'Destroying A ngel' (Amanita vir osa) and other poison ous mushrooms in Estonia Ursula 11. kl Destroying Angel 0 Commonly referred to as the Destroying Angel, Amanita virosa is a deadly poisonous fungus. The Destroying Angel is more plentiful in mountainous areas and grow in or near the edges of woodlands. They can also be found on lawns or grassy meadows near trees or shrubs. 0 Destroying Angels usually appear in July, August and September. Immature specimens of A. virosa resemble several edible species commonly consumed by humans, increasing the risk of accidental poisoning. Description of Destroying Angel
-- , . , . , . , . , , 20--25 , . , , . , . . , , . , , . , . , , , (Amanitaphalloidesj. (Amanila panlherina) (Emoloma sinuatum) . , , . 5 . -- . (Amanita phal-loides) -- (Amanita verna) (Amanita virosa). . , . (Amanita panlherina). . 10--15 % . , . - (Amanita gemmata) (Amanita porphyria). , , . , . , . . , , , , . . , , . , , . , . (Harilik kivipuravik) Boletus edulis (Austerservik) Pleurotus ostreatus (Limanutt) Hygrophorus marzuolus
söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka
Amanita Crocea x - Amanita friabilis x - Amanita Olivaceogrisea x - Amanita lividopallescens x - Amanita muscaria x x Amanita regalis x - Amanita gemmata x - Amanita pantherina x - Amanita eliae x - Amanita phalloides x - Amanita virosa x x Amanita strabiliformis x - Amanita citrina x - Amanita porphyria x - Amanita rubescebs x - Amanita spissa x - Amanita armeniaca - x Amanita xanthocephala - x Amanita austroviridis - x 4
SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. Surmavalt mürgised on: Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis. Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punakas narmasnutt Inocybe erubescens
Seenemürgistustele on iseloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria
4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse: Söömiseks Lõngade värvimiseks Antibiootikumide tootmiseks Tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu Pesuainete tootmises Leiva küpsetamisel kergitava ainena
juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini
MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium..........................................
Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Punane kärbseseen Roheline kärbseseen Valmistatud road seentest Seenesupp
Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus Soomusnapsik Pluteus petastus Sgk Schizophyllaceae Lõhislehik Schizophyllum commune Sgk Strophariaceae Sälk-kollanutt Hypholoma fasciculare Harilik kännumampel Kuehneromyces mutabilis
peenelt radiaalkiuline; jalg 9-15 cm kõrge, oliivkollastest soomustest marmormustriga, ülaosas valkja või kahvaturohelise rõngaga; jala muguljat alust ümbritseb valge või õrnrohekas avar tupp; seeneliha valge, nõrga ebameeldiva lõhnaga. Kasvukoht: Levib leht- ja segametsades, peamiselt tammede läheduses. Esinemisaeg: augustist oktoobrini. Tavaline saartel ja Lääne-Eestis, mõnel aastal massiline, mõnel aastal vähearvukas, mujal väga haruldane. Valge kärbseseen ehk Amanita virosa: Valgel kärbseseenel on jalal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp, jalg on ebemeline, viljakeha üleni muutumatult valge. Levib kuusikutes, okas- ja segametsades, kaunis sageli.Tunnused: Viljakeha valge, siidiläikeline. Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga
teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega ning seetõttu on ta eriti ohtlik. Tavaliselt kasvab ta veidi kaardunult ning tema lehed on sulgjad ja tumerohelise värvusega
3)Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) kasvab veekogude kallastel pikad püstised, erkkollased lehed pikkus 1-1,5m Risoom-musta värvi valmistamiseks (mürgine ja sööbiv) seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m
KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Agaricus bisporus Agaricus Agaricaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kasepilvik Pilvik Pilvikulised Pilvikulaadsed Kandseened Seened
või taandarenenud tupplehtedest Kroon: aktinomorfne, lahklehine Vili: kuiv jaguvili (kaksikseemnis) Angelica sylvestris heinputk aedtill (Anethum graveolens), aedpetersell (Petroselinum crispum), köömen (Carum carvi), aedseller (Apium graveolens), harilik aniis (Pimpinella anisum) Mürkputk (Cicuta virosa) porgand - Daucus carota sug. araalialised (Araliaceae) Luuderohi - Hedera helix Panax quinquefolium zensenn (rohttaim) «zen» inimene, «senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p
sööja iseärasustele. Se ene mürgitustele on iseloo mulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sü mpto mitele võib järgneda rahune mine v õi näiline parane mine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsuse organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb sur m. Mida pike m on peiteaeg ja seenes öö misele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahe mik , seda raske maks ja ohtlikumaks kujuneb m ürgitus. Roheline kärbseseen A manita phalloides. Valge kärbseseen A manita virosa aetakse tihti se ga mini s öödava Aassa mpinjonigaA garicus arvensis. sisaldavad närvi mürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, m e elepete (hallutsinoge enid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga poh m ell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hinga mine ja südametalitlus kõvasti kiirenevad tekivad süda m e rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen A manita m uscaria
pantsersüda, südamepaunapõletik, mille hilistüsistusena kaotab südamepaun sidekoestumise ja võimaliku lubjastumise tõttu elastsuse ning muutub südameliigutustele takistuseks Pericarditis idiopathica- muudest haigustest sõltumatult tekkinud Pericarditis infectiosa- infektsioosne (mikroobi tõttu tekkinud) Percarditis rheumatica- reumaatiline perikardiit Pericarditis suppurativa- mädane perikardiit Percarditis uraemica- ureemiline e. kusiveresusega seotud Pericarditis virosa- viirusperikardiit, viirusest põhjustatud südamepaunapõletik 13. Sooltrakti peamised 4 häiret- 1. Diarröa 2. Obstipatsioon 3. Autointoksikatsioon 4. Tõelised koolikud 5. Soolemeteorism ?? Peristaltika kiirenemine viib soole kiirele tühjenemisele ja tekib kõhulahtisus e. diarröa (diarrhoea). Kõhulahtisuse puhul esineb sooles roojas seedumata toidu osi, mis muutuvad jämesooles peristaltikat kiirendavaks mehhanismiks. Jämesoole peristaltika kiirenemine on
kasutatav punane kärbseseen (a.muscaria, ka panter kärbseseen - a.pantherica) on üsna ohutud ja ma agiteerin neid tarvitama, siis on järeldus ekslik. Nimetatud seened on nn. neurotoksilised neis sisalduva iboteenhappe ja muskimooli tõttu. Need põhjustavad lihasvärinaid, tõmblusi ja spasme üheltpoolt ning teisalt on võimalik metsiku deliiriumi (meeltesegasus) teke. Viimane võib saada tarvitajale või ümbritsevatele ohtlikuks. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust
kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes
Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres
neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes
annaabi.ee 
