kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest Vitamiin D Ca ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Caioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Caioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin c Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik
Vitamiinide kuni kahekordne liig ei vaja korrigeerimist, loetlege siiski, millised toiduained olid nende vitamiinide peamised allikad. Vitamiinide vähesuse korral loetlege, milliste toiduainetega on võimalik korvata vitamiinide puudused Arvestage, et C-vitamiin võib töötlemisel ja säilitamisel laguneda. NB! Jälgige tabelites toodud A-vitamiini ühikuid, arvestage, et 1mg-le A-vitamiinile vastab 6 mg -karoteeni (s.o. A= A+karoteen/6). · Mineraalainete Ca, Mg ja Fe soovitatavad ja tegelikult saadud kogused. Kirjeldage nende mineraalainete bioloogilist funktsiooni. Pöörake tähelepanu nende imendumisega. seotud probleemidele, kui hästi võiksid nad imenduda teie toidust? 4. Toidukorrad kui sageli peaks sööma, miks? Kuidas vastavad teie toidukorrad soovitatavale? 5
Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin A defitsiit Bitot' laigud (vahused laigud silma sidekestal), värvipimedus,hämaruspimedus, tundlikud silmad. Vitamiin D Ca- ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Ca-ioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Ca-ioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin D Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös
nurmenuku lehtedes. Ainult mõne kibuvitsaliigi viljad suudavad temaga võistelda. Inimese päevase vitamiin C vajaduse rahuldab üksainus värske nurmenukuleht. Oskuslikul kiirel kuivatamisel säilib neis 80 % vitamiinidest. Lisaks C vitamiinile sisaldavad nurmenuku erinevad osad veel, karotiini, glükosiide, eeterlikku õli ja mangaanisooli. Niisiis on nurmenukulehed ja ka õied üheks heaks kosutusvahendiks kogu kehale. Täpsema ülevaate nurmenuku kasutamisest, tema ehitusest, kasvukohast ja muudest asjadest saate järgmises tabelis. Eestikeelne nimi harilik nurmenukk Ladinakeelne nimi Primula veris Rahvapärased kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi,
Kapsas on suurepärane A-, C-, B- grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi. 2. Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud. C-, B1-, B6-, PP-vitamiini ja foolhappe sisaldus, aga ka hulganisti mineraalaineid (kaalium, magneesium, raud, jood, mangaan, broom, räni) muudavad kartuli mitmekülgselt kasulikuks. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Tomat sisaldab lisaks C-vitamiinile ka väärtuslikke mikroelemente- vaske, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. Kalkuni hakkliha sisaldab rohkesti valku. See on ka vitamiinide (B6 -, B12 -, PP-vitamiin) ja mineraalainete (fosfor, kaalium, magneesium, raud, tsink) allikas. 7 3. Magustoiduks on banaani-, kiivi- ja apelsinisalat. Banaan sisaldab vitamiine C, B6 ja A
Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. 2. Jogurti väärtuslikkus Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult piimast ja piimatoodetest omastab inimene kaltsiumi täielikult tänu D-vitamiinile ja laktoosile. Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest.
Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult piimast ja piimatoodetest omastab inimene kaltsiumi täielikult tänu D-vitamiinile ja laktoosile. Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti
siledad ja heledad. Ei tohi olla kortsus või pragunenud. Spargel peab olema mahlane. Kvaliteetsed laitmatud varred ei ole liiga peenikesed. Säilitamiseks tuleks kasutada ainult hästi värsket sparglit. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult. Spargel teeb terveks ja hoiab heas vormis. Spargel on rikas valkude, mineraalainete (fosfor, kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel. Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Eksootilised viljad 3.2 ARTISOKK Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni
Ei tohi olla kortsus või pragunenud. Spargel peab olema mahlane. Kvaliteetsed laitmatud varred ei ole liiga peenikesed. Säilitamiseks tuleks kasutada ainult hästi värsket sparglit. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult. Siiski kaotab valge juurvili igal säilitamispäeval tähtsat C-vitamiini. Spargel teeb terveks ja hoiab heas vormis. Spargel on rikas valkude, mineraalainete (fosfor, kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. 8 1.12 Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme
heledad. Ei tohi olla kortsus või pragunenud. Spargel peab olema mahlane. Kvaliteetsed laitmatud varred ei ole liiga peenikesed. Säilitamiseks tuleks kasutada ainult hästi värsket sparglit. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult. Siiski kaotab valge juurvili igal säilitamispäeval tähtsat C-vitamiini. Spargel teeb terveks ja hoiab heas vormis. Spargel on rikas valkude, mineraalainete (fosfor, kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme. Longani maitse meenutab litsi maitset, kuid on veel magusam.
19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit? o Luude ja hammaste koostisosa o Laste kasvamine o Ensüümide süntees limaskestas o Vere hüübimise ja normaalse südametöö saavutamiseks o Stabiilse vererõhu ja närvisüsteemi saavutamiseks o Saab: Päikese valgusest, kala rasvast, munast, võist, maksast o Rahhiit- Luud on nii pehmed, et vajuvad x või o kujuga. Pigem sünnib kaasa. Avitaminoos d-vitamiinile. 20. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? o Ülesanded: o Kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab nende voolavuse ja läbilaskvuse o Vaja mõnede hormoonide (nt: suguhormoonide), D-vitamiini ja sapphappe sünteesimiseks. o Toodab sapphapet, mis seedib rasvu. o Tegelikult peaks tegemist olema kahte tüüpi valkudega (HDL ja LDL), mis kolesterooli kehas transpordivad.
alla vajaliku miinimumkoguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis üsna varsti väljendub konkreetses haiguspildis. Seega on vitamiini kestev defitsiit organismile küll otseselt ja kindlalt kahjulik. Vitamiinide raviotstarbeline kasutamine peab toimuma arstliku kontrolli tingimustes. Manustamisel peab arvestama patsiendi kehakaalu, füsioloogilist seisundit, toitumist, tema organismi ainevahetuse iseärasusi (näiteks vastavale vitamiinile iseloomulikku ja omast normtaset, salvestamise efektiivsust, koosmõju teiste vitamiinidega jne.). 9 Hüpovitaminoosist ehk vitamiinivaegusest Tänapäeval on levinud vitamiinide ebapiisavast tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, mida on raske avastada kuna neil ei ole kindlaid haigustunnuseid.Võib tekkida töövõime langus, väsimus, inimene haigestub kergemini. Miks siiski tekib vitamiinide puudujääk organismis? Põhjuseid on mitmeid:
Lisaks vitamiin B1 kuulub siia kasvamist edendavaid vitamiine (vitamiin B2, vitamiinid B3, B4, B5), kehvveresuse-vastaseid vitamiine jne. Vitamiinid B2-B7 on tihedas omavahel seoses üksteist vastastikku täiendades. Looduses leidub neid nii taime- kui ka loomariigis. Eriti rohkesti leidub neid pärmis, maksas, maksa ekstraktides, piimas, munades, neerudes jne. Tihe side vitamiinide B2-B7 vahel on põhjuseks, et nende puudushaigused pole põhjustatud ainult tänu ühele vitamiinile. Mõningaid B2-B7 vitamiinide rühma puudusnähtusi: mao-sooltehaigustused (kõhulahtisus), keele ja suu haigustusi, muutusi nahas (dermatiit, pigmentatsioonid), muutusi närvikavas, mõningaid kehvveresuse (aneemia) vorme jne. Avitaminoosidest pellagra ("karenahk"), mis esineb peamiselt Lõuna-Euroopas (Itaalia, Hispaania, Balkan, Lõuna-Vene jne.). Vitamiin B1 minimaalne hulk 0,25-0,5 mg, optimaalne hulk l-2 mg.Vitamiin B2 minimaalne hulk l mg, optimaalne hulk 2-3 mg
hüdroksüleerimisreaktsiooni. 1,25-dihüdroksüvitamiin D on hormoon, millel on spetsiifiline tuumaretseptor. Vitamiin D on vajalik kaltsiumi metabolismis. Vitamiini puudumise korral ei suuda organism piisavalt kaltsiumi adsorbeerida, üledoseerimine põhjustab aga hüperkaltseemiat. Vitamiin E Bioloogiliselt aktiivne vitamiin E vorm on α-tokoferool. Vitamiin E on oluline antioksüdant ja vabade radikaalide siduja. Teisi füsioloogilisi funktsioone vitamiinile E ei ole teada. Vees lahustuvad vitamiinid Vees lahustuvad vitamiinid on vitamiin C ja nn. B rühma vitamiinid. B rühma vitamiinid on eellasmolekulid mitmesugustele koensüümidele. Vitamiin B3 ehk niatsiin Vitamiin B3 all tuntakse nii nikotiinamiidi kui ka nikotiinhapet, mis mõlemad võivad olla prekursoriteks nikotiinamiidsete koensüümide sünteesil. Inimorganism on võimeline sünteesima neid kofaktoreid trüptofaanist lähtudes, ent protsess ei ole
Sativus. Porgandi maa-alune osa, juur, sisaldab mitmeid karotenoide. Sealhulgas alfa-, beeta- ja gamma-karoteeni, (1)(2) lükopeeni, luteiini. Erinevate teaduslike uurimuste ning rahvameditsiinist pärit teadmiste kohaselt aitab porgand taastada kudesid ja parandada haavu. Karoteenidest sünteesitakse organismis vitamiin A-d. Seega peaks porgandit tarvitama A vitamiinipuuduse korral. Samuti omistatakse A vitamiinile nägemist parandavat toimet ning topeltnägemise vähendamist. Profülaktiliselt aitab porgand pikemal kasutamisel ära hoida südame- ja veresoonkonnaga (2) seotud haigusi. Karoteenid on rasvlahustuvad, seega soodustab juurvilja kuum- ja (3) mehhaaniline töötlemine ning õli lisamine karoteenide taimest eraldumist ning omastamist. (4) 3
miinimumkoguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis üsna varsti väljendub konkreetses haiguspildis. Seega on vitamiini kestev defitsiit organismile küll otseselt ja kindlalt kahjulik. Vitamiinide raviotstarbeline kasutamine peab toimuma arstliku kontrolli tingimustes. Manustamisel peab arvestama patsiendi kehakaalu, füsioloogilist seisundit, toitumist, tema organismi ainevahetuse iseärasusi (näiteks vastavale vitamiinile iseloomulikku ja omast normtaset, salvestamise efektiivsust, koosmõju teiste vitamiinidega jne.). 7 4 KEHALINE TREENING Indiviidi tervist tuleb käsitleda väliskeskkonna muutuste ja ontogeneesi dünaamika vastastikuses seoses. Tervise omaduseks on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Praktiliselt tähendab see tugevaid ja hästifunktsioneerivaid elundeid, nende
2. Munas on vähe kaloreid samapalju kui klaasitäies värskelt pressitud mahlas; 3. Munarebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid; 4. Enim on munas A, D, B12, B4, B3 ja B2 vitamiini; 5. Kanamuna sisaldab üle 30 makro-ja mikroelemendi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, vaske, tsinki ja mangaani. Enamik muna mineraalaineid on organismile kergesti omastatavad; 6. Talvise toidulaua juures tuleks mõelda D-vitamiinile, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks ning ainevahetuseks. D-vitamiini leidub munakollases, kalarasvas, tursamaksas, võis ja täispiimas; 7. Munarebu rasvades leiduv letitsiin on oluline närvikoe koostisisa, millel on tähtis roll närviimpulsside edasikandumises ja ajurakkude toitumises. Letitsiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, samuti maksa tegevust ning hoiab vere kolesteerolitaseme normis. 8. Munavalk aitab kaalulangetajal säilitada keha lihasmassi; 9
E, K, Be ja Bis. Rasvas lahustuvad vitamiinid võivad organismis (pea-miselt maksas) ladestuda, vees lahustuvad vitamiinid aga mitte. Seepärast tekivad hüpovitaminoosid sagedamini vees lahustuvate vitamiinide vähesuse korral. Mõned vitamiinid sünteesitakse organismis toiduga vastuvõetud eel- e. provitamiinidest. Karotiin, mida leidub rikkalikult porgandis, on retinooli provitamiin, kusjuures arvestatakse, et 3 osa karotiini vastab ühele osale aktiivsele A-vitamiinile. Ultraviolettkiirte toimel tekib nahas 7,7- dehüdrokolesteroolist Ds-vitamiin ja taimedes leiduvast ergosteriinist Ds-vitamiin, mis on bioloogiliselt sama aktiivsed kui toiduga vastu võetud D-vitamiin. Normaalseks vitamiiniainevahetuseks on tarvilik, et vitamiinid oleksid toiduratsioonis õigesti tasakaalustatud ning et toit sisaldaks küllaldaselt täisväärtuslikku valku. Valgu vähesuse korral on häiritud Bi-, Bs- ja C-vitamiini- ning karotiiniainevahetus
tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2. monoküllastumata rasvhapped 3. polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on toatemperatuuril tahke ning seda saame loomsetest allikatest. Seda leidub võis, searasvas, kõvas margariinis, juustus, täispiimas ja kõiges muus, mis sisaldab eelnimetud toiduaineid
Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. Küllastunud rasvhapped 2. Monoküllastumata rasvhapped 3. Polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on toatemperatuuril tahke ning seda saame loomsetest allikatest.
Puudujäägil: Suureneb tundlikus päikesekiirte vastu, nahk on kuiv, haavade aeglane taastumine. • Vitammin B1 – mängib tähtsat rolli süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, kasvamiseks. Puudujäägil: Ühine nõrkuse tunne, vererõhku alanemine, isu puudus, närvilisus, puudub uni, immuunsüsteemi langemine. 19 • Vitamiin B2 – osaleb valkude sünteesil, vastab kudede kasvamise ja arendamisele, tänu sellele vitamiinile nahk on sile, elastne ja ilma mõradeta ja kortsudeta. Puudujäägil: Tuhkad juuksed, juuste väljakukkumine ja kõõm, silmade haigused, hemoglobiini alanemine, aneemia arenemine. • Vitamiin E – Tähtsaim toitainete antioksüdant. Soodustab trombide eemaldamiseks. Noorustav ja parandav nahka, aitab herpese ja ekseemide ravimisele, parandab kudede hingamist ja suurendab kannatavuse. Puudujäägil – kuiv nahk, maksa ülekaalumine, immuunsüsteemi langemine [13].
Allikad Toidus on raud kahel kujul - heemi raud, mida leidub hemo- ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (absorbtsioon 15-45 %) ja mitte-heemi raud, mis pärineb tera- ja aedviljadest (absorbtsioon 1-15 %). Parimateks rauaallikateks on loomse päritoluga toiduained: liha, maks, munakollane. Lisaks leidub rauda ka rohelistes köögiviljades ja täisteraviljas. Tihti on teraviljatooted (hommikuhelbed jms) rikastatud rauaga. FOOLHAPE: Foolhappe tähtsus: · bioloogiline tähtsus sarnaneb vitamiinile B12, · vajalik DNA ning RNA sünteesil, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmisel, · oluline punaste vereliblede moodustamiseks, · abistab aminohapete ainevahetuses, · vajalik aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks ning suurendab söögiisu ja stimuleerib soolhappe tootmist, mis aitab vältida soolestiku parasiite ja toidumürgitust, · vähendab vere kolesterooli sisaldust, aitab kaasa maksa tööle,
Loomsetest söötadest on A-vitamiinirikas piim, kevadine või, munarebu (munakollane), kõik rasvased tooted. Karotinoidid ja vitamiin transporditakse organismis koos rasvadega. Samad karotinoidid annavad munale ja veiselihale kerge kollaka värvuse. Võilil sisaldab rohkesti karotinoide. A-vitamiini nimetatakse ka kasvuvitamiiniks. Selle puudusel tekib seedetrakti, hingamisorganite ja suguorganite epiteelis rakkude vahetusel häired. Vitamiin D Üldnimetus kahele organismis esinevale D-vitamiinile: ja vitamiin. Vitamiin d nimetuseks on kaltsiferool. Ergokaltsiferool on , mida saab taimedest, -vitamiin on kolekaltsiferool, mida toodab looma nahk päikese käes olles 7-dehüdrokolesteroolist. Aktiivne D3-vitamiin suunatakse soole retseptoritesse, kus käivitatakse kaltsiumi ja fosfori transportvalgusüntees. Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool
Astelpajuõli kaitseb koemembraane keha sisemiste ja välismürkide eest, samuti on sel tõhus veresoonte lupjumist pidurdav võime. Kui ateroskleroosihaiged tarvitavad astelpajuõli, paraneb märgatavalt nende enesetunne, väheneb kolesterooli kogus veres ning harvenevad stenokardiahood. Astelpajuõli kaitseb lihas-, kõõlus- ja sidekude sklerootiliste muutuste eest tänu õlis leiduvale linool- ja linoleenhappele, A- ja E-vitamiinile, fosfolipiididele ja steroolidele. Välispidiselt on astelpajusaadused head lamatiste, haavandite, mädaste haavandite, põletuste, pärakulõhede, pärasoole haavandtõve, igemepõletiku, põsekoopapõletiku, nahapõletike ning mitmete naistehaiguste korral. Astelpajumarjatõmmis ja -mahl turgutavad suurepäraselt vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral. Astelpajumahlal on ka bakteritevastane toime. On kindlaks tehtud, et isegi tüüfuse-, salmonelloosi-
annaabi.ee 
