Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4 Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine)
· Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu kallakuga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes lõikudes ning Muhus, Saaremaa põhjaosas ja Sõrve poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja
Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, kuna need sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. . Mustikas 11.09.2010 Vihterpalu mets Riik: Taimeriik Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed Perekond: Mustikas Liik: Harilik mustikas.
kaitse. Ligi 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eesti ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba ( Eesti 3 looduskaitse infoatlas, 2006). Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv, soostikku läbib Vihterpalu jõgi. 1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu,- kala- ja merikotkas); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad, 2007). Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu. Kaitseala vööndid:
kõrvaloleva mõisahoone ehitamist. Ehituseks vajaminev materjal saadi kloostri varisevatest osadest. Padise mõisa uus peahoone oli esialgu barokne ühekorruseline kiviehitis. Sellest ajast alates jäid kloostriehitised mõisas majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Rammidele kuulusid samal ajal ka Vihterpalu, Hatu ja Vasalemma mõisad. Vaatamisväärsematest hoonetest Padisel võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Jõe ääres asus vesiveski ja viinavabrik (alates 2001.aasta tulekahju tagajärjel varemetes). Park koos endiste kalatiikidega asub teiselpool Keila Haapsalu maanteed. Mõis natsionaliseeriti 1920. aastal ja selles tegutses Padise kool kuni 1982. aastani. Peale kooli üleviimist uude hoonesse tegutses siin Koidula kolhoosi abitootmine
laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2. Soome lahe lahed: Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht, Narva laht, Neeva laht, Paldiski laht, Paljassaare laht, Saunalaht, Tallinna laht, Vihterpalu laht, Viiburi laht 2.3. Väinamere lahed: Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht. 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD Läänemere kaldataimed peavad taluma soolasemat keskkonda kui maismaataimed.Paljude
metsapõlengut.12 12 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22.02.2011). Suurimad metsatulekahjud Eestis aastatel 1992-2008 Tabel 1.13 Aast Maakond Vald Asukoht või Tulekahju Tulekahju Pindala a nimetus puhkemise kustutamise (ha) kuupäev kuupäev 1992 Harjumaa Padise Vihterpalu 10. juuli 24. juuli 550 1997 Harjumaa Padise Vihterpalu 25. august 14. september 700 1999 Ida-Virumaa Vaivara Vaivara 10. juuli 17. juuli 500 2002 Tartumaa Vara Emajõe 3. september 16. september 504 Suursoo 2006 Harjumaa Kuusalu Mähuste 14. juuni 25
· E-vitamiin · värvained · glükoos · lõhnaained · lihhenoindikatsioon õhu puhtuse määramine 7 5.Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas. 5.1 Uurimustöö Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus. Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1 Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2 5.2 Uurimustöö eesmärk. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud. 5.3 Uurimustöö metoodika. Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks puudeks pärnad
Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud
omavaheline suhe suuresti erinev. Karstialajõgedel (Põltsamaa, Kunda, Esna, Valgejõgi) ja Kagu-Eesti sügavatesürgorgudes voolavatel jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa) ulatub põhjaveelise toitumise osatähtsus 5060%-ni aastasest äravoolust. Enamik Põhja-Eesti jõgesid algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim
tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 22.5. Kohastumise/ kohanemise tulemuseks on kohanemus / kohatumus, näiteks erütrotsüütide arvu suurenemine inimesel nn. Alpi majakeses 23. Kirjuta antud näite juurde õige makroevolutsiooni tüüp. NB! Kõik näited ei ole makroevolutsiooni kohta! 23.1. Prokarüootidest eukarüootide areng progress 23.2. Kiililiste, lutikaliste, kahetiivaliste, kirbuliste ( putukate ) areng divergents 23.3.Vihterpalu metsapõlengu tagajäjel metsa limuste häving 23.4. Risoididest juurte areng sõnajalgtaimedel progress 23.5. Õistaimede seas roosõieliste, maavitsaliste, kõrreliste, liilialiste, korvõieliste areng mitmekesistumine ehk divergents 23.6. Roomajatel kehasisese viljastumise areng täiustumine (progress) 23.7. Maismaataimede vartes juhtsoonte kujunemine kohastumine 23.8. Eoste asemel seemnete kujunemine paljunemisel paljasseemnetaimedel - progress 23.9
alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,52 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad. (5) Tulekaitseriba ja -vööndi rajamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. (6) Kaitstavatel loodusobjektidel rajatakse tuletõkestusribad ja -vööndid kui kaitseala kaitse eeskiri seda lubab. Metsatulekahjude avastamine on võimalik järgmiste meetmete abil: · elektronvalve (kaamerad raadiusega kuni 20 km Nõva-Vihterpalu); · juhuslikud möödasõitjad; · õhuseire (Piirivalve Lennusalk) päästetööde juhi (edaspidi PTJ) tellimisel; Metsatulekahjusid avastavad looduses liikuvad inimesed ning samuti keskkonna- ja metsatöötajad, kes teatavad sellest hädaabinumbrile 112. Tulekahjuteateid võtavad vastu neli häirekeskust (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti), kes edastavad need päästekomandodele ja vajadusel kaasavad kustutustöödele metsakustutusplaanis märgitud täiendavaid jõude. Lisaks
asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid...2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis pakub majutusteenuseid, pakub ka spa ja muid heaolu teenuseid. 4
toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või
Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal. Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi osa. LääneEestis moodustavad mere suunas madalduvaid rannavallistikke. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallistikud on jäänud kohati mitme kilometri kaugusele tänapäevast merest, nagu Lahemaal, Alutagusel ning LoodeEestis Nõve ja Vihterpalu ümbruses. 11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud voolava vee geoloogilisel toimul sõltuvmata selles, kas vesi voolab pidevalt või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma. 1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena
liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust,
madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanumõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk palukajärgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske.
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. 29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus) Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma alles möödunud sajandi lõpukümnenditel ning mis kujunes välja käesoleval sajandil seoses koolivõrgu tekkimisega – nii õpetajaid kui õpikuid saadi Rootsist. Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega keelevormi. 30. Rootsi laentüvede ajalis-geograafiline rühmitamisalus (Ariste jaotus)
Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre), rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel. Rootsi nimed on Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva); tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik, erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari); Naissaare omapärasest mitmekeelsusest.
· Maismaaline soostumine 1. Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu Väike-Emajõe lamm 2. Toitaineterohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes Osmussaar, Vilsandi Rahvuspark 3. Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine Tuulemäe Põlvamaal, Urvaste Võrumaal 4. Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute tagajärjel Vihterpalu Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 20% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast) · Looduslikus seisundis on ligikaudu 70% (k.a. piirdekraavidega ümbritsetud alad) ka rabad. Kuid rabad on enamasti piirdekraavidega ümbritsetud. · Kõige enam on viimase 50 aasta jooksul kuivendatud madalsoid, neid on looduslikud oleks säilinud vaid ligikaugu 5%-l soode pindalast Soode taimestik
28609224.077952 138975 Tõstamaa vald 5514 33802-1 Vihasoo 59.55197325.788874 5514 Kuusalu vald 5515 33801-1 Vihasoo 59.55204925.788577 5515 Kuusalu vald 10076 33803-1 Vihasoo koo 59.54449825.798838 10076 Kuusalu vald 27705 7801106-1Vihavu 58.36100626.289624 27705 Puhja vald 24238 8401081-1Vihiküla 58.57871625.382569 24238 Suure-Jaani vald 24239 8401082-1Vihiküla 58.57913025.382360 24239 Suure-Jaani vald 4837 22831-1 Vihterpalu 59.24897323.860267 4837 Padise vald 4838 22832-1 Vihterpalu 59.24866023.860881 4838 Padise vald 11551 22845-1 Vihterpalu 59.25890923.876600 11551 Padise vald 11552 22846-1 Vihterpalu 59.25899023.876687 11552 Padise vald 28420 6701165-1Vihtra 58.58529725.019743 28420 Vändra vald 30260 6701166-1Vihtra 58.58541625.019436 30260 Vändra vald 23851 6701168-1Vihtra tee 58.64654625.029521 23851 Vändra vald (alev) 31198 6701167-1Vihtra tee 58
Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis üle 500 pargi. Nendel on teaduslik, kasvatuslik ja kultuuriline väärtus. Kaitstavad põlispuud on kas pesapuud või seotud mõne tuntud inimesega Viiralti tamm Viljandi lähistel, või on seotud mõne kultuurisündmusega, nt. Tartu laulupeo tammed. Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine.
Valga Joonis 4.2. Kaitseliidu malevate paiknemine 56 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseliidu võistkond Erna retkel osalenud toetava jõuna politseiope- nidesse. Nii näiteks teenib alates 2005. ratsioonides ning aidanud kõrvaldada aasta detsembrist Kaitseliidu baasil loodusõnnetuste tagajärgi (nt kustu- loodud ESTGUARDi rühm Bosnias tada Vihterpalu metsapõlenguid). ja Hertsegoviinas Tuzla linnas asuvas baasis. Kaitseliidu ja politsei koostöö on kul- genud tõhusalt. Vajaduse korral osa- Kaitseliidu eriorganisatsioonid levad kaitseliitlased abipolitseinikena Kaitseliidu eriorganisatsioonid Nais- nii politseioperatsioonides kui ka iga- kodukaitse, Kodutütred ja Noored
Tsitre 4.17 4 0.37 0 FPO Kari I 4.36 4.19 0.38 1.5 FPO Ristna 4.3 4.13 0.33 8.6 FPO Turbuneeme 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Turbuneeme 5.75 5.52 1.01 13.39 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.47 3 FPO Laulasmaa 4.2 4.03 0.39 4 FPO Vihterpalu 4.4 4.22 0.42 6 FPO Lohusalu 4.5 4.32 0.58 5 FPO Lohusalu 4.28 4.11 0.37 4 FPO Pärispea 5.6 5.38 0.69 6.3 FPO Tilgu 4.4 4.22 0.42 7.4 FPO Kaberneeme 4.4 4.22 0.42 6 FPO Paldiski lossimiskoht 4.3 4.13 0
annaabi.ee 
