(25000- 30000 a tagasi elas külmenevas euroopas) ja homo sapiens sapiensiks(200000 a tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja eneoliitikumiks (ratasveok, toortellised, 5000eKr, niisutussüstemid). Pronksiaeg- 2500 eKr, tulid pronksist tööriistad, kõplapõllundus asendus künnipõllundusega (muutus meeste tegevusalaks), tekkis tööjaotus ja eraomand(kihistumine). Rauaaeg- 1300 eKr hetiidid hakkasid kõigepealt tegelema raua sulatamisega.
Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele. Anastava majanduse puhul kogusid inimesed toitu loodusest (küttimine, korilus, kalapüük), kui aga toimus üleminek viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine) 4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes üleminekul anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. Koos üleminekuga põlluharimisele muutusid uskumised: esikohale tõusid Päikese ja Maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine ja viljakusmaagia. Hakati kasutama geomeetrilist ornamenti. 5. Arutle miks
elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr
Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
Põletusmatused hakkasid levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu - need on üldiselt kõrged mullakääpad. Vanemal ajal maeti surnud kääpasse puust õõnestatud künas, hiljem aga asetati laiba põletatud luud kivikastiga kääpasse. Kokkuvõte Pronksi- ja rauaaeg olid oluliste ja murranguliste arenguprotsesside ajastuks. Sel ajal leidis aset lõplik üleminek püügimajanduselt viljelevale majandusele, mis tõi endaga kaasa ulatusliku asustusnihke küttimiseks ning kalastamiseks sobilikelt kohtadelt põllumajanduslikele maadele. Samuti muutus üldine asustuslaad ning peamise asustusüksusena pääses valitsema viljelusmajanduslik talu. Muutusid ka sotsiaalsed suhted, mis aitasid välja kujundada kihistunud ühiskondi. Oluline areng toimus ka kultuuris- keraamikas võis eristada erinevaid uusi stiile, osaliselt vahetati välja vanem riietusstiil ning hakati kandma ehteid.
8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad. Pronksiaeg: loobuti kivi tööriistadest, kasutusele võeti ader. Mees tähtsam. Tuleb käsitöö eraldi alana. Inimeste kihistumine.
Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. 15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. 16. PREESTER ülemkihti eeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta
Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 10 000 aastat tagasi. · mesoliitikuVIII aastatuhande · mesoliitikum - 12 0009000 aastat keskpaigast kuni IV aastatuhande teise tagasi, jääajast savinõude valmistamise veerandini alguseni ja üleminekuni viljelevale majandusele. · neoliitikum IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande · neoliitikum- 90004500 aastat tagasi, keskpaigani; metallide kasutuselevõtmisest pronksi sulatuseni · pronksiaeg II aastatuhande keskpaigast
rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid.
Need on koonusekujulised ja rohmakad kuna potiketra polnud ning need tehti käsitsi. Materjalilt olid rohkem savisegust kui puhtast savist. Ornamentikat nende juures eriti ei kasutatud. Nende väärtust näitab aga see, et nende külgedelt on leitud auke ja arheoloogid oletavad, et kui need katki hakkasid minema, üritati neid parandada. Neoliitikumi ja mesoliitikumi üleminekut arvestatigi meil varem savinõude ilmumise järgi, kuid Põhjamaades tehakse seda üleminekuga viljelevale majandusele. Eesti otsustas ühtlustuda. Selle tõttu on neoliitikumi arvatavaks alguseks umbes 4200 eKr. Neoliitikumi nimetatakse ka Narva kultuuriks. 4200 eKr 3000 eKr oli kammkeraamika aeg. Tegumood ei muutunud eriliselt, kuid lisandusid kaunistused. Nimi tuleneb sellest, et kaunistused arvatakse tehtud olevat mingitsorti kammi abil. Lisaks ka lohud, mida tehti kas näpuga või puupulga otsaga. Eksperimentaalarheoloogia raames on tõestatud, et sedasi on täiesti võimalik korralikke
Inimene hankis toitu loodusest: korilus, küttimine ja kalastamine. Sellist majandusviisi nim anastavaks majanduseks ja see tingis inimeste rändleva eluviisi - Noorem kiviaeg e neoliitikum (algas 7000 ekr) Palju avastusi: kivi lihvimine ja puurimine, savinõude valmistamine ja riide kudumine. Mingi üle viljelevale majandusele (inimene kasvatab oma toidu ise e. Tekivad põlluharimine ja karjakasvatus). Esimene põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Esimene suur ajaloolini tööjaotus. Muutusid uskumused: esikohale tõusid päike ja maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine, viljakusmaagia. - Eneoliitikum metallide avastamine: leiutati, kuidas neid töödelda ja milleks kasutada
India · Indus u 2500 eKr Kreeta u 2000 eKr Hiina · Huang He u 1600 eKr Kesk-Ameerika ja u 1200 eKr Peruu 3.5. Varajaste tsivilisatsioonide sarnased tunnused: · Anastavalt majanduselt (küttimiselt , kalapüügilt ja koriluselt) on üle mindud viljelevale majandusele (põlluharimisele ja karjakasvatusele). · Ühiskonnas on toimunud või toimub metallide kasutuselevõtt (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr). · Oli välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval tegelesid osad inimesed käsitööga ning ühiskonnas kasvas preestrite osatähtsus. · Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks
pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem. Esimene tööjaotus seisnes selles, et mõned hõimud jäid paikseks ja hakkasid tegelema põlluharimisega, kuid mõned tegelesid karjakasvatusega ja jätkasid rändamist. Eneoliitikum, kus avastati metallid, kuld ja vask.
Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole) Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas. Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale mõju avaldada. Loomade kodustamise tulemusel kandusid inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said
Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) minnakse üle viljelevale majandusele 3. põllumajanduse saagid võimaldavad toita rohkem inimesi ning asutus muutub paikseks 4. 9.saj eKr. Sai alguse põlluharimine ja kodustati kariloomad 5. viljaka poolkuu ala Egiptus, Ees Aasia, Mesopotaamia Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud: kujunes välja Niiluse orus, põllumajanduslikult sobivatel aladel, väikeriikide tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme.
Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani
Tunnused: • kõrgetasemeline põllumajandus ja käsitöö • hästi korraldatud ühiskond • arenenud kultuuritase (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised • varanduslik ebavõrdsus • riiklus (valitsejad/riigiaparaat) • kiri • oskus töödelda metalle (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr). Tekkimise eeldused: • on olemas rahvas • anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) on üle mindud viljelevale • asustus muutus paikseks. Põhjused: • elanikkond allus ülemkihile vabatahtlikult, loobudes oma vabadustest ja õigustest, et teha koostööd • riiklik korraldus kujunes vägivalla ja sunni teel, kus ühed allutati teiste võimu alla. 2. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20 km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas
paremini, sest nad hakkasid meestele rohkem meeldima ja seepärast anti neile rohkem süüa. Nad olevamat ka viljakamad olnud. Heledasilmsus on Eestis, Lätis ja Soomes 80-100%. Mida kaugemale neist, seda väiksem on ka heledasilmsuse protsent. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Neoliitikum ehk noorem kiviaeg on üks kõige murrangulisemaid etappe inimkonna arengu ajaloos. Neoliitiline revolutsioon on üleminek anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. See toob kaasa inimkonna kasvu, kuna tunduvalt rohkem inimesi jäi ellu, sest olid olemas toidutagavarad. Põlluharijad jäid paikseks. Varem veetsid mehed suure osa ajast kodust kaugel küttides, nüüd jäid nad koju. Tänu sellele sündis ka rohkem lapsi - põlluharijate arv kasvas kõvasti. Põlluharijaid oli lõpuks umbes 100 korda rohkem kui kütte. Kuna põlluharijatel oli olemas toiduvaru, oli nende staatus küttidest kõrgem. Leivaküpsetamine algas 30k tagasi
Naiste päevane kilometraazh 3-18 km, 2250 km aastas. Mehed jahile vaid igal III või IV päeval, tulemuslikkus 23 %. Lihatoit vaid 19% igapäevasest kalorite tarbimisest (2355 Kal inimese kohta). Pähklid ja taimed 81%. Eriti Mangongo pähkel, mis katab 70% kalorivajadusest. Optimaalse toiduotsimise teooria: kütitakse vaid neid, mille kalorite hulk ületab tema püüdmiseks kulunud energiahulga. Neoliitiline revolutsioon: 12 000-6000 at mindi üle viljelevale majandusele. Inimene muutus paikseks. Pikeneb distants töö ja selle resultaadi vahel: põllupidaja matab toidu maha ja alles mitme kuu pärast saab saagi(, mitte ei näe looma enda ees jooksmas.) Töö intensiivistumine: Machiguengadel Peruu vihmametsas: naistel 7,40; meestel 6 tundi. Jaavalastel pikem, 19.saj tööstustöölisel veelgi rohkem(12 h). See intensiivistub järjest. Ressursid ja sõda: sõjaolukorras saab nt president suuremaid õigusi jne.
teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid) Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia
8. Kuidas peeti kesk- ja renessansiajal turniire? 9. Millist Loire'i oru lossi seostad Diane de Poitiers'ga? Mis seda lossi teistest lossidest eristab? 10. Diane'i ja Henri II suhet peetakse tõeliseks armastuseks. Nimeta teisi kuulsaid armastajapaare kas ajaloost või kirjandusest. COCO CHANEL SUURIM MOEREFORMAATOR Esmalt õpime ära sõnapaari la *Haute Couture1, mis meie keeles tähendab kõrgmoodi. Teine sõnapaar le grand couturier osutab kõrgmoodi viljelevale disainerile, moemaja kunstilisele juhile. Loomulikult tuleks Coco Chaneli puhul kasutada selle nimisõna naissoo vormi: la couturière (õmblejanna). See aga kõlab nii elegantse daami puhul liiga argiselt. Ilmselt oleks tema ameti kohta kõige sobilikum öelda moekunstnik, moedisainer. Coco Chaneli eluloo kohta on vähe tõepärast teavet, kuna daam ise armastas luisata ja oma lapse- ning nooruspõlve huvitavamaks teha. Kindel on üks: isikutunnistusel ja passis oli tema nimi
tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega. Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad. Rooma viivat teed nimetati merevaiguteeks
rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus. Kunstis peaaegu kaovad realistlikud kujutised. Kaunistamiseks kasutati ornamenti. 9.Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamendi vastu? Usuti paljudesse vaimudesse ja nendega suhtlemiseks korraldati rituaalseid pidustusi, tseremooniad, kus kasutati fantaasiaküllaseid kostüüme ja maske. Nende
Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta)
b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus. Perekonna pea oli naine. Tähtsamad jumalad olid samuti naised. Karjakasvatajad olid siiski rändajad ja neil sugukonna tähtsus esialgu säilis. Nemad tähtsustasid meest, perekonna pea oli mees ja tähtsamad jumalad olid mehed. d) Eneoliitikum e. vase-kiviaeg (~5000 eKr). Tulid olulised leiutised: ratas
annaabi.ee 
