Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Osa seeni moodustab viljakeha Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. Viljakehad on seente paljunemisorganid, mis hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha suurusega, nt söögiseentel koosnevad need kübarast ja jalast. Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt püstistel rakkudel. Seente paljunemine ja levik Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Ühel seene viljakehal võib areneda
männiga. Tume rebasepunane kuni pähkelpruun 5-15 cm laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on riisikas, mis kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas sümbioosis kuuskedega.Kuuseriisikas on väga maitsev
hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid:
· Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitajatena. · Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, siis võib areneda mükootiline bronhiit. · Kollane kerahallik suudab maapähklitel
saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe.
Ensüümide tootmisel (pesupulber) Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena Heitvete puhastamisel 4 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 2. HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS
soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. ASPERGILLUS Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus)
Paljud liigid denitrifitseerivad. Pseudomonas aeruginosa on patogeen. Vesikeskkonnas, komakujuline, liikuv. Osadel liikidel bioluminestsentsi võime. Põhjustab koolerat. Mingit kõhuhaigust põhjustab. Hemolüüsivõime. Kommentaar Moodustab viljakehasid, moodustab müksospoore. Parasiteerib teiste bakterite tsütoplasmas. Taandab sulfaati. Põhjustab kampülobakterioosi. H. pylori põhjustab maohaavandeid. Puudub välismembraan. L. monocytogenes on intratsellulaarne bakter. Põhjustab listerioosi. Enamus naha normaalne mikrofloora. S. aureus tuntud patogeen.
alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks HALLITUSSEENED Hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE Aspergilluse liikidest võib
Kuidas tunda ära majavammi: 1. Lõhn - terav seenelõhn. 2. Niiskus - majaseene korral ilmuvad tihti seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, sest majavamm tekitab kasvamise käigus niiskust. 3. Seeneniidistik - vammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku - mütseeli. Alguses katab seeneniidistik kasvupinnase tiheda valge võrguna, mis meenutab vatti. Hiljem on majavammi seeneniidistik pruunikas. 4. Seene viljakehad - majaseene viljakehasid esineb ainult kaugele arenenud juhtudel. 5. Majavammi-kahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks. 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Tundes ära ülaltoodud tervisehäired ning elades majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada, tasub kontrollida, kas
puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest tselluloo, hemitselluloos ja ligniin. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu. Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005) Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele
bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe.
· Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse: · Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest, kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine,
või spoorikandjatel hüüfidel · Koniididel ei ole spoorikatteid ega kortksit, aga nad taluvad paremini kuivust, mürke ja kuiva kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides vahesein Suur genoom ja paljudel on lineaarne kromosoomistik Aktinomütseetide hulka kuulub ka mütseelita baktereid Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel Gramnegatiivsed Painduv kest Liiguvad libisevalt Suur genoom Elavad taime- ja loomajäänustel, sõnnikul Toituvad ka teistest bakteritest Moodustavad viljakehasid ebasoodsatses tingimustes(vegetatiivsed rakud kogunevad -> eritavad lima -> moodustub limane viljakeha -> rakud lähevad puhkeseisundisse selle sees muutuvad
1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Metagenoomi mõiste. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite kujuvorme ja agregaate. Too iga kohta paar näidet. 1)Kerabakterid e. Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Lisaks ka aktinomütseedid (moodustavad mütseeli e. niidistiku), müksobakterid (viljakehasid moodustuvad), kujuta mükoplasmad. Osad bd võivad moodustada agregaate(erineva kujuga moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid: Väga efektiivsed orgaanilise aine lahustajad. Pikka aega peeti seeneks mütseeli moodustamise tõttu
lisatööd. Samas võib veidi hõredam haavavõsa pakkuda turvet varjusallivale kuusele, leevendades mõningal määral kevadiste hiliskülmade kahjustust. Teine põhjus, mis haava ebasümpaatseks teeb, on tema äärmiselt nõrk vastupanu südamemädanikule. Seepärast näeb juba keskealistes puistutes üsna palju kahjustatud puid. Vanemates haavikutes on südamemädanikust kahjustatud puude protsent juba üsna suur, mõnes puistus leidub vaid üksikuid, kelle tüvel pole haavataeliku viljakehasid. Need ongi olulised puu tervisliku seisundi hindamisel. Haavataeliku kahjustuse tõttu on puidurakkude seinad tunduvalt õhenenud ja kohati lagunenud, seega puit pehmenenud. Niisugune haab on tarbepuiduks kõlbmatu ning küttekski vilets. Kütteks läheb haaba siiski suurtes kogustes, seda nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Viimastel aastatel, kui katlamajades on üha enam hakatud põletama hakkpuitu, on haavapuidu osatähtsus mõnevõrra suurenenud
Eoslavas esinevad eoskandade vahel paljudel liikidel steriilsed rakud, millel on oluline süstemaatiline tähtsus. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus: Roosteseened (Pucciniomycotina) - Majanduslikult kõige tähtsam rühm. Nakatumist on kerge ära tunda rauarooste värvusega eoskogumite moodustumise järgi peremeestaimel. Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki. Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad. Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6
kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid). Kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Hapniku möju mikroorganismidele Hapniku [c] öhus on 21 mahu%
4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane
Müksobakterid Müksobakterid on limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel. Graamnegatiivsed, painduva kestaga, liiguvad libisevalt. Suure genoomiga. Elavad taimejäänustel, loomajäänustel, sõnnikul. Sõnnikul on neid palju, sest osa müksobaktereist toitub teistest bakteritest (bakteriolüütilised müksobakterid). Teine grupp müksobaktereid on tsellulolüütilised. Müksobakteri rakk on piklik, teritunud. Müksobakterid on võimelised moodustama viljakehasid. Viljakeha moodustub ebasoodsates tingimustes (kuivus, toitainetevaegus). Vegetatiivsed rakud kogunevad kokku, eritavad lima ja moodustavad limase viljakeha, mille sees lähevad rakud puhkeseisundisse- muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks. Viljakeha on seega "puhkav koloonia". Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised
4 . Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5 . Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné ____________arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane.
on pilkupüüdva välimusega, ravim- või söödavad seene- ja samblikuliike suudavad eristada vaid Enamik neist kõige haruldasematest on Eestis oma taimed. Erinevalt I ja II kaitsekategooria liikidest nende head tundjad. Haruldasi seeni pole alati lihtne levila piiril. Pooled I kategooria liikide leiukohtadest võib III kategooria liike isiklikuks tarbeks korjata looduses üles leida, sest nad ei kasvata viljakehasid Kaitstavaid seeneliike on kokku 46 ja kaitstavaid asuvad väljaspool kaitsealasid, mistõttu nendele on tingimusel, et populatsiooni ei seata ohtu. Kuivõrd igal aastal. Seetõttu on kaitstavate liikide nimekirja samblikke 51. Seisuga 1. jaanuar 2010 on seni loodud 11 püsielupaika
Kuuse- juurepess kahjustab peaasjalikult kuuske, aga ka noori mände, lehist ja teisi võõrliike. Männil kahjustab juurepess tavaliselt juuri, mädanik tüvesse üldjuhul ei levi. Haigestunud puud hukkuvad. Kuuse-juurepess võib esineda puul aastaid, puud ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik on levinud mitme meetri kõrgusele juurekaelast. Puu võib muutuda seest õõnsaks. Väliselt on kahjustuspilt aimatav tüve tüükaosa paksenemise näol. Kuuskedel leitakse enamasti viljakehasid kändudelt. Mändidel asetsevad viljakehad puude juurekaelale ja maapinnalähedastele juurtele. Juurepessu seeneosed levivad õhu kaudu, kuid neid kannavad edasi ka putukad (juureüraskid, männikärsakad). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Juurepessust nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid - kuuske kooreüraskid, mändi säsiüraskid ja latipihklane. Looduses esineb põlistel
annaabi.ee 
