Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsioonirohkus, milles väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Johann Sebastian Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja umbes 20 ilmalikku kantaati (sh. ''Kohvikantaat"), neli lühimissat, võimsad ''Missa h-moll" ja ''Matteuse passioon", ''Johannese passioon", ''Magnificat", kaks oratooriumi (''Jõuluoratoorium" ja ''Lihavõtteoratoorium", motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach suurt tähelepanuosutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ''Hästitempereeritud klaveri", mis sisaldab 48
See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56). See oli esimene elektronmuusika teos, mille ettekanne toimus väljaspool stuudiot. Elktronm. avaldunud uudsed ideed avaldavad teistes zanrites. ,,Gruppen" (1957) on kirjutatud kolmele orkestrile, igal orkestril oma dirigent. Eesmärk oli luua uudne muusikaline ruum, kus oleksid erinevad rütmi- ja helitasandid. Vokaalmuusikast on kõige tuntum ,,Stimmung" (1968) kuuele lauljale. Teos keskendub kõikvõimalikele hääle- ja keelenüanssidele, olulisel kohal on ülemhelid ja nende suhted. 1977. alustas Stockhausen 7-osalise ooperi ,,Licht: Die sieben Tage der Woche" (,,Valgus: Seitse nädalapäeva") kirjutamist. See on ilmselt kõige ulatuslikum teos muusikaajaloos: ooper kestab kokku ligi 29 tundi, igal õhtul kantakse ette üks osa.
vaatleja, kes välist sära ei hinnanud. Ei meeldinud talle ka muusika toretsemine, kuna eraelus oli ta väga tagasihoidlik. Bachi toestes puudub säravad kangelased. Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks
Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevad kolmas ja neljas osa laenati mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist. Hiljem lepiti siiski sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta ütles Schubert: ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu," ning teise osa kohta: ,,Kui ma tahtsin laulda valust, sai sellest armastus." Sõna ,,laulda" mõlemas lauses viitab sellele, kui tihedalt on seotud Schuberti instrumentaalmuusika lauludega. Vokaalmuusikast on mõjutatud ka tema ülejäänud sümfooniad. AITÄH Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2
Enne esimese vaatuse lõppu mängis orkester veel Modest Mussorski "Sorotsenski laata" . See kõlas väga vägevalt. Viiulid kõlasid väga lõbusalt. Silmad kinni pannes tundus, et olen vanas vene külas, kus on parajasti talv ja toimumas laat. Inimesed kiirustavad ning igalt poolt on tulemas neid juurde. Lastel on lõbu laialt ning on tunda just valminud saiade lõhna. Selle palaga oligi lõppenud esimene vaatus. Olin veidike väsinud enne kuulatud vokaalmuusikast, kuid uudishimu kuulda palasid, mida mängitakse järgnevalt teises vaatuses oli suur. Teine vaatus algas jutustaja monoloogiga. Ta rääkis Mihhail Glinka palast "Öö Madriidis". Nimelt kirjutas Glinka selle loo olles viimast ööd Madriidis, nautides Hispaania kottpimadaid öid juues veini ja nautides muusikat ja hispaania tantsu. Järgnevalt kõlaski M. Glinka "Öö Madriidis". See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga
Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: ,,Romeo&Julia" ,,Tuhkatriinu" ,,Kivilill". Oopereid 7: ,,Sõda&rahu" ,,Õnnemängija". Vokaalmuusikast 1oratoorium ja 3 kantaati ja muud koorimuusikale. Palju filmimuusikat, kuulsamad ,,Juan Groznõv" ja ,, Aleksander Nevski" . Lastele on kirj. ,,Petja ja hunt"
ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika: Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus. Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele. Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr
· Bluus on kaeblik, aeglase tempoga laul, mis tihti räägib esitaja enda elust ja kannatustest. · Bluusi tekst ja meloodia on sageli improviseeritud, harmoonia skeem püsiv. · Algul oli traditsiooniline bluusi värss arvatavasti üks ja sama rida mida korrati neli korda. Alles hiljem muutus standardiks, et korrati ühte rida kaks korda ning sellele järgnes "vastus". Blues algusaastatel Bluus arenes välja Aafrika-Ameerika orjade vokaalmuusikast ja traditsioonidest. Täielikult ei ole teada millal bluus esimest korda ilmus, kuid arvatakse, et see juhtus umbes aastatel 1870-1900. Sellel ajal polnud kindlat vahet nüüdisaja bluusil ja kantrimuusikal. Esimesi lindistusi bluusist võib leida aastast 1920. 1920-ndatel aastatel sai bluus suureks elemendiks Aafrika-Ameerika ja Ameerika popmuusikas. Esimesena tutvustas valgele publikule 20. sajandi alguses bluusi William Christopher Handy. 20. sajandil oli
Ta kirjutas orelile, klavessiinile ja viiulile. Improviseerides oli ta võitmatu. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, milles kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutuised. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte jagunemise loogika, väljendus ja karakteerimisjõud. Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati (sh ,,Kohvikukantaat", 1732), neli lühimissat, võimsad ,,Missa hmoll" (1733) ja ,,Matteuse passioon" (1723), ,,Magnificat" (u. 1723), kaks oratooriumi (,,Jõuluoratoorium" ning ,,Lihavõtteoratoorium", 1734), motette ja laule. Instrumenteelloomingus on Bach suurt tähelepanu osutanud klaverimuusikale. Tempereeritud
Ka muusikat iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusika oli õukonna keskne. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks. Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso
a. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20-st lapsest kasvas suureks kümme ning heliloojatena sai tuntuks neli: LOOMING Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast tema surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine ning erakordselt väljendusjõuline looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem ,,avastati" Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning inimkond teadvustas endale taasleitud rikkuse. Enamik vokaalmuusikast on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustusteks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat; arvatavasti 5 passiooni, tuntumad ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon". Viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade; üle 300 kirikukantaadi (säilinud ca 200) ja ca 20 ilmalikku kantaati, tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat"; ,,Jõuluoratoorium"; 6 motetti
Tegutses Saksamaal. Üks tuntumaid teoseid ,,Tanzen und springen" Inglise ilmalik laul 5 · Madrigal rahvapärasem, tekstid ei vastanud Itaalia oma kõrgetele nõuetele · Ayr aaria, lautosaatega soololaul. Selle meistriks John Dowland · Tähtsamad meistrid Thomas Morley ja Thomas Weelkes Instrumentaalmuusika 16. sajandil · Siiani suur osa vokaalmuusikast kasutusel ka instrumentaalsena · Vokaalmuusika seaded varaseimad pillimuusika näited · Tabulatuur noodikiri soolorepertuaari jaoks, milles on kirjas mänguvõtted · Toccata itaalia klahvpillifantaasia · Klahvpillid: - orel - klavessiini eri tüübid (Inglismaal virginaal), sellel on mitu manuaali (klaviatuuri) (tiivakujuline) - klavikord (ristkülikukujuline) · Keelpillid:
Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Barokkmuusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika organiseeris kontserdid ja rahastas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist, kuulamise objektiks, arenes kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides ja ooperiteatrites. Esimene ooperiteater avati 1637 aasal veneetsias. Populaarseks sai instrumentaalmuusika, mis eraldus vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide neljaliikmeline perekond (viiul, altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on
· Romantilisele kunstile on omane karakterite, meeleolude ja koloriidi kontrastid. · Ilu otsinguid põgeneb kangelane minevikku, unistustesse, muinasjutu maale, looduslähedaste rahvaste juures, kuid leidmata hingerahu. · Viisid on enneolematult kaunid · Muusikal on tihe side kirjanduse ja kunstiga · Kasutati legende, eeposeid jne, ka instrumentaalmuusika loomisel. · Esikohal tekstiga seotud muusika · Vokaalmuusikast laulud Lavateostest ooperid · Uueks zanriks kujunes operett PROGRAMMILISED LÜHIPALAD, KUS KASUTATI ERINEVAID NIMETUSI: Bagadell- miniatuur, pisipala Ekspropt- hetke teos Intermezzo- vahepala Elleegia- kaebelaul Humoresk- naljatlev pala Nokturn- ööpala Barkarool- paadimehe laul Rapsoodia- rahvaviisidel põhinev fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile. FRANZ SCHUBERT (1797-1828)
Kammermuusika Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti, milledest kolm viimast ( a-moll, d-moll ja G-duur) peegeldavad romantilist helikeelt. Side lauludega avaldub nii kaudselt kui ka otseselt: viie laulu meloodiat on muutumatul kujul kasutatud kammerteostes. Näiteks: "Forellikvintett" klaverile, 2 viiulile, tsellole ja kontrabassile, kus IV osas "Teema variatsioonidega" on aluseks soololaul"Forell". Sümfooniad on mõjutatud vokaalmuusikast - sealgi valitseb laulev meloodia, põhiliselt homo- fooniline faktuur, stroofilaadne vormikujundus. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, tertsi kaugusel olevate helistike vastandamine, vähem motiivilist töötlust kui klassikutel, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Lehekülg 4 Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a
Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli samuti tugev muusikaelu edendaja. 10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf
Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2
Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist. · Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia"- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu", II osa- ,,Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus".
Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema loomingut mõjutanud eesti rahvamuusika, eriti runolaul. (EAAB 2007; Tuhala 2007; MTÜ Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika
suutis enda arvates tunnetada ainult abstraktseid piirjooni. Kunstireligiooni ja muusika seost rõhutas teine oluline 19. sajandi alguse saksa romantik kirjanik Ludwig Tieck (1773-1853): ,,Muusika on kindlasti usu sügavaim müsteerium, müstika, terviklikult ilmutatud religioon. Tunnen tihti, et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda." See tsitaat tuleb esseest ,,Sümfooniad", mille põhiteesi kohaselt on instrumentaalmuusika vokaalmuusikast kõrgem; seega muusika, mis end tõstab religiooni kõrgusele, tähendab põhiliselt instrumentaalmuusikat Teema 8. Rahvuslikkuse küsimus. Kooriliikumine ja 19. sajandi ühiskond. Liedertafel Rahvuslik muusika ja üldse laiemalt rahvuslikkuse küsimus on 19. sajandil hoopis teistsugune kui varasematel sajanditel. Muusikastiil oli olnud universaalne, rahvusvaheline. Bach võis kirjutada mingi teose või selle osa (näiteks süidis) küll ,,prantsuse maneeris" või Lully omakorda ,,saksa
uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. 4. Rahvalaulu lähted varane vokaalmuusikaEesti vanimas muusikakihistuses on nähtusi, mis asuvad ühelt poolt laulu, teiselt poolt kõne, loodushäälte, nutu vm helide piirimail. Paljud neist laululiikidest (hüüded, loitsud, itkud jm) on tuntud eri rahvastel üsna sarnasel kujul. Suurem osa vanemast vokaalmuusikast on olnud otseselt seotud mingi tegevusega ning selle liigitus ja stiilitunnused sõltuvad kasutamise otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud). Laulutekstis (kui seda oli) öeldi rõhuline silp tavaliselt kõrgema hääletooniga, rõhutu(d) madalamaga. Laulu lõpus oli sageli "üllatus" senisest erinev osa, näiteks hüüe tsärr! pääsukeselaulu lõpul. 4.1
annaabi.ee 
