Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võimsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktiiv, aktiivvõimsus, reaktiiv, redigeeri, näivvõimsus, elektrienergia, elektritarviti, reaktiivvõimsus, vatt, delta, mehaanikas, ajavahemik, hobujõud, peida, samasuunaline, elektrigeneraator, elektripliit, elektrivõimsus, toodetava, keskväärtus, kestel, geomeetriline, mõõtühik, näivvõimsuse, kaudselt, elektrilist, voltmeeter, seadmegapöördvõrdeline pingelanguga U : G = I / U Juhtivus G on takistuse R pöördsuurus: G = 1 / R . Alalisvoolu puhul on tegemist alalisvoolujuhtivusega G : G = I / U . Siinuselise vahelduvvoolu puhul on tegemist vahelduvvoolujuhtivusega, mis üldjuhul on kompleksjuhtivus Y : Y = I / U . Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine 5. Keemilised alalisvooluallikad. Sisetakistus. Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. Alalisvooluahelas on elektriallika klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide
efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. Pm U m I m U m I m P= = = =U I . 2 2 2· 2 Kuna U = I r , siis P = U I = I 2 r. P aktiivvõimsus vattides (W) U pinge efektiivväärtus voltides (V) I voolu efektiivväärtus amprites (A) Aktiivvõimsuse mõõtühikuks on vatt (W). 81 Aktiivvõimsuse maksimaalväärtus on keskväärtusest kaks korda suurem: Pm = U m I m = U 2 ·I 2 = 2U I = 2 P . 6.9 Induktiivtakistusega vooluring Vaatleme idealiseeritud juhust, kus poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on aga nii väike, et
maksimaalväärtusest nullini. Võimsuse keskväärtus P on puhtinduktiivses vooluvõrgus võrdne nulliga, sest toimub perioodiline energiavahetus vooluringi magnetvälja ja generaatori vahel. Niisuguse vahetusenergia suurust iseloomustatakse induktiivse vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivvõimsuseks ehk induktiivvõimsuseks, tähistatakse tähega Q L. Reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr (volt-amper-reaktiivne). c)Mahtuvuslik reaktiivvõimsus Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia generaatorist (elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni ning teise ja neljandal veerandperioodil väheneb elektrivälja energia maksimaalväärtusest nullini. Sellise generaatori kondensaatori vahetusenergia suurust iseloomustatakse mahtuvusliku vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivvõimsuseks ja tähistatakse Q C. 8
Kui vastus tuleb negatiivse märgiga, siis on tegelik suund vastupidine, kui arvutaja arvas, kui positiivne, siis on vool samas suunas, nagu arvas ka arvutaja. 11. Kas arvutustehnika kasutamine ülesannete lahendamisel teeb elektrotehnika õppijale selgemaks või segasemaks? Ikka selgemaks, kui tunned neid arvutusprogramme, kui ei tunne, siis ilmselgelt ei mõista programmist midagi ega osta selle abil ka ülesandeid lahendada. 12. Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? (Vahelduvvoolu hetkvõimsuseks nimetatakse voolu ja pinge hetkväärtuste korrutist p = ui Hetkväärtuste avaldised pingele ja voolule on u=Um sint ja i=Im·sin(t±). Hetkvõimsuse üldavaldis on seega p= Um·Im·sint·sin(t±). 1 Siinuste korrutist saab teisendada sint sin(t ± ) = 1 - t ± ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cos-- U·I·cos(2t±).
1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1
Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks, mis iseloomustab elektrienergia kasutamist. Cos võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. · Võimsusteguri parandamine e. reaktiivvõimsuse kompenseerimine on võrgust tarbitava induktiivse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajaliku mahtuvusliku
A võimsuse arvutada valemiga: : N = (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Δt Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks(nt elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (nts elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub A elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P = Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt). Δt 4. Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus. Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu
Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli.
faasijuhtme vahele. Kui koormus on ebasümmeetriline, tuleb kasutada kolme vattmeetrit, kus iga üks on ühendatud ühe faasi- ja neutraaljuhtmele. Seejuures kogu tarbitava võimsuse moodustavad üksikute vattmeetrite näitude algebraline summa. Kolmejuhtmelises süsteemis, ebasümmeetrilisel koormusel, võib kasutada kahte vattmeetrit, mis on ühendatud faasijuhtmetele. Olenemata tarbijate lülitusviisist (kolmnurk- või tähtlülitus) võrdub summaarne aktiivvõimsus vattmeetrite näitude algebralise summaga. Aktiivvõimsuse mõõtmine nelja- (a.) ja kolmejuhtmelises (b.) süsteemis, sümmeetrilisel koormusel Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmine Tänapäeva vattmeetrid ning ka mõningad multimeetrid võimaldavad mõõta nii aktiiv-, reaktiiv kui ka näivvõimsust. Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmisel ühendatakse vattmeeter sama skeemi järgi, kui aktiivvõimsuse mõõtmisel.
elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse
elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse
elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse
Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast või maa sisesest soojusest. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel, et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. 95% tänapäevaenergeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. PILET12 1.Millised on elektrienergia tootmise peamised allikad? Taastuvad Taasutamatud päikeseenergia põlevkivi Tuuleenergia Nafta Hüdroenergia Kivi-ja pruunsüsi Geotermaalenergia (maa Uraanimaak siseenergia) Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2
............................................................................................................ 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ..........................................................................................................
valem. 3. Kas elektrivoolu tööd on võimalik ka mõõta? Millega mõõdetakse elektrivoolu tööd? 4. Mis on (elektrilise) töö praktiliseks mõõtühikuks? Mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks? Kirjutada võimsuse valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 6. Mis on võimsuse mõõtühikuks? Mida võimsus iseloomustab? 7. Kumb on võimsam, kas 1 KW või 1 hj (hobujõud)? 8. Millal on võimsus üks vatt? Võimsuse leidmine pinge ja voolu kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 9. Võimsuse leidmine voolu ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 10.Võimsuse leidmine pinge ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 11.Millega mõõdetakse võimsust otseselt? Kuidas ja kas on võimsust võimalik leida ka siis kui otseseks mõõtmiseks puudub mõõteriist? Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks? 12.Joonestada vattmeetri ühendamise skeem, nimetada tema
töökindlamad, aga ka lihtsamad teenindada kui faasirootoriga as.mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel, hetkvõimsus p= UI cos-Uicos(2wt+/-) Keskimine võimsus perioodi kohta ehk nn aktiivvõimsus p=UIcos, kui: 1) töömasina takistusmoment käivitusel on suurem mootori käivitusmomendist, kuid väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori näivvõimsuseks nim suurustUJ=S võimsustegur cos Reaktiivvõimsus Q=S=sin; võimsus kolmnurk S=
Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. 11
U (V) I (A) R () R1 () 30 Järeldus (näidisena): teame, et jadaühendusel R = R1 + R2 + R3 ...+ Rn. R Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1. Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid. 2. Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust? 3. Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid. 4. Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti? 5. Millal on juhtme takistus 1 oom? 6. Mida nimetatakse aine eritakistuseks? 7. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 6 LABORATOORNE TÖÖ NR. 2
soojusenergia vahel. Samal ajal, 19. sajandi keskel arenes hoogsalt ka termodünaamika, mis sidus soojusenergia teiste energialiikidega ja tööga. Seega võib öelda, et 19. sajandi keskkümnenditel hakkas kujunema üldine energia jäävuse seadusele tuginev füüsikaline maailmapilt. Energia jäävuse seadus erineb teistest jäävusseadustest selle poolest, et energia konkreetseid esinemisvorme, energialiike on palju: kineetiline energia, potentsiaalne energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse kohaselt muutuda ühest liigist teise, kuid üldenergia muutub selle juures alati mingi osa muundavasr energiast soojuseks. Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised energialiigid täielikult muunduda. Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis.
, kus võimsus, - jõud, kiirus. Võimsus elektrotehnikas Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus. Elektrotehnikas eristatakse hetk-(vatt W), aktiiv- (vatt W), reaktiiv- (varr qarr) ja näivvõimsust (volt amper VA). Hetkevõimsuseks nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsuseks (tähis P)nimetatakse vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtust ühe perioodi keskel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab energia kondensaatoritesse ja induktiivpoolidesse salvestamise kiirust. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. , kus - võimsus, - töö, - aja muut, pinge, voolutugevus, takistus. Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab mingi voolutarbija (seadme)
6.Mida näitab energia? V: energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada 7.Energia mõõtühik on? V: džaul 8.Sõnasta energia jäävuse seadus. V: energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: keha mehaaniline energia on jääv juhul, kui süsteemis ei esine hõõrdumist 9.Milliseks energiaks muutub elektrienergia tööd tehes? V: keemiliseks energiaks 10.Mis on võimsus? Võimsuse arvutamise valem. V: füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem: N=At Korrake mõisteid(kirjutage selgitus) Voolutugevuse tähis ja ühik- tähis: I, ühik: 1A(amper) Pinge tähis ja mõõtühik- tähis: U, mõõtühik: 1V(volt) Juhtme ristlõike pindala ja tähis- pindala: mm2 tähis: p Juhtme pikkuse tähis ja ühik- ühik: m
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline
Patareides, akudes, tuule ja fotoelementide puhul). Elektromotoorjõud on võrdne kõrvaljõudude tööga, mida tehakse ühikulise positiivse laengu nihutamisel pikki ahelat. Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine. A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng · Vooluallika sisetakistus (+ valem) Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I=voolutugevus =elektromotiirjõud · Üldistatud Ohm'I seadus ja Ohm'I seadus kogu vooluringi kohta (+ valemid) Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib
tulemusena tekib selles samas juhtmes endas eneseinduktsioonvool, mille suuna määrab Lenzi seadus: eneseinduktsioonvool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli takistab teda põhjustavat magnetvoo muutumist. Võib õelda, et tekkinud eneseinduktsioonvool püüab takistada voolu muutumist (kui vool kasvab, püüab eneseinduktsioonvool kasvamise kiirust vähendada, kui vool kahaneb, püüab see kahanemise kiirust vähendada). 22. Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega
suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass. teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje vooluläbimise aeg, Rakistus()
ühendatakse omavahel. Õigesti ühendatud vattmeetri mähistes on voolud suunatud generaatoriklemmidelt mittegeneraatoriklemmidele. Võimsuse mõõtmisel kolmefaasilises ahelas kasutatakse mitmeid võtteid. Kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, piisab aktiivvõimsuse P mõõtmiseks ühest vattmeetrist. Kolmnurklülituse korral tuleb luua tehisnullpunkt. Selleks vajalike lisatakistite r takistus valitakse võrdne vattmeetri pingemähise takistusega. Üldine ahelas tarbitav aktiivvõimsus P=3PPW , kus PPW on vattmeetrilt loetud ühe faasi aktiivvõimsus. Mittesümmeetrilise koormuse korral võib võimsust mõõta kolme vattmeetri abil. Iga vattmeeter mõõdab vastava faasi võimsust ning kogu ahela võimsuse saamiseks liidetakse faasivõimsused kokku. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kolmefaasilistes süsteemides kasutatakse mitmesuguseid võtteid. Valiku määrab asjaolu, kas tegemist on sümmeetrilise või mittesümmeetrilise olukorraga. Üldiselt püütakse toime tulla
U = U1 = U2 Voltmeeter lülitatakse alati tarvitiga paralleelselt. Voltmeetri enda elektriline takistus on suur, et temast läbiks võimalikult vähe elektrivoolu. 9 3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. R V A Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti. Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis.
Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist Elektivool tekitab soojust kõikides elektrijuhtides, mida ta läbib. Laengukandjad põrkuvad juhis liikudes kokku teiste aineosakestega ja annavad neile osa oma kineetilisest energiast, mille tulemusena hakkavad aineosakesed intensiivsemalt võnkuma ja toimub elektrienergia muundumine soojusenergiaks. Energia jäävuse seaduse põhjasl on saadud soojushulk Q võrdne kulutatud elektritööga. Joule-Lenzi seadus: Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Q=I2Rt Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist: soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma aga väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvust näitab tema takistuse temperatuuritegur. 7. Juhtmete ristlõike valik
üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja. Elektrienergia ülekanne? Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV. Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine Kui kondensaator hakkab tühjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus
elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon,
Kiireks nimetatakse lainefrondi ristsirget, mis näitab laine levimise suunda. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v 0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kiirtekimpude sõltumatuse seadus: Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Komeet ehk sabatäht on perioodiliselt Maa lähedusse sattuv taevakeha, mis koosneb 5 peast ja sellest väljalennanud gaasist moodustunud sabast. Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata
annaabi.ee 
