Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu.
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees
VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua XIII lk.137 Eesperre sünnib teine tütar (Maret) Krõõt kurb, Andres pettunud ; Krõõda ja Mari südamlik jutuajamine (Mari tahab Jussiga sauna elama asuda Krõõt ja Andres lubavad) XIV lk
Intervjueerijad juhatatakse köögilaua äärde. Hiljem köögi tuleb ka Kurt. Nad istuvad elutuppa diivanile. Kuristik rukkis ilmumise järel mõistis Rita Rait, et tegu on meistriteosega, ning ta tõlkis selle raamatu vene keelde. Kurti raamatuid avaldati Nõukogude Liidus üllatavalt palju. Kurt vaatab televiisorid vähe, kuna tema arvates on uudised jubedad ja televisiooni konrollivad pööraselt rikkad inimesed. Ta ei vaata ka uusi dokumentaalseepe. Teda vihastab uudistes kõige rohkem et ta ei saa teada, mis maailmas õieti toimub. Kurti arvates Ameerikas ükskõiksed keskonnaküsimuste suhtes on valitsus, kes tahavad teha kõike, mis nad soovivad. Kurti arust enesekaitseks mõeldud sõjad on õigustatud. 11 septembri ajal oli Kurt Long Islandil ning ta polnud üllatunud 11 septembri sündmustest. Kui Kurt oleks elanud Nõukogude Liidus oleks ta kirjutanud teistsuguseid raamatuid või valinud mõni muu eriala. Kurt Vonnegut teeb ka kunsti.
Draakoni maasika reklaam 1.Reklamitud on draakoni maasika maitselisi närimiskomme/nätsukomme. Draakon tuleb kaadrisse, näeb maasikat, mis ta arvab, et on küpse, lähemal vaatlusel selgub, et ei ole, draakon pahandab. Ta keerab maasika toore külje päikese pole ja hakkab koos maasikaga päikest võtma. Paari sekundi pärast, vaatab draakon, et maasika teine külg on ka küpseks saanud, tegelikult on maasikas lihtsalt algasendisse tagasi vajunud, draakon vihastab. Ta keerab maasikale mitukümmend tiiru peale, roheline külg jääb päikese poole, ta laseb ettevaatlikult maasikast lahti, vaatab ja siis kerib maasikas end siia ja tänna visates lahti, draakon saab pihta, vihastab, sülgab tuld ja niimoodi kogemata küpsetab maasika rohelise poole ära. Nüüd on draakon rõõmus ja hüppab ning sööb maasika ära. Lõpus näidatakse draakoni kommi pakke ja öeldakse lõpp sõnad. Reklaam on minu arvates mõeldud eelkõige
Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitleb Achilleuse varustuses, mis jääb Hektorile saagiks ja ennustab Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu
Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre. Nilssonid kasvatasid naljakal kombel kurke.Talle ei meeldi seal,
Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka saatjad: venelasel töötajad Nõukogude saatkonnast, ameeriklasel ungarlasest sõbranna Florence Vassy. Võimatu iseloomuga ameeriklase meelehärmiks sõbrunevad venelane ja Florence, ameeriklane vihastab ja kaotab kogu matsi. Lavastaja Georg Malvius: "On see mäng rahvaste vahel? On see mäng inimeste vahel? Armastuse mäng? Benny Anderssoni, Björn Ulvaeuse ja Tim Rice'i "Chess" on seda kõike, kuid eeskätt on see armastuse mäng. Kolm inimest, kes pärinevad kolmest erinevast rahvusest, mängivad armastuse ja vihkamise mängu, mängu armukadedusest ja ka võitlusest iseenda üksinduse vastu. "Chess" on tants armastuse ümber, samas ka tants televisiooni ja kaamerate ees
Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine Cassio (tenor)- kapten, vihatud Jago poolt auastme pärast I vaatus Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli. Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. II vaatus Jago saadab Cassioti Otellolt armu paluma. Jago näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello saab armukadedaks. Jago lasi varastada taskurätiku, mille Othello
Mina arvan, et isegi kui väga ta ka ei üritaks oma kogemusest rääkida teistele, siis nad ei saaks sellest ikka aru, kuna kõiki asju tuleb omal nahal läbi kogeda. Zarathustra arvates on naised meestele vaid kosutajateks, et neile ei meeldi lahjad ja liiga magusad naised. Ajaga on meeste arvamus naistest muutunud - naised ei ole enam ainult vahendid, et järglasi saada ja kodu korras hoida. Zarathustra ütles ka, et mees peaks kartma naist, kui teine vihastab või armastab ehk siis mehed peaksid koguaeg naisi vihkama. Zarathustra peab elus kõige olulisemaks enda eneseületamist ehk saada üliinimeseks. Üliinimeseks saamine on aga kõige raskem asi maailmas Zarathustra arvates. Kui soovid saada üliinimeseks, siis pead armastama neid keda sa vihkad. Minule näiteks ei meeldiks niimoodi elada, kui ma peaksin ennast tihti sundima armastama neid, kes mulle üldse ei meeldi
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23
Tuli kustutatakse. Kindral on vangistatud. Edasi räägib Küürakas Kindrali ülestunnistustest nähtamatutega. Hommikul ärkab kindral veel väsinuna ning murest murtuna. Küürakale meenub, et on enne Kindraliga lahinguväljal kohtunud, kui ta hoiab oma Georgi ristiga mõõka ning haarab mõõga Kindrali käest. Ta vaatab seda ja jätab enda kätte, kuid Kindralile ei meenu Küürakas, kuna küürakaid ei võetud armeesse. Küürakas vihastab ning vehib mõõgaga. Istub siis Kindralile kõrvale voodisse ja pärib tema elu kohta. Kindrali naine on aadlipreili ning abiellus temaga kui ta oli Keiserliku akadeemia lõpetanud. Kindrali viieteistaastane poeg oli ennast maha lasknud. Kindral palus võimalust kiri kirjutada naisele ja Küürakas andis võimaluse, samal ajal meenutas paljusid reise ja Sveitsi ning asju mis osteti ja milliseid palasid söödi.
valikuid ja oleme seevõrra vabamad. Ära ei tohiks unustada ka seda, et meil on võimalus saada haridust kõigis valdkondades ja teha valik oma lemmikala kasuks. Täna oleme me valinud olla siin. Kõikide inimestega, kellega me oma elus kohtume, oleme määratud kohtuma teatud eesmärgil. Ei ole vahet, kui kaua nad meie elus figureerivad. Absoluutselt igal inimesel on meile midagi õpetada. Kui me kohtume inimesega, kes meile ei meeldi ja kes meid ärritab või vihastab, siis näitab see lihtsalt seda, kui palju on Sinul veel õppida - kannatlikust, mõistmist, tolerantsust, empaatiat. Noorte jaoks on tähtis saada uusi kogemusi inimestega, kes on sootuks erinevad neist endist. Meile antud vabadus võimaldab meil kohtuda erinevate inimestega, seega ma julgustan teid, noored, mitte lähtuda eelarvamustest, vaid hoopis õppida tundma inimesi ning saada aru, mis on nende koht teie eludes. Hinnake seda, mis teile on antud, ja kasutage seda maksimaalselt ära.
– Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki • läheb hotelli, seejärel ööklubisse • tagasijõudes pakutakse talle lõbutüdrukut • hommikul lepib kokku kohtumise Sallyga Sisukokkuvõte • vaatavad koos etendust, uisutavad • pakub Sallyle ärajooksmist, Sally ei nõustu • läheb baari sõbraga kohtuma • sõber lahkub, Holden joob end purju • otsustab koju õega rääkima minna • vanemad tulevad koju, läheb Antolini juurde
unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129) Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152) Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes
Nt. Vladimir Belõi kuulus lause ,,Ei kommentaari", mis on käibel siiani (Samuti ei mäleta kas see oli otseselt valimistega seotud, kuid kaudselt kindlasti). Lisaks annab valimiste periood erinevatele firmadele tööd juurde, ning praeguses majanduslikus olukorras on see vägagi hea. Kokkuvõtteks võib öelda, et valimiste periood on vägagi värvikas ning võib muuta paljutki. Samas on valimistega seoses ka palju ebameeldivat, mis inimesi häirib ja vihastab. Näiteks ei meeldinud mulle see, et Reformierakonna reklaamplakat võttis Kaubahalli eest 3 parkimiskohta, nagu neid kohti oleks üle. Paljud ei saa sirge tee peal sõitmisegagi hakkama, parkimisest ja manööverdamisest rääkimata. Valimised on juba sellised asjad mis demokraatiaga kaasnevad, ning mina üritan neist nii palju kasu lõigata, kui võimalik (loe: täiendan pastakate varu).
ta Carmenit ikkagi. Carmen paneb don José enda pilli järgi tantsima ning asuma kuritegelikule teele. Don José anub mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks Ameerikasse ja alustaksid uut elu, kuid Carmen on kolimisele vastu. Nad tülitsevad palju ning don José viskub ta jalge ette, tuletab meelde talle kõiki õnnehetki, pakub talle kõike, et Carmen teda armastaks. Carmen lausub vaid: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". Don José vihastab, tõmbab oma pussi välja ja tapab ta. Don José matab Carmeni metsa, nii nagu neiu oli soovinud seda ning pärast matmist läheb don José lähimasse politsejaoskonda ja annab end üles. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kaasahaarav. Lehekülje all oli ka lahtiseletatud sõnad, mustlaste vanasõnad, lisaks viimane peatükk rääkis täpsemalt mustlastest, mis andis mulle palju rohkem aimu nende olemusest ja nende kommetest. Juttu oli põimitud ka natuke19. sajandi Hispaania ajalugu ja
väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa- üksnes aju. Aju sisendab vaimu aistinguid mis aitavad kaasa terve inimese säilimisele. Nagu ma aru sain on ajus olev ühismeele (sensus communis) osa ainsaks siduvuseks vaimu ja keha vahel. Kolmandaks Rene on kindel,et on olemas Jumal, eks on kõiketeadja, ta küll kohati vihastab ja kutsub Jumalat pahatahtlikuks või petturiks, kuid hiljem jälle ülistab teda. Kuid ikkagi jätab ta selgitamatta mis või kes on tema jaoks Jumal. Vaid mainib, et Juma on see kõikvõimas ja kes on andnud meile võime arvamust muuta. Tema lähenemine asjadele on väga selguslik ja arusaadav, samas ka keeruline ja ka mitmekülgne. Tsiteerin: Kui ma kujutlen kolmnurka siis ühtlasi kaen oma vaimukirjaga neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda ma nimetangi kujutlemiseks
Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin kohale jõudes näeb palju inimesi ja armastusest kahvatuvat ja värisevat Tatjanat, saab Onegin Lenski peale vihaseks. Kättemaksuks tantsib ta Olgaga ning meelitab teda. Lenski vihastab samuti ja kutsub Jevgeni duellile. Duellil Lenski saab lüüa ning sureb. Sellest langeb Onegin veelgi suuremasse masendusse, kui ta enne oli. Õed jäävad koju leinama ja jevgeni lahkub. Peagi saabub aeg, mil Olga leiab omale uue mehe ning lahkub kodust. Tanja läheb Moskvasse tädi juurde. Seal kohtab ta ühel ballil vürsti, kellega ta hiljem abiellub, kuid Jevgeni ei lähe tal meelest. Onegin ja Tatjana kohtuvad paari aasta pärast uuesti ballil
1.küsimused: · Mis on Jan Uuspõllu elus raske olnud? Väga palju pole olnud rasket, aga kõige raskem oli ikkagi alkoholist loobumine. See on väga ohtlik sõltuvust tekitav mürk. · Kuidas õnnestus (väidetavalt õnnestus) siiski alkoholiga lõpparve teha? Missugused asjaolude kokkulangemised peaksid olema, et selline motivatsioon tekkis? No minul hakkas elu täiesti käest ära minema. See oli piisav motiiv. · Mille peale Jan Uuspõld vihastab? Vihastab näiteks see kui suurtele rahvahulkadele valetatakse. Pean silmas poliitikuid. See ka vihastab, et praegune alkoholipoliitika lausa soosib joomist ja näiteks see, et valitsusel on suht kama sellest et kasiinod vedelevad meil iga nurga peal, see on umbes sama nagu iga nurga pealt võid tänaval tõmmata triipu. Kasiinod on kõige hullem sõltuvust tekitav asi. Loodan, et see silmakirjalikus varsti lõpeb. · Ega Te ometi kunagi poliitikase ei kavatse minna? Praegu veel küll mitte
hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat. Tunned ennast tantsulõvina ja tahad kõiki tantsima haarata. Suurendad alkoholi kogust veelgi. Sul puudub kontroll iseenda üle ja muutud vaikselt teiste jaoks tüütavaks. Sa ei saa enam midagi aru, jood veel ja veel. Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda. Sinu tüdruk, kes teie kõrval on, näeb seda. Ta vihastab ning jookseb minema. Pisarad voolavad mööda tema kahvatut nägu, tema süda, mis sulle kuulus, on nüüd kildudeks purunenud ja kadunud. Üritad talle järgi joosta, sa vihastad, hakkad märatsema. Vannud kõva häälega ning sul tekib tahtmine oma viha kellegi peal välja valada. Lähed seltskonda tagasi, haarad vihaselt pudeli ja kaanid korraga tervelt pool pudelit endasse. Tantsulõvist on saanud vihane ja masenduses olev pull. Hakkad isegi omaeneste sõpradega tüli norima
"Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene,
ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses
Tundus, et mida rohkem tüdruk teda eiras seda suuremaks läksid Julieni tunded. Julien peab minema välismaale. Naastes on noormees tüdruku vastu külm, Mathilde aga armastab teda seepärast veel rohkem. Natukese aja pärast tüdruk jääb rasedaks. Tüdruk ei julge isale rääkida sellest, et ta saab lapse puusepa pojaga. Isa on sellest mõttest häiritud, kuid lõpuks anna ta loa. Pulma plaanid rikub aga ära proua de Renali kiri, kus ta laidab Julieni. Noormees vihastab ning läheb ja tulistab porua de Renali. Naine jääb elama, kuid tulistaja saab karistuseks surmanuhtluse. Julien lepib oma saatusega, kuid naised on siiski temasse armunud ning püüavad teha kõike, et mehe saatust muuta. Julien hukkub ja pärast teda sureb ka proua de Renal.
Johanna on oma elus läbimas väga rasket etappi, ta on läinud lahku oma poissõbrast Kevinist, kes Johannat lõi viimase sünnipäeval ja jättis ta üksi paika kust ta ei osanud ise koju minna. Hiljem soovis Kevin leppida. Johanna püüdis küll vastu seista, aga nad olid juba päris pikalt koos olnud ja Johanna ei suutnud keelduda. Kevin ei taha tüdrukust kuidagi lahti lasta. Kevin on väga kontrolliv ja suhtub Hannasse nagu omandisse- vihastab kergesti ja siis kui temal soov tahab leppida. Ingrid, keda Kevin vihkas, küll püüdis aidata Hannal Kevinist üle saada, aga Hanna valetas Ingridile ja kohtus siiski Keviniga edasi, kuni Kevin meelitas Hanna enda juurde ja püüdis teda vägistada. Sellest sai Hanna elu pöördepunkt ja ta hakkas Kevinit vihkama. Eriti vihkab ta Kevini geelitatud juukseid, millest ta kunagi armastas näppe läbi lükata. Tema kaitsajana astus välja ka Ingridi vend Oskar ja tema parim sõber Aleksander
sammaldunud kivi rohus."(lk133) Werther ja inimesed Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte. Juba siis jäi tal Lottest hea mulje kui ta tema kohta jutte kuulis. Õpetas väga hea meelega lapsi ja noori. Ei lasknud ennast häirida sellest, et ta kõigile ei meeldinud. Oma arvamusest ei lasknud ta nii kergelt lahti. Näided: ,, Kahtlemata märkab mu vana sedagi, et krahv mind temast paremaks peab, ja see vihastab teda ning ta kasutab igats juhust , et mulle krahvist halba kõnelda, mina loomulikult vaidlen talle vastu, ja see teeb asja ainult hullemaks" (lk 98-99)
Sel päeval, aga naäitleb Sibyl kohutavalt ning Dorian jätab ta maha. Järgneb Sibyl'i surm. Mööduvad aastad, Dorian näeb endiselt välja selline, nagu ta nägi aastaid tagasi, aga maal vananeb. Dorian'i soov läks täide. Temast maalitus maal näeb välja kohutav. Ühel hetkel otsustab ta Basil'ile näidata, mis on maalist saanud. Basil manitseb teda, sellepärast, kuidas ta on käitunud viimasel ajal. Mõjub halvasti kõigile ja on saladuslik. Dorian vihastab ning tapad Basil'i. Ta laseb kõik asitõendid hävitada. Mõni aeg hiljem leiab Dorian'i üles Sibyl'i vend James Vane. James tahab ta tappa, aga Dorianil õnnestub teda ümber veenda, enda välimusega. Hiljem saab siiski James teada, et leidis õige inimese üles. James jälitab Dorian'i, kuni ise surma saab. Dorian otsustab hakata heaks, aga siiski tema kuri, tõsine ja silmakirjalik pilk maalil ei muutu. Ta otsustab maalist vabaneda torgates seda noaga, aga tapab
(Kui töötada rahulikult edasi, siis suure tõenäosusega ei jää silt külge. (Meediasuhted, 2013 Tippjuhid taluvad kriitikat halvasti. ,,Väldi reageerimist, püüa välja selgitada, miks sind kritiseeritakse, võta omaks ainult põhjendatud kriitikat, ära asu ennast kaitsma, vaid suuna diskussioon tulevikku- kuidas edaspidi saaksime tegutseda (intensiivsemalt."(Hundimägi, 2004 Lehe boikodeerimine ei aita. Kui ajalehe ilmumine ei meeldi või vihastab ettevõtjaid, siis loodetakse ajalehele koht kätte näidata seda boikodeerides. See ei ole tõhus vahend ajalehe mõutamiseks. Ähvardused lõpetada lehe tellimine või reklaamipinna ost ei anna vähemalt Äripäeva puhul soovitud tulemust, sest leht seisab majanduslikult tugevatel jalgadel. ((Hundimägi, 2004 Lühike kokkuvõte Referaat oli küll väga kokkuvõtlik, aga üritasin välja tuua punkte, mis oleksid
Selle asemel räägib ta oma naabrinaise Martaga ja ssab nõusoleku koos Faustiga Gechenit ja Martat külatada. Margareta armub Fausti, uid avaldab talle, et ta ei usalda Mefistofelest, ehkki Faust kinnitab neiule, et too on ta sõber. Faust annab Margaretale unerohtu, et neiu saaks temaga kohtuma tulla, ilma, et ta ema ärkaks. Linna saabub Gretcheni vend, Valentin, kes on sõjaväes kiidelnud oma õe voorustega. Nähes aga, et ta õde on Faustiga, vihastab ta. Ta võitleb Faustiga, kuid saab selle käigus suma Fausti mõõga läbi. Enne surma hoiatab Valentin Margaretat pattulangemise eest. Samal ajal on Faust meeleheites ning tema lõbustamiseks viib Mefistofeles ta volbriööl Harzi mäestikku. Seal kohtuvad nad kõikvõimalike kummaliste olenditega, kuid see ainult süvendab Fausti meeleheidet. Faust näeb Gretcheni vaimkujuist ning seejärel nõuab, et Mefistofeles ta kohe tagasi viiks. Nad jõuavad vanglasse, kus Gretchenit hoitakse
Tiina tutvutakse. lähevad tülli. tema jutuga. tänab Margust ja läheb õnnelikult taevariiki. Tähtsaim Mann õpib Mari ja Tiina Mari vihastab ja Tiina on olnud 4 Margus vihastub sündmus lugema ning lähevad riidu sõimab Tiinat päeva kadunud libahuntide pererahvas Marguse pärast avalikult ja tagasi tulles ulgumise peale räägib ja tuleb ilmsile, libahundiks. ootab teda pere ja läheb püssiga libahuntidest
ennast kokku ja tehku eksamid ära, elu on mäng, mida peab oskama mängida. Holden tegi näo nagu ta saaks aru ja võtaks sellest õppust kuid siiski läks kõik allamäge. Holden Sally: Sally oli poisi tüdruksõber. Holden oli väga muutliku meelega, kord kui kirg oli suur siis Sally oli tema oma ja kordadel kui nägi talle huvipakkuvaid naisisiksusi oli Sally talle kui tühikoht. Noortel tekib konflikt sest tüdruk ei ole nõus Holdeniga ära põgema, mille peale poiss vihastab ja solvab Sallyt. 3. Peamised tegevusliinid: · Alkoholi kuritarvitamine · Enese otsingud · 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas põgenemine lahendab probleemid? - Kas idealiseeritud täiskasvanu elu on hea? - Kas kooliharidus on vajalik? 5. Pealkirja tõlgendus: Holden tahtis valvata lapsi rukkipõlul, mis asus kuristiku lähedal, et lapsed sisse ei kukuks. 6. Seos kaasajaga:
Vale tuleb välja ja Dunja katkestab kihluse Lužiniga. Hiljem koju minnes kohtub Raskolnikov võõraga, kes ütleb, et Raskolnikov on mõrvar ja lahkub. Raskolnikov käib Sonia juures, laseb endale evangeeliumit lugeda ja lubab öelda, kes tappis Lizaveta. Seda kuuleb pealt kõrvalkorteris elav Svidrigailov. 3 Järgmine päev läheb Raskolnikov Porfiri juurde ja nad räägivad. Raskolnikov vihastab Porfiri peale ja süüdistab teda alusetute süüdistuste esitamises tema, Raskolnikovi, kohta. Nende vaidluse katkestab värvija toomine, kes tunnistab mõrva üles. Porfiri annab mõista, et ta seda ei usu, kuid hakkab tunnistusi võtma ja laseb Raskolnikovil minna. Kodus kohtub ta võõraga, kes teda mõrvariks nimetab. Viimane vabandab, ütleb, et ta on kuulnud pealt tema vestlust Porfiiriga ja peab teda nüüd süütuks. Ta olevat kohanud Raskolnikovi, kui ta mõrvapaigal käis
Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama. Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb Tuleb palju külalisi. Lenski ja Onegin hilinevad. Söögikorrad, ball, Lenski vihastab naiste reetlikkuse pärast(Onegin ja Olga tantsisid koos) ja arvab lahenduseks püstoli Kuues peatükk (126-148) Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb Seitsmes peatükk (148-175) Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde
· enesehinnangu langemine · masendus · ülesöömine 3. Läbipõlemisfaas tekib pikaajase ülemäärase stressi tagajärjel. Inimene kogeb liiga suurt survet ja samal ajal pole tal põhjust rahuloluks, tihti neil kes töötavad teiste inimestega. · Kurnatus · Küünilisus · Ebaefektiivsus · Kalduvus vigadeks töös, õnnetusteks Temperamendi tüübid: A tüüp töötab palju, vihastab kergesti, tekitab stressi ja südamehaigusi, ei oska lõgastuda, kiire ja pingelise eluviisiga. B tüüp lõõgastuja, ei ärritu kergesti, seesmiselt enesekindel, konkreetne, selliselid esineb vähe, elunautija, rahulik jne. Stressi tagajärjed: Individuaalsed o Ei söö kirralikult o Hakkab rohkem suitsetama või jooma o Võib muutuda vägivaldseks Psühholoogilised o Depressioon, o Unehäired,
Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames. Enkidu tegi Gilgamesile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgames ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba. Armastusjumalanna Istar palub Gilgamesi kaasaks, aga kuningas ei taha, sest ta teab mida jumalanna oma eelmiste kaasadega on teinud. Istar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgamesi vastu võitleks. Enkidu ja Gilgames saavad ka härjast jagu. Lõpuks mõistavad jumalad Enkidu surma. Kuna too röövis mägedes seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamesile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb, on Gilgamesi lein pikk. Ta rändab maailmas ringi, et leida mees kellele on jumalad kinkinud surematuse Utnapisti. Teepeal ületab Gilgames paljud
padja" ja teki. Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära. Indreku kannatus katkes ning ta läks üksi Mauruse juurde tagasi. Seal sai ta teada, et Tigapuu kipub alkoholiga liialdama ning seetõttu ei andnudki Maurus raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti lõpetavad nad suhtluse. Sekeldused annavad Indrekule mõista, et ta peab hakkama teisiti tegutsema. Indrek sõidab suveks koju, kuhu ta oli juba mõnda aega igatsenud. Ta paneb tähele, et isa sõrmed on könksu jäänud. Samuti sai ta teada, et ka Ants tahab õppima minna ja et Andres pole ka koju kirjutanud. Indrek kohtas ka Pearut ning tervitas teda soojalt ja külastas ristiisa, Hundipalu Tiitu,
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast.
valutavate noorukite seast. Teine vaatus 1. Vana-Märt käsutab, et keegi liiguks aga too vastab, et pole asi vaid inimene. Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3.
XIII laul. Zeus lahkus lahinguväljalt, sest troojalaste võit on lähedal, kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul. Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks, Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et ta Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. XV laul. Zeus ärkab ja vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole. XVI laul. Patroklos läheb sõtta Achilleuse varustusega. Achilleus palub, et kõik läheks Patroklosega hästi. Patroklos tapab Hektori kutsari ning läheb Trooja linna alla sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose. XVII laul. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased
saab millegagi Köögertali naisele n-ö ära teha, poiss on aga lootusetult raha ning siis ei ole teda varsti enam." armunud. Köögertali peol satuvad aga Paralepp ja Rönee kaklema, mis lõpeb Paralepa haiglasse sattumisega. ,,Enne oli nõnda, et kui oli veri, siis oli ka armastus, nüüd on vere asemel Indrek vihastab ning otsustab Vargamäele sõita. Ta tuleb veel korra majja raha." revolvri järele tagasi ning avastab Karini ühe mehega ebasündsast poosist. Indre ,,Abielu pistab surmale nina alla lapsed ja nii suurt armastust ei olevat kaotab hetkeks aru ning tulistab Karinit mitu korda, kuid ei tapa teda. Kohtus olnud ega tulevatki, et abielu ei saaks temast võitu. Abielu on selle pärast parim peetakse seda ajutiseks hullumeelsushooks
piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama
minna. Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada. Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks. Pearu aga hakkab kraavis vett paisutama, kuna väidab, et tahab heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb
uppumissurmast. Seepeale leiavad nad metsast aga kauaotsitud rahapaja. Vanapaar, ülimalt õnnelik, otsustab anda ühe koti Liinale, ning läheb koju oma raha uuesti maha matma. Liina aga suundub koju, leppides oma saatusega abielluda Õuna-Endliga. Rein on juba peaaegu valmis oma tütre Endlile lubama, kui selgub, et Endel on pärast Hansu surma mõisa uus kubjas. Rein, kes jälestab mõisa ja kõiki kel sellega pistmist taganeb oma lubaduses anda enda tütar Endlile naiseks. Endel vihastab, ning püüab kättemaksuks Reinu tappa, kuid Reinu päästab tema salapärane kotike väikeste kolkivate meestega. Rehepapp, kes on pärast sõbra Hansu surma Vanapagana peale väga vihane on, suundub kättemaksuks metsa, kust Vanapaganat öösiti leida võib. Kartmatult ootab ta Vanapaganat lõkke ääres, kuhu viimane lõpuks saabubki. Rehepapp aga kavaldab Vanapagana üle, ning hundid purevad Vanapagana surnuks. Raamat lõppeb, nagu algab, sulase Jaaniga ning tema lollusega
· Vahepeal sõlmitakse vaherahu, mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost. · Algab mehine võitlus. Troojalaste poole asub võitlusesse kuninga poeg Hektor. Aamemnon pakub lepitust Archilleusega. Esialgu viimane küll keeldub. Tema sõjarüüd hakkab kandma sõber ja nõuandja Patoklos. · Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga. · Võitlusesse sekkuvad jumalad. Apollon segab Archilleust. Troojalased saavad taanduda linnamüüri taha. · Algab Archilleuse ja Hektori kahevõitlus. Hektor langeb, tema põrm veetakse sõjavankri järel lohistades kreeklaste laagrise. Kuningas Priamos palub oma poja Hektori põrmu, et see austusega maha matta. Archilleus lubab seda. ,,Odüsseia"
Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega võrreldes näib Holdeni ebapiisav emotsionaalne küpsus pigem lolluse kui karismaatilisusena. Tänu Phoebele näib Holdeni vaade lapsepõlvest ning lastest, kes hullavad rukkipõllul idealiseeritud fantaasiana. Phoebe on laps, Holdenist kuus aastat noorem, kuid oma vaadete ja arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest.
muutunud täiesti kohutavaks ja õudsaks. Basil usub, et meest on veel võimalik päästa ning palub, et nad koos palvetaksid ja ta püüaks paremaks saada. Raevu hoos lööb Dorian eneselegi mõistmata järsku noa Basilile selga ning kuritegu endast eemal hoides, ei suuda ta uskuda, kuhu ta on langenud. Kui Dorian saab teada, et ka Sibyli vend on otsinud aastaid oma õe surma süüdlast ning plaanis teda ennast mõrvata, proovib ta ennast muuta. Dorian vihastab, kuna pilt ei muutu paremuse poole vaid üha rohkem tuleb juurde õelat, salakavalat ja petturliku muiet. Ta otsustab pildi hävitada. Mõni hetk hiljem on kuulda karjet ning ruumis on originaal portree, mille Basil Hallward maalis ning põrandal on moondunud vanamehe laip. Et tegu on Dorian Gray'ga, saadi aru ainult sõrmuste järgi. Selle teose järgi on hea aru saada ideest, et elu on nautimiseks. Iseasi, kuidas keegi seda teeb
ajaloost. Taolevat saanud selle oma emalt kes oli selle saanud mustlaselt ja too olevat talle öelnud et kui tal see rätik on siis Othello isa armastab teda igavesti, kuid kui see kaob kaob ka armastus. Kui Othello ema suri andis ta selle talle ja nyyd on see Desdemona käes. Ja Desdemona teadis et see on kadunud. Kuid Othellole väitis et see on tema toas. Ja othello palub tal selle ära tuua ja Desdemona palub samal ajal tal Cassio ametisse tagasi nimetada. Lõpuks Othello vihastab ja läheb minema. Desdemona arvab et Othello on pahur täna sellepärast et midagi on riigis valesti. Jago läheb Othellole järgi. Cassio kohtab samal ajal Biancat kes on ilmselt tema naine ja annab rätiku mille ta oma toast leidis talle sest seal on tema arust kena muster ja ta palub Bianval selle järgi teha enne kui seda temalt kysima tullakse, ta ei tea et see kuulub Desdemonale. Neljas vaatlus
Sõber koostab väga läbimõeldud plaani, mida Julien peab järgima. Tema taktikaks on suhtuda Mathildesse täpselt samamoodi, kui kõigisse teistesse ning näidata ennast koos ühe teise naisega. Kuna Julienil on Mathilde vastu sügavamad tunded, on see tema jaoks väga raske. Jällegi manipuleerib Julien mõlema naisega, et oma tahtmist saada ning võtab appi oma kavaluse. Mathilde saab siiski aru, et Julien ei armasta prouat, kellega ta üritab Mathildet armukadedaks teha. Alguses Mathilde vihastab, kuid mõistab siiski, et armastab Julieni. Mathilde jääb rasedaks. Tema ja Julien plaanivad juba pulmi, tänu millele saaks Julien jällegi rikkamaks ning parema positsiooni ühiskonnas. Kõik ei lähe siiski nii kergelt, sest Julien saab kirja proua Renalilt, kes teeb teda maha. Kiri satub ka markii kätte ning pulmad jäävad ära. Julien üritab proua Renali selle pärast tappa. See ei õnnestu, proua saab vaid vigastada, kuid Julienile määratakse surmanuhtlus
Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu
annaabi.ee 
