planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno) Asteroidide liigitamine · Liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest. · 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum. · Asukoha järgi liigitatakse: 1
Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6
HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted
jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga-linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Eros on armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg.Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Hephaistos on tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal.Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal
Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar.
9. Apollon luule ja muusika jumal (kreeklaste lemmik) 10. Artemis Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. 11. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. 12. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal. (ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene). Tema auks korraldati palju pidustusi ja samuti on ta tihedalt seotud teatrikunstiga. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma Demeter viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast) Persephone Demeteri tütar, Hadese naine. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva.
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane
..siuke siis: Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Peenise sees kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Põld ja rehealune on Dem templid.. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud.
Kui ohverdati kodus siis temale just kõige enne. Roomas oli Hestiale ka analoog Vesta. Roomas olid paljud jumalad sarnased kreeka jumalatega. Hestia jäi neitsiks ning loobus Apolloni ja Poseidoni ettepanekutest. Ta ei reisinud ka mööda maailmaruumi ringi nagu teised jumalad ja oli alati Olümpose mäel. (Hestia) Demeter Demeter oli üks Kronose ja Rhea lastest. Ta oli maa-, taimede- ja viljajumalanna ja naised mõistsid teda paremini. Tal oli ainult üks laps Zeusiga - Persephone kellest sai allilma kuninganna. Demeter oli väga tähtis jumalanna kuna ilma temata ei kasvanud vili ega elnud üksi taim. Demeteri auks peeti kogu aasta jooksul pidustusi. Nt. Eleuises korraldati kuulsaid müsteeriume ja peeti saagikoristust sügispidustusi. (Demeter) Hephaistos
4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal 15) Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal
Hermes- jumalate käskjalg, mitmekülgne jumal, karjamaade, teede, rändjate jumal/kaitsja, turujumal, kaval (petturite) kõnekunst, tiivulised sandaalid Athena- oda, kiivriga, tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna, peeti väga lugu, linna kaitsja Aphrodite- kaunis jumalanna, armastuse ja ilu jumalanna Artemis- range, jahi, looduse, kuuvalgete ööde jumalanna, lühikeses rüüs, nooled, odad, saatjaks nümfid Demeter- Kreeka emajumal, viljajumalanna Hestia- tagasihoidlik ja neitsilik, koldetule ja perekonna kaitsja. Dionysos- veini ja teatrijumal · Klassitsism- Tekkis 17.sajandi Prantsusmaal, sel ajal loodi Prantsuse Akadeemia ja hakati keelt ja kirjandust rangelt normeerima. Lüürika kängus. Tõusis esile näitekirjandus, eriti komöödia. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. NT Moliére, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich
13) Iseloomustage Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogiat järgmiste valdkondade abi: müütiline maailmapilt, jumalad (nimi ja valdkond), suhtumine jumalatesse, jumalate teenimine (s.h pidustused). Zeus - taeva-, tormi- ja äikesejumal, peajumal Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja Poseidon - merejumal Hades – allmaailma ja surnute valitseja Demeter – viljajumalanna Persephone – allilma ja viljakuse jumalanna Ares – sõjajumal Hephaistos – tulejumal Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal
Juno Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus Poseidon oli merejumal. Vesta Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars Ares oli sõjajumal. Minerva Athena oli tarkusejumalanna. Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju
Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal valitsuskepp, piksenool, kotkas Hera taevajumalanna, abielu ja kägu, paabulind, granaatõun abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja
9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata
Kreeklastel oli mitu jumalat: Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest.
9 muusat Mnemosynega ning poja nümf Maiaga (Hermes). Poseidon Merejumal Poseidon on Kreeka jumalatest kõige enam seotud oma elemendiga, milleks on vesi. Algselt oli ta siiski samavõrra maajumal kui merejumal. Iseloomult on Poseidon tormakas, kuri ja üllatav täpselt nagu merigi. Oma kolmhargiga raputab ta maad ja paneb mere mässama. Ta on abielus Amphiritega ning neil on palju lapsi. Tema metsikuse on pärinud kõik tema kükloopidest järeltulijad. Demeter Demeter on viljajumalanna, vanal ajal tõlgendati teda kui "maa ema". Ta sai oma venna, Zeusiga tütre, kelle nimeks on Kore. Ta on oma ema teisik ja nad on omavahel nii tihedalt seotud, et neist räägitakse kui "jumalannadepaarist". Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena
4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal 15) Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal 5. Antiikaja olulised riigitegelased (iseloomustada): Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar alustas kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Ta uuendas kalendrit,võttes kasutusele Juliuse kalendri. Ta lõi „Kolme mehe liidu“ Aleksander Suur Makedoonia valitseja 4.saj eKr
Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm.
Preester läks sinna ning ütles, et valitsejatel pole kombeks mesti lüüa varastajatega, andku kuju tagasi. Tantalos väitis, et temal seda pole. Jumalad teadsid väga hästi, et Tantalos on selle kuju varastaud. Tantalose kõrkus kasvas, ta hakkas Jumalate tagant varastama toitu ja jooki, viis selle Olümposelt inimestele. Tantalos tappis oma Poja Pelopsi ja kutsus jumalad enda juurde paleesse pidusöögile, kus ta pakkus omaenda poja liha. Viljajumalanna Demeter sõi hajameelsses pakutud roast tükikese, aga ülejäänud jumalad hüppasid lauast eemale, Tantalos sai aru, et jumalad on siiski kõiketeadjad. Zeus määras Tantalose igavesti piina tundma, surnute riigis seisab Tantalos puhta värske vee sees ja teda piinab janu, aga kui ta kummardub, kaob vesi ja muutub liivaks. Käeulatuses kasvavad tal oivalised puuviljad, kui ta neid üritab võtta, kegitab tuulehoog oksi, ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas
Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400
kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester Rooma mõistes olid preestrid kõik need, kes toimetasid kultuslikke talitusi mingi kindla kogukonna huvides. Preestritarid allusid meestest koosneva preestrite kolleegiumi võimule. Kultuslikke vameteid võisid pidad vaid kodanikud. preestriamet sõltus ühiskondlikust positsioonist. Alles 3. sajandi keskpaigast sai rahvas
Athena lind. Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest.
· Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid.
Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal 19. Iris- vikerkaarejumalanna 20. Dionysos- veinijumal 21. Paan- lamba- ja kitsekarjuste jumal 22. Aiolos- tuulte kuningas 23. Nike- võidujumalanna 24. Themis- seadusejumalanna 25
paika Elysioni väljadele. Allamaailmas on veel kolm jõge, tulejõgi Phlegethon, murdumatu tõotuse jõgi Styx ja unustustejõgi Lethe. Uni Hypnos ja ja Surm Thanathos elavad samuti allamaailmas. Ka unenäod tulevad sealt, läbi väravate. Tõsielulised tulevad sarvest väravast, moonutatud uenäod elevandiluust väravast. Pilet 3 - Kaks suurt maajumalat Demeter ehk Ceres, Dionysos ehk Bachos Demeter ehk Ceres oli viljajumalanna, rehealuste kaitsja. Tema pidustused olid viljalõikuse ajal, templiteks olid rehealune ja viljapõllud. Iga viie aasta tagant toimus esimese viljalõikuse ajal septembris pidustus Demeteri auks. Algselt oli see pidulik leivasöömine, hiljem aga müstiline riitus, mis kestis üheksa päeva. Need olid väga pühad päevad, kus tavatoimetused edasi lükati. Tantsiti, toodi ohvreid, lauldi ja valitses lõbus meeleolu. Talvel oli Demeter murelik ja nukker. Demeteril oli tütar, Persephone
valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon suri tõenäoliselt malaariasse umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust. · Leelis (lk 543) - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. · maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut. · Sükomoor (lk 549) - viigipuu (Ficus sycomorus) · Lõbumaja (lk 523) -Lõbumaja on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Teisi nimetusi: bordell, avalik maja, hooramaja, litsimaja jne. · Memfis( lk 556) Vana-Egiptuse linn. Memfis oli iidse Aneb-Hetchi pealinn. Selle varemed asuvad Helwani linna ja Lõuna-Kairo lähedal. Neljateistkümnes raamat: PÜHA SÕDA Horemheb koondas sõjaväge ja varustust Memphisesse ning hakkas sõda. Sinuhe ravis viga
Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad. Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut. Sau (567) - on iseenesest on puu küljest murtud ese ehk tavaline kepp. Iisraeli laste suguharude peamehed olid kohtunikud ning sau oli nende ametitunnus. Paljudelt piltidelt on näha, et mütoloogilistel jumalatel või muudel tegelastel on sau käes (näiteks Kreeka jumal Hermesel). Kepp, mille ümber on põimunud kaks madu, mõnikord on selle ülaosas ka tiivad, tähendavad praegusel ajal meditsiini või äritegevust.
E'd olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) 3.pilet KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks
E’d olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks
Mugandas ja tõlkis Kreeka tekste, nt „Odüsseia“. Triumf – võidulaul, mis on pühendatud väepealikele, olümpiavõitjatele. Esitasid sõdurid, tehti ka võitjate pilkamist. Kontaminatsioon – mitme alusteksti kokkusulatamisel uue teose loomine Rooma teatris kaotati koor ja tantsulava, alguses ei kasutatud maske. Näitlejateks olid orjad ja vabakslastud, esitati liigendatud etendused. Komöödiad, naeruvääristati kreeklasi. Pantomiimid. Lugemisdraamad. Demeter Demeter oli viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Tema templid olid põld ja rehealune. Tema tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal. Korraldati rongkäike, toodi ohvreid, tantsiti, lauldi ning 17 lõbutseti. Demeteril oli tütar Persephone, kelle Hades ära röövis, kui ta ilusat nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi
annaabi.ee 
