Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks.
Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. HAAVAPURAVIKUST _ Leccinum rufum ( L. auratiacum) Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, v äga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad S öögiseened" on talle antud ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks.
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav
o Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele o Päritolu: Vahemeremaadelt o Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. o Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. o Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal,Skandinaaviamaades ja USA-s. Retseptid Tomatikaste tüümianiga: Tomatikastet tüümianiga serveeri soojalt koos lihaga. 2 portsjonit Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 tk hakitud sibul 0.5 sl või 1 dl purustatud tomatid 0.25 tl Tüümian 0.5 tl sool 0.13 tl suhkur 1 tl kartulijahu või kastmepaksendaja Sulata pannil või ja pruunista selles sibul. Lisa purustatud tomat,
toitude maitsestamiseks. Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei
Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal Vili 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised, mustjaspruunid. Piklikmunajad kuni süstjad tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult.
25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38
samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas). lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale-pajupoi (Phratora vulgatissima) tumesinised mardikad või nende tõugud närivad lehti. Pahklest (Stenacis triradiatus) Viljade (käbide) ja seemnete kahjurid (Käbide ja seemnete kahjurid ei ole ohtlikud ebakorrapärane viltjas pahk remmelga võrsel. Paju-pahklest (Aculus tetanothrix) puudele endile, kuid seemnesaagi võivad nad mõnikord hävitada peaaegu täielikult. nööpnõelapea kujulised pahad lehel Nendega peab arvestama seemnete varumisel. Eriti palju putukaid elutseb kuuse käbides). Käbimähkur (Cydia strobilella, on kõige levinum kuusekäbide ja -seemnete kahjur valkjaskollane röövik käbirootsus ), Käbileedik (Dioryctria abietella, üsna
22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37
lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug tungivad puusse ka sekundaarsed vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 lagundajad. Puus on elusaid tsoone sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida majakoorik, kährik, suur sarvik. Haiguse sissepoole)
Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt
oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge
Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Parimat vürtsi saab kuivadel kaljustel kasvukohtadel kasvavast rosmariinist.Omapärane kamprit meenutav lõhn ning kibe- mõru vürtsikas maitse.Vürtsina kasutatakse rosmariini värskeid ja kuivatatud lehti. Maitseainena kasutatakse noori, võrse ladvaosas asuvaid lehti, mida korjatakse enne õiepungade tekkimist ning kuivatatakse varjus. Korralikult kuivatatud lehed on haprad, ning peaaegu kokku rullunud. Maitseainena tuntakse
Perekonna puravik liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased. Perekond sametpuraviku kübarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mõni neist (näiteks pruun sametpuravik) võib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad mükoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Viis liiki on II kategooria riikliku kaitse all, need on fechtneri, mõru, kollane ja punajalg-kivipuravik ning lehise-õõspuravik. 11 liiki on kantud Eesti punasesse raamatusse: eelnimetatutele lisanduvad veel mõhk-, saatana- ja kuld-kivipuravik, tahmpuravik, soomuspuravik ja kuldpoorik
paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane- naistetaim-mis-sobib-salatisse-ja-haava-peale?id=71682209 Metsülane (Anemone sylvestris) Puhmik, 20 cm Kasvab poolvarjus või varjus, Pinnas on parasniiske ja kobe, viltjas talub ka rasket savimulda Õitseb mai-juuni, õied piimvalged ja ümarad, lehed sõrmjalt lõhestunud, umbes 4-6cm suurused, Paljundamine seemnest isekülv või juurevõrgustiku jagamine Istutada varjulistesse kohtadesse, puittaimede ääristuseks Sorte "Flore Pleno", " Flore Pleno Elise Fellmann", "Wienerwald", "Frühlingszauber". Anemone tomentosa- viltjas ülane, "Serenade", "Robustissima" http://herba.folklore
Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullastiku suur kirjusus. 2.3 Mullaprofiil soometsas Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas. Tegemist on kunagise sooalaga, kuhu on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Tänapäeval on ala osaliselt metsastumas ning ühele sellistest kohtadest tehti mulla sügavkaeve. Kõige peal oli viltjas, õhukene mustjaspruun alla 3 cm tüsedune kõdukiht, kus taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad. Mullaproovid võeti 40 ja 80 cm sügavuselt, mulla pH 80 cm sügavusel oli 6,5. Turvas oli kogu horisondi ulatuses musta värvi, eri horisonte polnud võimalik eristada. Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus
Eestis vähearvukas. · Kuuse-jänesepäss (jänesepässik) Onnia leporina Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Kübarjas, riiuli- või lehvikukujuline, mahalangenud puu ülapinnal kasvab lühikese jalaga, kasvab kogumikena. Ülapind kaneelpruun, pehmeviltjas, ühevärviline v nõrgalt vöödiline. Serv terav. Alapind hallikas-kaneelpruun, poorid varieeruva suurusega, nurgelised v labürintjad 1-2 tk/mm. Seeneliha kollakaspruun, kihilise ehitusega; ülal pehme viltjas kiht, all tihe messingiläikeline. Eestis pillatult, pole leitud läänesaartelt, maa kirde- ja kaguosast. Kuuse elusatel tüvedel, harva ka tüügastel. Tähtsamad juure- ja tüükamädaniku tekitajad: · Juurepess mitmeaastased ja üsna kõvad, seeneliha on hele ja ülaküljel on helepruun koorekiht. Moodustavad kübaraid, kuid on kalduvus mööda puu panda liibunult edasi kasvada. Generatiivhüüfid on pannaldega, tugihüüfid tugevati tsüanofiilsed. On Eestis
Haigust esineb rohkem siis kui kasvuperioodi lõpul on rohkelt sademeid. Varajasel nakkamisel mugulad deformeeruvad. Haiguse tõttu väheneb idanevus. (Plant Pathology, New York) Joonis 4. Mustkärn kartulil (Kartul) Tõusmepõletiku kutsub esile kartuli mahapanek eriti jahedasse mulda ning kui suvel on palju niiskust siis tegik vilttõbi. Vilttõbe iseloomustab taime mullasisesel varreosal, stoolonitel ja juurte pruunid laigud, varrealusel tihe viltjas valkjashall või kreemika tooniga kirme. Selle tulemusel arenevad kartulitaimed halvasti. Tugeva nakkuse korral annavad taimed moonutatud kujuga mugulaid. Kui nakkus on mõõdukas siis kasvab pesas enamasti väikesed mugulad koos paari suuremaga. Toidukartuli välimust vähendavad oluliselt mugula pinnal asuvad sklerootsiumid, mis muudavad kaubandusliku ilme kehvemaks. Haiguse areng oleneb sageli ka mulla pH –st.
asuvad vastakalt ning on või valged. maitsestamiseks. reeglina südajad või ovaalsed. Rosmariin Rosmariini lehed on nahkjad, Värsked lehed on Pastaroogade, kala ja liha allakäändunud servaga. Need hallikasrohelised, alumine maitsestamiseks. on lineaalsed, kuni 3,5 cm pind valge viltjas. Ka pikkused ja 0,4 cm laiused. kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Aed-piparrohi Aed-piparrohu vars kasvab Taime lehed ja vars on Lisatakse toiduvalmistamise 30-40cm kõrguseks. Lehed onrohelised, õied valged. lõpus salatitesse, suppidesse sulgjad. ja hautistesse.
koore all olevat kambiunü ülekuumenemise eest. Kuid mõnede puude koor on tumeda ja mõnikord koguni süsimusta värvusega. Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt. perekondade liikidel) ja tugijuured (näiteks Pandanus, Ficus). Puude igihaljad lehed on suured, enamasti tumerohelised. Pealmine lehepind on nahkjas ja tugevasti läikiv, alumine aga tuhm, kaetud karvakestega või viltjas. Kõik need tunnused viitavad taimede kuivalembesusele, mis paistab paradoksaalsena niiske ekvatoriaalse kliima taimede juures. Ent palaval päeval ei saa lehed aurustada liiga palju vett, sest vesi tõuseb suurele kõrgusele küllaltki aeglaselt. Lehtede läikiv pind peegeldab päikesekiiri ning hoiab lehti põletuste eest ning soodustab vihmavee äravoolamist lehelt. Lehed ei lange ühelgi puul korraga, vaid osade kaupa, nii et puu pole kunagi täiesti lehitu
kir m e ga. Jalg õõnes või ka mbriline, veidi jahuka pinnaga, tugevasti kurruline ja vaoline, valge või võidunud valge kuni lihapruun. Kasvab mullas v õi kõdul okaspuude ( mänd), m õnikord lehtpuude all, m ärtsist maini. Eestis liivastes m ännikutes väga sageli. Mürgine. LISA 3 Kollapii mliudik Viljakeha karikakujuline, läbi m õõt 25 c m. Sisepind hele, beezikas kuni kollakaspruunini. Välispind veidi viltjas v õi sile, helekollakashall kuni hele kollakaspruun. Se eneliha valge, värvub väävelkollaseks. Huumusrikkal mullal lehtmetsades. Eestis kaunis sage. LISA 4 Harilik sõr mkübarseen. Ümarmürkel BAKTERID Bakterid Viimastel aastatel on m e edias üha sageda mini kajastatud leidnud bakterite hir muteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad
annaabi.ee 
