eesti keelt; 14
muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis
keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J
sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust. Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle
Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Petersoni teos ,,Finnische Mythologie" (1821) Soome mütoloogiast; see on kommenteeritud ja tõlgitud versioon 1789. aasta
Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4
Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4
"ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala
18 sajandil. Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus. Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda, kes omavahel vaidlevad. Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste iseloomulikele külgedel polegi tähtsust, rahvuse määrab ühine tahe. Inimesi seob üheks rahvuseks territoorium, keel. Paljud arvavad, et keel ongi see ainuasi. Siis 19 sajandi Saksa romantikute mõjul lisandus sinna ritta ühine ajalugu, mälu. Volksgeist- rahvavaim. Herder Siis lisandus hiljem sinna ka veel ühine majanduselu. Teine koolkond. Seda esindas Hans Kohn. Ütleb, et kõik see mida eelnevalt loetles aitab kaasa, kuid määravaks on tahe, tahe olla üks rahvas. See väljendub rahvuslikus liikumises, ühistegevuses. Sama kehtib ka identiteedi vaidluste üle. Herder. Identiteet on samastama end kellegi teisega. Selle määravad ära objektiivsed asjad, keel tõug jne
(1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Estofiilide rahvaluule alane tegevus 19. sajandi alguses Johann Heinriche Rosenpläter (1782-1846): o andis välja ajakirja ,,Beiträge zur genauern kenntniss der estnischen Sprache" (1813- 1832) o avaldas selle laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; o väärtustas eesti keelt.
poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august Wilhelm Hupeli vahendusel sai ta aastatel 1777–1778 oma kavandatava rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega. Harimata, lihtsas inimeses uskus Herder olevat säilinud
teeks väiksemate riikide/rahvaste püüdlustest saada oma riik ja eralduda teistest riikidest. 19. sajandil ei tekkinud niisama, see olenes suurriikide kokkulepetest, huvidest vastavas piirkonnast. Peale IMS muutub etniline aspekt suureks ajendiks Euroopa poliitilise kaardi muutmiseks riikide tekkimisega. o Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: - Johann G. Herder (1744-1803) – Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim (Volksgeist). Heroiseerib rahvuse ajalugu, eriti antiik- ja keskaegset pärandit. Rahvus kui legitiimsuse kandja. Iga rahvus on midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Iga rahvus on olemas juba ammustest aegadest. Ja seega omatakse õigust oma riiklusele, kultuurile. De jure iga rahvusühik on riikluse kandja. Arusaam sellest, et kui on valitseja on riiklus legimitiseeritud, kuid Herderi arust ei olnud see oluline
Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu
I Ms lõpp ja rahvuslus Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida- Euroopas vägivaldselt ka pärast Külma sõda ( Jugoslaavia pärilussõjad 1990.aa.).Etniliste kogukondade vahelised konfliktid, mis olid enne Austria- Ungari sisesed konfliktid muutuvad rahvusvahelisteks konfliktideks. Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus : Johann G Herder( 1744-1803)- Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim ( Volksgeist) . Heroniseerib rahvuse ajalugu , eriti antiik- ja keskaegset pärandit . Rahvus kui legitiimsuse kandja. Rahvuse romantiline käsitlus.Rahavl on riigiõiguslik kehand, rahvus on riigiloomise alus, rahval peab olema valitseja , rahvanimeline riik . Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab
Kuna talle olid olulised inimesed ja rahvad nende ainulaaduses, siis oli võimalik pakkuda vaid teaduslikke üksikvaatlusi ja üksikõpetusi. Friedrich Carl von Savigny (1779-1861) Vt kohustsuslik kirjandus. [[Aarnio 1997:] For von Savigny, law was a historical phenomenon whose origins were not to be looked after in divine sources. Law grew naturally from the people, its customs, its history. Law was a product of the natural spirit, the Volksgeist. The challenging task of the legal profession was to give a form to the concept of law that had thus originated.//The form of the law was a kind of an enlightened doctrinal opinion. It is not a long jump from this conception to the view that the form of the law is expressed by legal concepts and that it is those notions that in a way carry the law from one phase of the development of society to the other. By their means one
sajandi ühiskond. Liedertafel Rahvuslik muusika ja üldse laiemalt rahvuslikkuse küsimus on 19. sajandil hoopis teistsugune kui varasematel sajanditel. Muusikastiil oli olnud universaalne, rahvusvaheline. Bach võis kirjutada mingi teose või selle osa (näiteks süidis) küll ,,prantsuse maneeris" või Lully omakorda ,,saksa maneeris", aga kellelegi ei tulnud pähe taotleda rahvuslikkust omaette eesmärgina. 19. sajandi rahvuslikkuse idee üheks allikaks on mõiste ,,rahva vaim" (Volksgeist; eesti keeles vabas tõlkes oleks see pigem rahvuse vaim), mille 18. sajandi teisel poolel kujundas saksa Valgustusajastu kirjanik ja filosoof Herder. 19. sajandil valitses ettekujutus, et ,,rahva vaimu" sügavustes peitub rahva muusikaline olemus. Andekas helilooja toob ,,rahva vaimu" muusikalise olemuse päevavalgele ja vormib sellest kunstiteose. ,,Rahva vaimu" idee ühines 19. sajandil poliitilise rahvuslikkuse ideega. Poliitiline rahvuslikkus
küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu
psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti
arusaamu ja tõekspidamisi järgiv kogukond. Kultuuriliselt neutraalne, kaasahaarav. Arenenud liberaalsest liikumisest, põimunud liberaalsusega ja kodanikuigustega *Ida- Euroopa- rahvuslus kui etniline kuuluvus. Sünnipärane kuulumine, mis välistab poliitiliselt või kultuuriliselt liituda soovijaid. Rahvus kui kaasasündinud nähtus. Etniline mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Stalin: ,,Rahvus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile." Ta rõhutab, et rahvus pole ükski neist eraldi, vaid kõik peab olema olemas. Kas rahvuse moodustab mingid objektiivsed tunnused nagu Stalin arvas? Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse
1.1.Geograafiline 38.1.2.Ajaline 38.2. Õigusteadlaste mitmepidine suhtumine 38.2.1.F. C. von Savigny Ajaloolise koolkonna tekkele, mille juhiks oli Friedrich Carl von Savigny (1779-1861). Ajalooline koolkond tegi jõupingutusi leidmaks vanaaja õigusallikaid, et neid uurides paremini mõista kehtivat õigust ja seda elus hoida. Savigny ei soovinud ülesaksamaalist kodifikatsiooni kuna leidis, et aeg selleks pole veel küps. Tema arvates pidi õigus olema Volksgeist'i väljenduseks, mille all ei peetud silmas rahva arvamust vaid ajaloolist ideetraditsiooni nagu seda tõlgendasid ja väljendasid ajaloolise koolkonna õigusteadlased. Ajalooline koolkond uuris ka Corpus Iuris Civilis't, mida nad pidasid oma teooriate üheks aluseks. Mida rohkem aga ajalooline koolkond püüdis saksa õigusajalugu selgitada ja ülevaatlikustada, seda ilmsemaks muutus, et rooma õiguse retseptsioon ja selle arenemine saksa ühiseks õigusallikaka oli keskse tähendusega
annaabi.ee 
