deco stiili, mil seal tegutses kõrgseltskonna lemmikkohvik. Vanade fotode põhjal restaureeritud keskset restoranisaali ümbritsevad kaaravad, mille ülaosades on taastatud kunstnik Areni eredad dekoratsioonid,tantsupõranda kohal on uue elu saanud sakilise kujuga tagantvalgustatav vitraazlagi. Kahel tasandil asuvad miljööväärtuslikud ruumid mahutavad kuni 150 restoranikülalist. Volga à la carte menüü "Athenast Volgani" on harmoonias teeninduse ja atmosfääriga ning annab igale külastajale meenutamist vääriva elamuse. Nii nagu voolab Volga jõgi läbi mitme maa, nii pakub Volga restoran võimalust tulla ja tunda kliendil justkui oleks sattunud Ateenasse, kuid tegelikult jõudnud Volgani. Ainukesed ettevõtted mis täidavad kodulehe ülesannet on restoran Entri ja Volga . Kuna seal on kõik info ja asjad kätte saavad võrreldes zen zen'iga .
· Idas sai vägede etteotsa Aleksander Koltsak. · Lõunas lõunas lõi oma armee kindral Anton Denikin. · Eestis moodustati Loodearmee kindral nikolai judenitsi juhtimisel. · Jõudumööda toetasid valgekaartlasi ka vastiseseisvunud piiririigid ja Antanti inverventsiooniväed. Nõukogude Venemaa oli sattunud rinnete rõngasse ja äärmiselt täbarasse olukorda. Koltsak jõudis oma vägedega välja Volgani. 1920. aastal algas Poola pealetung Nõukogude Venemaale. Batka Mahno Nestor Mahno juhtis talurahvasõda Ukrainas. Oli vaadetelt anarhist. Vastavalt vajadusele sõdis nii punaste kui ka valgetega. Etendas olulist rolli nii denikini kui Wrangeli purustamises. Tema jõud hävitati punaste poolt 1921. Valged said lüüa peamiselt sp, et nad ei saanud hästi läbi, ei arvestanud talurahvaga.palju oli ka omavahelist kooskõlastamatust ja rivaalitsemist
Stalingradi lahing Stalingradi lahing Kõige verisem lahing Teises maailmasõjas Toimumiskoht Stalingrad (praegu Volgograd) Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Kurgaan – kalmetüüp, matuseküngas November, 1942 Enamik Stalingradist oli sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres Punaarmee oli valmis suuremaks pealetungiks 19.november alustasid Nõukogude väed
hambulise a kaubavahet templiga . us ülemere maadega Tähtsamate Pulli asula , Läänemere Idas Pulliasula Lääne ja asulate Siimusaare ääres Põhja- ulatusid koht Põhja-Eestis leiukohad asula , Narva Soomest ja Volgani ja ning saartel. Joaoru asula Karjalast kuni Läänes Lätini Reini jõeni ja Lõunas peaaegu Alpideni Millised olid Tarandkalme Sängitati Rajati Maeti Kivikirstkalm
a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk
USA ja Inglismaa avavad teise rinde: alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943) Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti
(jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
(metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. Elukäik
pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega. Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines esimesest märgatavalt nii asustusviisi, matmiskombestiku, valmistavate esemete kui majandusviisi poolest.
ulatuses. Sellepärast valiti ründamiseks lõunasektor, sest see ajaks segadusse Nõukogute liidu kes ootas uut peale tungi Moskvale. Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Venelased aga ei taandunud. Hakkas võitlema Stalingradi rinne, keda juhtis Vassili Gordov. Stalin nõudis Stalingradi täielikku kaitset. Linna pidi kaitsma Vassili Tšuikovi 62. armee ning Žukov hakkas moodustama lisajõude saksa armee vastu, et kindlustada maksimaalne vasturünnak
vallutada ei suudetud. Len piirati ümber ja algas blokaad. Peaaegu jõuti ka Moskvani, kuid ka Moskvat ei suudetud vallutada. NSVL väed läksid dets alguses esmakordselt vastu pealetungile. Lõunas hõivati Kiiev. Nord Leningrad blokaad Mitte Moskva 20-30 km NSVL vastupanu Süd Kiiev Kaukaasia Kaspia '42 suvi, Volga alam 42 aastal otsustati Süd'i pealetungi suunda muuta, nähti ette pealetungi Volga alamjooksul ning ideekohaselt pidi jõudma Volgani, kuna mööda seda oli võimalik peatada nafta transport NSVL'i liidule. '41 a suvel USA ja Ing sõlmisid omavahel Atlandi harta. Lend-lease süsteem USA majanduses, abi andmiseks abivajavatele riikidele. Abiandmissüsteem tekkis juba enne seda, kui USA sõtta astus. 7 dets '41 ründas Jpn USA, mis tõi kaasa USA sõtta astumise. NSVL ja Jpn vahel kehtis mittekallalaetungi leping, mis kehtis kuni '45. Jpn alustas samal ajal, kui USA ründas, ka Kagu-Aasia alade ründamist
novembril 1912 "Kapsapää", mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. "Ometi kordki elus siiski läheb mul toredasti. Niihästi linnades kui maal lõhutakse mu "kapsapäid" ning autoritasu tuleb rohkesti", meenutas Luts seda ajajärku. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar 3 Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel
Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. 8
1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa . Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". 2 Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme
jõest ~3000 a eKr loomakasvatus, maaviljelus nöörijäljendid. harimiskõlbliku Volgani, (j-k-l-m+n) Paadikujulised maa juures. lõunas kivikirved Kalmistud peaaegu küngastel, Alpideni
Umbes 5 sajandi pikkune võitlus Bütsantsiga lõppes sellega, et slaavlased asustasid Doonau piirkonna, suure osa Balkani poolsaarest ning peagi moodustasid slaavlased suure osa Bütsantsi elanikkonnast. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda"
kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23. novembriks ümber Saksa 6. armee ja osa 4. Soomusarmeest, üldjuhataja Friedrich Paulus. Saksa löök
Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. novembril 1942 alustasid nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja lõuna pool ning piirasid 22. novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. Pärast kaks kuud kestnud veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi
U 30002000 eKr oli Euroopas rahutu aeg. Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse, Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku lähteala ei ole suudetud kindlaks teha, ilmselt sai see alguse kusagil Reini ja Dnepri vahel. Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega.
rahumeelselt lahkuda) hävitati nad peaaegu täielikult. Peale võitu Kalkal suundusid mongolid Kesk volgamaale bulgaaride aladele kus said aga lüüa ja kaotasid osa sõjasaagist kuid vaatamata sellel õnnestus neil 1225 Mongooliasse tagasi jõuda. 27. Batu retked Vene aladele (Sergejev, Vseviov 2002, 237248). Peale tsingis-khaani surma jaotati maa poegade vahel ja läänepoolne uluss kuhu kuulusid maad kuni volgani läksid Dzutsi le kas aga enne Khaani suri ja nii sai need maad hoopis tema poeg Batu, lisaks läksid talle kõik ida-euroopa alad kuhu mongolid jõuavad.1235 aastal toimunud mongolite peakorteris Karakourmis suur kurultai kus otsustati väed ühendada ja läänt vallutama asuda. Vägede juhiks sai Batu ja tema peamiseks abiliseks Subedei. 1236 astal valluati Volga-Bulgaaria, ellujäänud põgenesid Vladimis-Sustalimaa vürstilt luba asuda elama Volga parempoolsele kaldale. 1237
suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Stalingradi lahing Stalingradi lahing, Teise maailmasõja suurimaid strateegilisi operatsioone, toimus 17. VII 1942 – 2. II 1943. Alustanud rinde lõunaosas pealetungi, jõudsid Saksaväed 23. augustil Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septembril Stalingradi ja vallutasid suurema osa linnast. 19. november asus Punaarmeevastupealetungile, 23. novembril piirati ümber sakslaste 300 000-meheline grupeering. 10.–26. jaanuari pealetungiga ümberpiiratud väed tükeldati ja sunniti 2. veebruaril kapituleeruma. Maailm sõjas Totaalne sõda II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel
Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed. Hilisneoliitikum Ulatuslikel aladel Euroopas nn sõjakirveste (nöörkeraamika) kultuurid (u 3200/2900 2300/1800 eKr). U 30002000 eKr Euroopas rahutu. Viljelusmajandusega tegelev rahvastik vajas uusi asumisalasid. Osa kultuuri mõjusid levis idee kaudu, ilmselt ka rahvastiku ränded ja vallutused. Indoeuroopa hõimud, v nende tugev mõju. Kultuur ulatus Reinist Volgani. Kattis suurema osa Saksamaast, osa Madalmaadest, Taani, Poola, Baltimaad, Valgevene, Tsehhi, Slovakkia, Põhja-Ukraina, Lääne-Venemaa. Ulatus kuni Kesk-Rootsini, ja kattis osa Norra rannikust ja Soome lõunaosa. Kultuuri nimi tuleb iseloomulikest esemetüüpidest: kirved, nöörivajutistega kaunistatud keraamika. Kultuur hõlmas suurt osa Euroopast, eri rahvaste seas levisid sarnased tehnilised ja kultuurilised uuendused. Rida lokaalseid kultuuriilminguid.
kõige lõunapoolsemal osal, tema eesmärgiks jäi tungida Põhja-Kaukaasiaasse, võtta kontrolli alla Bakuu naftavarud. B põhjapoolsemal osal sai ülesandeks jõuda välja Volga jõeni, mis oli Vm Eur keskosa ja Lõuna-Vm vahel tähtsaim ühendustee. Mõlemad alustasid peatungi enam-vähem üheaegselt, juuni lõpus. B kasutas ära Punaarmee purustamist Harkovi lahingus ja liikus kiiresti edasi, ületas Doni jõe ja lähenes kiirmarsil Volgale. Eesmärgiks oli välja jõuda Volgani Stalingradi linna juures. Samal ajal väegrupp A liikus Põhja-Kaukaasia suunas, esialgu olid mõlemad ülimalt edukad, tundus, et 1941 suvi kordub täielikult, murti NL kaitsest läbi, Punaarmee pöördus taas taganema, kohati põgenes paaniliselt. Olukorda halvendas seegi, et Stalin oli 1942 kevadel ja suvel veendunud, et sakslased üritavad iga hinna eest uuesti rünnata Moskvat, reservüksused olid koondatud Moskva alla
annaabi.ee 
