LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel.
Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse
1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks?
On mittekattuv (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu kunagi samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse). Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi
Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel DNA sünteesitakse – DNA alusel, RNA alusel; rekombinatsiooni, reparatsiooni alusel Kitsas mõiste – DNA süntees Laiem mõiste – RNA praimeri süntees, DNA ja kromosoomi struktuuri muutused, replikatsiooni regulatsioon 2. Transkriptsioon – mahakirjutamine
jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu DNA replikatsiooni mehhanism. DNA replikatsiooni poolkonservatiivne mudel. DNA replikatsiooni alguspunkt- origin punktid, AT rikkad järjestused replikatsiooni mull- topoisomeraas on kaksikahela lahti keeranud, helikaas lõhub vesiniksidemed ja tekib replikatsiooni mull replikatsiooni kahvel- Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Matriitsahelad- Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA- ahela moodustamiseks. DNA sünteesi liider- ja viivisahel- Replikatsioon toimub alati 5´3´ suunas.Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei suuda polümeraas koheselt sünteesida. DNA replikatsioonil osalevad ensüümid
on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad
Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki
dubleksid), mis seonduvad Argunautiga. Argonaute valk seob väikesed RNA molekulid ja nende sihtjärjestused. (Argonaut valk sai nime müürlooga järgi, sest müürlook meenutab kaheksajalga) siRNA- vahendatud vaigistamine (transkriptsioon ja post-transkriptsioon). Takistavad viiruste replikatsiooni, vaigistavad transposoone ja korduselemente, kaitsevad ka bakterhaiguste eest. Enamus taime viiruseid on RNA viirused, mis paljunevad läbi kaksikahelalise vaheetapi. Selle vältimiseks kaksikahelaline RNA molekul lõigatakse DCL poolt väikesteks siRNA molekulideks, mis seonduvad Argonaut (AGO) valguga, et vaigistada viiruse replikatsiooni. Taimedel võib tekkida viiruste vastu resistentsus Mutant taimedel puudub siRNA molekul ja nad on viirustele vastuvõtlikumad siRNA sihtmärgiks on heterokromatiin, transposoonid, viirused jt patogeenid
reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne). Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomid, Golgi kompleks). Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik.
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatiline retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstikku. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse
Funktsioonid: transkriptsiooni/replikatsiooni domäänide definitsioon; ex. betaglobiini (LCR) SCS/SCS' mudeli süsteemid Drosophila Heat Shock Locus-s; reguleerib transkriptsiooni, kromatiini struktuuri, geeni ekspressiooni. Need elemendid moodustavad DNA pidepunkti kromatiini tellingute jaoks ja sobivad, selleks et oragniseerida kromatiin struktuurseteks domäänideks. 34. Eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu. Eukarüootides sünteesitakse mRNA tuumas, translatsioon toimub aga tsütoplasmas, seega on transkriptsioon ja translatsioon ruumiliselt lahutatud. Eukarüootne mRNA läbib reeglina enne tsütoplasmasse jõudmist "protsessingu", mille käigus primaarsest transkriptist eraldatakse intronid ja lisatakse 5' otsa cap struktuur ning 3' otsa lisatakse poly(A) järjestus. Peale protsessingut transporditakse küps mRNA läbi tuumapooride tsütoplasmasse. Nii "cap" kui polü(A) on lisaks mRNA stabiilsusele ja transpordile vajalikud ka mRNA
1969. aastal avastati uus ensüüm - RNA-sõtuv DNA polümeraas ehk pöördtranskriptaas ehk revertaas, mis katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt ja seega sai selgeks, et DNA'd sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille geneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse
Met Val Ser . Met Val Ser < valk 7. Geneetiline kood valgu süntees tugineb geneetilisele koodile. Koodon- koodonid on 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas Antikoodon seostub valgusünteesi mRNA koodoniga. Intsiaatorkoodon- temaga algab alati valgu süntees (AUG) Stoppkoodon- lõpetab valgu sünteesi (UAA, UGA, UAG) 8. Mis on Viirus? Elusja eluta looduse vahepealne paikne bioobjekt. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 9. Viiruse ehitus, nende ülesanded. a. Genoom (RNA või DNA) 3 tüüpi geene: info viiruse valkude kohta, millised 1. struktuurgeenid peavad olema 2. replikatsioongeenid viiruse RNA/DNA sünteesi info 3. regulaatorgeenid info raku mõjutamiseks b
ja arengu geneetilisel määramisel. Mittejagunevates rakkudes esinev DNA rohkem lahtikeerdunult , ta on transkriptsiooniliselt aktiivne. Jaguneva raku replitseerunud kromosoom koosneb kahest geneetiliselt identsest tütarkromatiidist, kus on samad geenid ja samad alleelid. Tütarkromatiidid on üksteisega ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri moodustaval DNA järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele. Tsentromeeri asukoht kromosoomides on kas keskel või ühele kromosoomile lähemal. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Kromosoomi otsmisi struktuure nimetatakse telomeerideks, neil on spetsiifilised DNA
Aminohappe kõrge kontsentratsiooni korral on enamus tRNA molekule laetud ja seega võimetud interakteeruma liiderjärjestuses asuva koodoniga. Tulemuseks on aminoatsüül tRNA süntetaasi geeni transkriptsiooni terminatsioon. Trüptofaani degradatsioon Transkriptsiooni regulatsiooni attenuatsiooni kaudu on kirjeldatud ka kataboolsetel operonidel. Üheks näiteks on trüptofaani katabolismi operoni tnaAB regulatsioon. Kui trüptofaani rakus pole, translatsioon peatub, sest rho-faktor saab seonduda RNA-ga, mille tulemusena transkriptsioon termineerub. Antiterminatsioon valgulise faktori abil, mis seondub mRNA-ga Bacillus subtilise trp operon on negatiivselt reguleeritud TRAP (Trp Attenuator Protein) poolt. Trp olemasolul seondub see valk (G/U)AG kordusjärjestustele, mis asuvad trp mRNA liiderjärjestuses. Trp puudumisel TRAP ei seondu ja moodustub antiterminaator alternatiivne sekundaarstruktuur, mis kattub terminaatorjärjestusega.
(aDAR ensüüm) C-st U-ks tsütosiiini deamineerimine uratsiiliks mRNA transport tuumast tsütoplasmasse on rakus rangelt reguleeritud. * Kontroll translatsiooni tasemel sh Shine-Dalgarno järjestus, translatsiooni alustamise kaks mehhanismi (nt rakkudes ja viirustes) Bakterites kontrollib mRNA translatsiooni konserveerunud nukleotiidne järjestus (Shine-Dalgarno järjestus), mis asub alustava AUG koodoni ees 1. Cap-dependent mechanism- Rakkudes algab translatsioon mRNA 5´-otsast AUG koodonist Cap ja polüA saba stimuleerivad komplekti initsiatsiooni faktorite seondumist. 2. IRES-dependent mechanism- Viiruste puhul algab translatsioon tihti mRNA 5´- otsast kaugel, kus asub sisemine ribosoomi sisenemise koht (ingl.k. internal ribosome entry site, IRES), spetsiifiline RNA järjestus * Geeniekspressiooni reguleerimine mRNA stabiilsuse tasemel Geenide ekspressioonil eristatakse kahte geneetilise kontrolli mehhanismi:
1. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7
Selliseid molekule kutsutakse optilisteks või stereoisomeerideks. Enamik molekule rakus koosnevad vähemalt ühest asümmeetrilisest süsiniku aatomist, mida kutsutakse ka kiraalseks süsiniku aatomiks. Looduses on kõik suhkrud D-isomeerid ja kõik aminohapped L-isomeerid. D-L süsteemi aluseks on glütseeraldehüüdi paigutus (2C OH paremal/vasakul). Ravimitööstus peab õigete ravimite tootmiseks arvestama ka kiraalsusi ja kasutama looduslikke, sest muidu ravim ei toimi. 5. Eukarüootne replikatsioon. Mehanism ja läbiviivad ensüümid. Replikatsiooni mehhanism pärineb peamiselt viiruse SV40 replikatsiooni uurimisest. Replikatsioon algab järjestusest, mida kutsutakse origin'iks, igas DNA-s on neid palju. DNA polümeraasid ei saa DNA-ahelat lahti keerata.
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
(tetrasoomik). · Nimi tuleneb sellest, et silmades on piklikud laigud. Downi sündroom Aneuploidsus nisus: Chinese Spring · Kasulik geeni funktsiooni uurimiseks 1 Geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNAle ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Dogma toimib ka teistpidi · mRNA alusel saab toota cDNA-d (complementary DNA). Replikatsioon - DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. DNA replikatsiooni käigus lülitatakse kasvavasse DNA ahelasse inimesel 3000 nukleotiidi minutis, bakteril 30000 nukleotiidi minutis. · Replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad ning replikatsiooni lõppproduktideks on kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana (semikonservatiivne mudel). DNA replikatsiooni initsiatsioon · spetsiifiliste initsiatsiooni regioonide ori regioonide olemasoluga.
tulenevaid suhteid. Rakk elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud omadused: Liikumine, Elektrijuhtivus , Ainevahetus , Sekretsioon, Ekskretsioon, Hingamine, Paljunemine. Eukarüootse raku tsükkel: raku kasv, mitoos ja interfaas. G1: Rakk valmistub kromosoomide replikatsiooniks. S: DNA kahekordistub ja moodustuvad uued kromosoomid (sõsarkromatiidid). G2: Rakk valmistub jagunema. M: Mitoos Mitoos: DNA replikatsioon (kromosoomide duplitseerumine), millele järgneb raku jagunemine. Selle tulemusena me saame kaks geneetiliselt identset rakku. Meioos: Sugurakkude moodustumise käigus toimuv paljunemine, mis algab samuti DNA replikatsiooniga ja kromosoomide kahekordistumisega, kuid milles on kaks järjestikust jagunemist. Seepärast kromosoomide arv väheneb poole võrra. Saame meioosi tulemusena neli haploidset tütarrakku, mis diferentseeruvad siis viljastumisvõimelisteks sugurakkudeks ehk gameetideks
Toob geneetilise info rakus asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. 2. tRNA (transpordi RNA) – mRNA poolt saabunud info lahtimõtestamine. Aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. Toovad „õiged“ aminohapped ribosoomidesse ja lülitavad need valgusünteesiahelasse (tRNA antikoodon). Iga tRNA suudab siduda ainult ühte aminohapet. 3. rRNA (ribosoomi RNA) – valkude süntees ehk translatsioon ribosoomides (mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal luuakse vastava aminohappelise järjestusega valk) 9. Prokarüootsete ja Eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede,
insuliin + renniin – varem saadi seda vastsündinud vasikate maost, kuid nüüd bakterid sünteesivad seda piima kalgendamiseks). Transgeensed loomad – tõuomaduste parendamiseks ja ka teaduslike uuringute eesmärgil; uuritakse geenide avaldumise mehhanisme; lambad, kelle piima sai tarvitada (α-t-antitrüpsiin – inimestel, kellel see puudub, ilmnevad hingamisraskused); hemofiilia (inimestel puudub verehüübefaktor, mida saab ka lammaste piimast); kanad – ALV-lindude viirus (kanasse viiakse ALV viiruse genoom, mis toodab antikehi resistentsed) ja nende kanade munad sisaldavad vitamiine ja antigeene. Organismi kloonimine ehk ühest isendist tehakse identne teisik. Looduses on selleks nt ühemunakaksikud. Doonor-loomast võetakse rakk, viiakse aktseptori munarakku, kus on eelnevalt geneetiline info eemaldatud. Munast areneb uus organism, kes on identne doonor-organismiga. Esimene kloonimine toimus 1997
Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
