Enesekasvatuse vaevaline rada Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema. Et, teostus oleks kergem peaksin end iga saavutuse järel premeerima. Ja kui nii edasi mõelda ei tundu ka teostus nii raske ja võib olla suudangi oma kavatsused ellu viia. Kui ma suudaks oma eesmärgid täita võiksin järgmisel õppeaastal mõelda juba ainult viitele õppimisest kuid selle eesmärgi täitmine oleks tõesti väga raske.
Ta pakub kohe teistele huvi, et kust ta teab ja tema käest küsitakse ka rohkem. Siit järeldades saame kohe aru, et lapse tarkust võetakse hinnete järgi. Tööde tulemused näitavad tegelikult päris selgelt kuidas keegi on materjali omandanud. Isegi kahe töö puhul on näha, kes on üritanud midagi ja kes mitte. Hinnete järgi saab kindlaks teha ka sobivust mõningatele olümpiaadidele, gruppidesse ja üritustele. Paljud need lapsed, kes õpivad terve elu viitele on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Võtame näiteks inglise keele ma oskan seda rääkida saan ka aru, kui mulle midagi seletatakse ja oskan ka kirja kirjutada, aga hinne ei ole mul 5 ehk siis parim võimalik. Ma ei tea siiamaani mis asi on present continious või kas grammatiliselt on õige hääldada [tomeitos] või [tomatos]. Seega see pole õige, et hinded näitavad õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Hinded näitavad vaid tublidust ja järjepidevust
(2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et vastavalt humanismi põhiideele hakati renessansiajastul väärtushinnangute andmisel lähtuma inimesest. Iseloomulik humanistlik maailmavaade - väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. Nimeta kolm huvitavamat seika, mida renessansiajastu (muusika) kohta teada said. 1) Tuntumad suurkujud- teadsin mõnda, kuid ei seostanud neid renessansiga.
• Tulemuste osa kirjeldab täpsemalt erinevate uurimisrühmade tulemusi • Eraldi välja toodud 3 peamist rühma: visuaalne reklaam, verbaalne reklaam ning ametlik alkoholi reklaam • Saateid kestis kuus kokku 1101min (18h 21min) • Artikli sisu puhas statistika suurema põnevuseta või üllatavate tulemusteta Results (2/3) •Kodeeritud andmed lisati tabeli kujul •Tehti topelt kontrollkood kahele saatele; lahknevusi kaks- visuaalse alkoholi viitele, mis näitab suurt uurimismeetodi usaldusväärsust. Results (3/3) • Keskmiselt täheldati (saate kestvus keskmiselt 111,3min) • 2042 visuaalse alkoholi viitet ühes saates • 32 verbaalse reklaami viidet (viidati ka näiteks alkoli liigtarbimisele; võitja meeskonnal on hommikul pohmelus) • 17 otsest tellitud reklaami (moodustas kogu saate ajast ainult 0,6%) • Keskmiselt UK olid vaatajate reitingud ülekannetel 15M inimest (kuid kogu
sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium sügiseti avaldavatel koolide edetabelites. Kas mitte pole oluline see, millised õpilased ja õpetajad meil on, kui paju saame me enda huvide koha pealt arendada, kui isikupärased ja aktiivsed me oleme? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad. Kõigile pole oluline, mitu kolme nad said keemias, sest äkki soovivad nad hoopis saada sportlaseks või kunstnikuks? Äkki ei olnudki need paar kolme keemias, üheksandas klassis
Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aastat tagasi Gustav Adolfi Gümnaasiumisse ja seal on pisut raske, kuid siiski läheb hästi. Muidu, kui kaua sa oled juba Tallinna Tehnikagümnaasiumis käinud?) B: (mina olen siin käinud esimesest klassist alates.) A: , ?(vau, millal sa põhikooli lõpetad ja kuidas sa õpid?) B: , ? (neljadele viitele õpin ja põhikooli lõpetan sellel kevadel, sina vist ka jah?) A: , . . . ?(jah, mina lõpetan samuti sellel kevadel ja loodetavasti lõpetan samamoodi neljade-viitega. Praegu mõtlen juba mida edasi teha kas jääda sinna, või vahetada kooli. Millised on sinu tulevikuplaanid? Kas tahad omandada kõrghariduse?) B: , , , , (ma ei ole veel kindel mida edasi teha, kindlasti tahan omandada kõrghariduse,
nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu. Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa õppisid tõesti ainult viitele. Minu arevates enamus juhtudel tõde on võiamtu luua. Selleks on vaja fakte. Faktidega tõestatakse tõde. Avastada tõde on täiesti võimalik. Näiteks selline avastus, mis on palju-palju aastaid tagasi tehtud: Maa on ümmargune. Seda on paljude aastate jooksul tõestatud faktidega. Seda tõestasid nii kosmonaudid, kes käisid kosmoses ja ise oma silmaga nägid seda, kui ka pildid, mis on Maast kosmoses tehtud. Teine näide planeetidega seotud: Maa tiirleb tiirleb umber päikese. Seda on
narkootikume ja tubakat ,mis on tegelikult neile seadusega keelatud. Tegelikult on see täiesti normaalne, et see on seadusega piiratud , kuigi on see tihti ahvatlev . Aga alaealised noored peavad seda suureks probleemiks . Koolikohustus lasub noortel kuni 17 aastaseks saamiseni. Kõik noored ei suuda pidevalt koolis käia , kas oma laiskuse või mõni muu põhjuse tõttu ning vanemad võivad nõuda oma lastelt, et nad õpiksid viitele . See muudab olukorra veelgi pingelisemaks . · Noortel eriti teismelistel on komme ületähtsustada olukordi ja suhteid. Nimelt kui kohtutakse vastasooga ja üksteisele lihtsalt meelditakse, peetakse seda kohe suureks armastuseks. Kui suhe ebaõnnestub , jääb see kauaks meelde . Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollakse masenduses .Veel teismelised tahavad sobituda teistega ning vahel muudavad selle tõttu ka ennast
Mitu õuna jäi mul siis või siis alles?. Aga füüsikas see nii ei ole, minu arust pole üldse need näited tihtipeale loogiliselt võetavad. Siinkohal tuleb mu jälle raskusi näite toomisega. Füüsika ei ole mitte ainult mulle ebameeldiv aine, kindlasti on paljudel see probleem. Kuid kuna see on gümnaasiumi õppekavas sees, siis tuleb see üle elada. Kuna olen kindel, et edaspidises elus mul seda vaja ei lähe, siis ei ole ma kurb kui ma vaid viitele õppida ei suuda. Loodetavasti muutub gümnaasiumi jooksul mulle füüsika meeldivamaks. Elis-Meryl Tiido 10klass
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima
" Kui tahan teada Fredi hobidest, siis sellele küsimusele pikka aega vastust ei tule. ,,Enamus ajast kulub koolile ja kodustele töödele. Vabal ajal olen kas arvutis või vaatan telekat. Aga nädalavahetustel putitan garaazis autot. Seda võib-olla saangi lugeda oma ainsaks hobiks." Fredi jutu peale oma hinnetest ja tulemustest koolis võib jällegi väita, et tegemist on tõesti andeka abituriendiga. ,,Niikaua kui mäletan, olen õppinud viitele. Põhikoolis lõpetasin vist ainult ühe klassi tunnistusega, kus oli rasvaselt neli peale trükitud. See oli muusikas nimelt. Aga ma ei kahetse seda nelja. Ma pole kunagi eriline laululind olnud. Pealegi, Laidoneril olid ka kõik ained peale muusika viied aga see ei teinud temast halvemat meest, või mis?" Suhted Fredi naissuhetest saan niipalju teada, et tal oma tüdruksõpra pole olnud. ,,Pole vajadust," räägib noormees. Eks tüdrukud olekski ainult segavaks faktoriks Fredile. Küll
selle vastu suurt midagid teha, kui ta pole just selline jõumees ning teda kardetakse natuke. Õpetajatele rääkimine teeb enamus juhtudel asja hullemaks, eriti kui õpe- taja klassi ees küsib, kes seda õpilast kiusavad. Hiljem nurga taga saab see inimene hullemini peksa, sest kitse pani. Ega ainult vägivald füüsiline ole, on ka psüü- hiline vägivald, kus siis mõnitatakse kedagid tema riiete pärast või viitele õppimise eest kui ka selle eest, et ta lihtsalt nõrk on. Tegelikul rohkem kui pooled noored kogevad või tegelevad ise koolivägivallaga. Mitte just füüsiliselt, aga lihtsalt mõnitavad oma eakaaslasi. Mõnedel juhtudel võib see kannatanu teha tagasi oma kiusajatele hilisemas eas ning siis palutakse vabandust ja hiljem mõeldakse, miks pidin teda kiusama . Stress esineb paljude noorte seas. Enamustel on näiteks ühel päeval kolm kontroll-
Õppejõud jääb niigi keerulise teema seletamisega hätta ja teeb kollokviumid, kus saab kõik ilusti maha kirjutada ilma teooriat mõistmata. See on raisatud aeg, mille võiks sisustada lihtsama matemaatilise teooria õppimise või praktikatundidega. Kuna käimas on esimene semester ja füüsikat veel ei õpetata, siis tõsiseid õppimisprobleeme veel ei ole. Harjumist vajab kindlasti õppimissüsteem enam ei ole harjumuspäraseid õpikuid, mille sisu on püha ja mille abil saab viitele õppida ka ilma õpetajaid kuulamata. Nüüd on õppejõu sõna püha. Materjalid on mööda maailma laiali ja eksamitesse võib tulla materjale, millele õppejõud vaid poole sõnaga vihjab. Samuti on eksamite maht võrreldes koolikontrolltöödega suurem, mis muudab õppimise natuke raskemaks. Kõigele vaatamata olen ennast distsiplineerinud ja töödeks ilusti õppinud. Üritan seda ka eksamisessiooni ajal teha ja loodan, et saan head hinded. Koosõppimisest on kindlasti kasu tõusnud
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale
Mõned kuud hiljem hukkub ka ta ema traagilises liiklusõnnetuses Haapsalu teel. Gretten on äärmiselt rusutud ja teda valdab meeleheide. Pärast mastuseid palub isa, et ta nende juurde koliks ja loobuks oma tööst, millega Gretten algul nõus pole, kuid hiljem kolib ikkagi Meriväljale. Isa rääkis koolidirektorile kõik ära , mida tütar oli pidanud läbi elama ja õige pea parandas ta oma negatiivsed hinded. Ta sooritas eksamid neljadele ja viitele. Kevadel otsustab ta koos oma sõbranna Mariga ja sõbra Mardiga Pärnusse suveks elama kolida, kuid antud reis jääb kahele neist viimaseks. Gretten ärkab üles vastiku lõhna peale haiglavoodis ja tunneb huvi oma sõprade pärast. Selgub karm tõsiasi, et Grettenit ja Marti enam pole, nad on igaveseks siit läinud- nad põlesid asutosse sisse. Gretten ei suuda seda uskuda, kuid õde selgitas, et teda päästis üksnes see, et ta lendas läbi esiklaasi
ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. Elulugu Noorena elas Priit Rapla lähedal Alul. Oli väga aktiivne ja õppis koolis neljadele-viitele. Keskkoolis muutus käitumine «rahuldavaks» ja reaalained viletsateks. Algas puberteediaeg. Teda peeti kõige üldisemas mõttes tavaliseks noormeheks: Kuulas Red Hot Chilli Peppersit, käis Rapla muusikakoolis ja kandis oma pikki juukseid patsis mood oli selline. Mõistab mängida klaverit, kitarri, ksülofoni. Laulmist õppis Thea Paluoja juures. Sporti, eriti väljaspool koolitunde, ei teinud ja aktivist ka polnud. Koos sõber Vaiko Eplikuga tehti bändi ja lauldi ansamblis Segased
Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Millised ohud valitsevad kui jätta neid lapsi unarusse? Kuidas ja millisel määral abistada neid lapsi, et nendest saaks täiskasvanuna ühiskonnale vajalikud kodanikud, kes tuleks endaga toime? ANDEKUSE MÕISTE Andekus on psüühiliste omaduste kompleks, mis avaldub võime või võimete kogumi kõrges arengutasemes ning realiseerub inimese eriti edukas tegevuses mingil alal.
Anu Välba elulugu Anu Välba on sündinud 14. mail 1974ja on eesti tele- ja raadioajakirjanik. Pärnumaalt Torist pärit Anu Välba on lasteaednikust ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. Lugesin Kroonikast, kuidas Tori põhikoolis tulevasele teletähele inglise keelt õpetanud pedagoog Linda Kolk kasutab Anust rääkides vaid ülivõrdeid rääkides, et ta oli hoolas, püüdlik ja rõõmsameelne laps. Väsimatu pioneer ning klassi priimus, kes õppis viitele. Eriti tõstab õpetaja esile Anu head kasvatust. Anu on enda kohta ise öelnud, et on liialdusteta täiesti tavalise Tori kodu täiesti tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas meelsamini luurekat mängis ja kanadele tsirkusetrikke õpetas. Muusikaõpingud jäid katki ja kanad trikke selgeks ei saanud. Suure tühjuse asemele tulid rahvatants ja näitering, kergejõustikutrenn ja muud ringid. Ta mäletab selgesti oma esimest
Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest viitamist ("Alljärgnev tabel 3 iseloomustab...") või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number ("vt Tabel 2"). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks
Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Andmesidevõrk. Liigitus
Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest viitamist (“Alljärgnev tabel 3 iseloomustab…”) või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (“vt Tabel 2”). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale. Valemid ja matemaatilised avaldised Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata
..) ja selles protsessile on väga vähe ette heita (Toom, 2013, lk. 33). (reavahe) Tekst · Pane tähele: märke [...] ja (...) ja et tsitaat väiksemas fondis kui muu tekst!!! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 37 Tekstisisene viitamine õigusteadustes · Üldine põhimõte: kasutatakse joonealust viitamist. · Kord juba esinenud allika puhul ei esitata viidet selle täies mahus uuesti, vaid viidatakse viitele, kus sellele allikale on esmakordselt viidatud. · Tuuakse ära: allika autor (eesnime esitäht ja perekonnanimi); teose pealkiri originaalkeeles; see, mitmenda trükiga on tegu; köite, raamatu vm number; kes on teose välja andnud (kui see pole teada, siis avaldamiskoht); väljaandmisaasta; lehekülje number. · Näide raamatutele viitamisest: I. F. Fletcher. The Law of Insolvency. 3. ed. London 2002, lk 699703
Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest viitamist ("Alljärgnev tabel 3 iseloomustab...") või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number ("vt Tabel 2"). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale (Referaadi vormistamine ... 2005). Näide: Tabel 1 Esimene strateegia: Eelarve jääb muutumatuks 5 aasta jooksul (2 miljonit krooni) 1.aasta osaka 2.aast osaka 3.aast osaka 4.aast osaka 5.aast osakaa
Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest viitamist ("Alljärgnev tabel 3 iseloomustab...") või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number ("vt Tabel 2"). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale (Referaadi vormistamine ... 2005). Näide: Tabel 1 1.aasta osaka 2.aast osaka 3.aast osaka 4.aast osaka 5.aast osaka al a al a al a al a al arendus 0
on 26 -aastane mees, pärit ühest Ida Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses on kolmandat korda. Esimest korda kandis karistust Venemaal. Eestis on vanglas teist korda. Abielus. Peres kasvab 6 aastane tütar ja vahetult enne viimast vahistamist sündinud poeg. Abikaasa töötab; peret toetavad ka tema vanemad. Ta on kasvanud kodus, kus väärtustati haritust, tunti huvi kultuurielus toimuva vastu. Lugema õppis ta kolme aastaselt. Nii kaua kui ta koolis käis (klassini) õppis ta ainult viitele, osales üsna edukalt erinevatel reaalainete olümpiaadidel. Luges palju. Ka tegeles aktiivselt spordiga. Eriti armastas spordiala N. Just see harrastus viis ta kokku inimestega kelle seltskonnas sooritas oma esimesed kuriteod Venemaal. Oma esimese karistuse kandiski Venemaal. Ainult et EV kodanikuna ei kandnud ära kogu karistusaega. Hiljem tulid juba vanglad Eestis. Isa ennast kasvatusprobleemidega ei vaevanud. Ema aga muretses noormehe pärast ülearu, püüdis kõike ette ja taha ära teha
õnnetu armastus, ebakindlus, sassis suhted või mis iganes muu. Neist asjust aga ei taha teismeline rääkida, kui pole, kes kuulaks, seejuures ilma hukka mõistmata. Meie praegune ühiskond on edukusele orienteeritud. Mitte sisemise rahulolu ja tasakaalu saavutamisele, vaid just välisele edukusele. Tormakas elu paneb meid oma lapsepõlve unustama. 35 Nii edukad kui vähem edukad vanemad soovivad, et nende laps õpiks ainult viitele, käiks viies huviringis või trennis, mõtleks juba viiendas klassis, kuidas ülikooli sisse saada jne. See on ju eduka tuleviku võti! See kõik võib olla vajalik, aga minu kogemus töös laste ja täiskasvanutega näitab, et tegelikult vajame ennekõike ärakuulamist ja selle kaudu eneseleidmist. 2.5 Lapse olemus Oleme lastega harjunud. Nad on veidi väiksemad, mitte nii targad ning elukogenud, aga siiski üsna samasugused, kui meie täiskasvanud. Pealtnäha see nii ongi
tütar, kes teistest veel nägusam. Mees võtnud sellegi endale naiseks aga hoidunud teisest rohkem. Teised õed muutusid kadedaks ja meelitasid ta sohu, komistas laukasse ja lõikas pea otsast, kui kuritöö väljatuli, siis ajas mees kõik minema. Nõnda on nende 12 järeltulijaid nimeatatud muda-, metsa, kesa- ,pae jne junlasteks. Kui midagi teistmoodi oli,oli seda kohe näha. Miks Ugala on Viljandis?- Ugala teatri sündimise päevakv võib lugeda 5 jaan 1920. Nime Ugala kui viitele kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakala, soovitas asutatavale teatrile kirjamees F. Kulhbarsi. Nime kohta tuli kriitikat: Ugal ju tähendab lollikest, ogarat inimest kelle mõistus alati selge ei ole. Kuhlbars sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas, ehk seetõttu sai nimeks Ugala. Kokkuvõte- etnonüümid on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost, mis väärivad kasutamist ja arendamist. Etnonüüme on rohkem Lõuna-Eestis ja saartel
annaabi.ee 
