Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesi on elu alus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veemolekul, veemolekuli, polaarsus, osalaengud, aatomid, veebilanss, leiduv, sisekeskkond, rakuvaheruumi, lähteaine, seovad, nõrgemini, vesiniksidemed, pindpinevus, hüdrofoobsus, õlid, rasvadMikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda- Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit.
f. raud - kuulub vere punaliblede koostisesse ja tal on väga oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel. 4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks ?(3-4). a. iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet b. süsinikaatom saab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid c. süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid d. süsinikuahel võib olla sirge, haruneb või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) a. veekeskond tagab rakkude keemiliste reaktsioonide toimumise b. vesi on väga hea lahusti c. Tagab raku siserõhu 6. Tead mõisteid: a. polaarsus-nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. b. vesiniksidemed-positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise
Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks ?(3-4). Süsiniku muudavad elu seisukohalt olulisimaks elemendiks järgmised omadused: - Iga süsinikaatom võib moodustada 4 keemilist sidet - Süsinikaatom suudab moodustada üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid - Süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid - Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6
fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse polaarsus-nõrk posneg laeng molekulis,pindpinevus-vedeliku pinna omdus avaldada vastupanu välisele survele hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel vee ül:rakkude sisekeskkondtäidab rakuvaheruumi,hea lahusti,osaleb keemilistes reaktsioonides,reguleerib soojust,transpordib aineid,tagab raku siserõhu,vajalik organismide paljunemiseks,fotosünteesi lähteaine
Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis 2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega; Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2. Vesiniksidemes – positiivse osalaenguga vesinikaatomite sidemes teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega 3. Pindpinevusvedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele, üks edasi liikuv molekul tõmbab kaasa ka teisi. 4. Kolm olekut: tahke, vedel, gaasiline Seos organismide talitusega: 1) Vesi on rakkude sisekekkond ja täidab rakuvaheruumi 2)Vesi on hea lahusti
moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7
Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%)
FLUOR RAUD asub põhiliselt hammastes kuulub vere punaliblede vajalik hammaste arenguks koostisesse suurendab kaltsiumi oluline roll organismile ladestumist vajaliku hapniku sidumisel hambakudedesse annab verele punase kaitseb hambaemaili värvuse 2. VESI ON ELU ALUS vesi on väga hea lahusti paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt rakkude olulisim anorgaaniline ühend VEE OMADUSED aatomite vahel keemilised sidemed polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks
I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab keskkonna happelisuse Vee omadused: Anorgaaniliste ainete põhiosa organismides Veemolekul koosnev hapnikust ja vesinikest Vesiniksidemed on nõrgad Vesi on hea lahusti Pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Kapillaarsus-vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure Vee ülesanded: Reguleerib keha temperatuuri Transpordib aineid kehasse Rakkude sisekeskkond, täidab rakuvaheruumi Tagab raku siserõhu Reguleerib soojust Fotosünteesi lähteaine Vajalik organismide paljunemiseks MÕISTED Denaturatsioon-valkude sekundaar-või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel. Riboos-5süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisesse. Biomolekul-elusorganismides leiduvad molekulid, erinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni.
Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise. Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis
2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõli, porgand, kõrvits C - vitamii
reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2 · Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele.
väävel-immuunsüsteemi stimuleerija 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Kaltsium 3.Selgita näidetega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. Vesi tagab rakkude siserõhu (põuaperioodil taimed närbnuvad) keemilistes reaktsioonides (Osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamisel.) organismide paljunemine (Kahepaiksed vajad sobivat veekogu) soojuse reguleerimine (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest) rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi (meedus koosenb 95% veest) ainete transport (ainevahetusjäägid eritatakse uriiniga) lahusti (c-vitamiin mida inimestele on toidust vaja lahustada) fotosünteesi lähteaine (veemolekuli lagundamine valguse toimel on fotosünteesi esimesi etappe) 4.Too näiteid erinevate mikroelementide tähtsusest organismis. Too näiteid nende allikatest. magneesium-kuulub klorofülli koostisesse
elektrone. 2 2011. aasta seisuga kuulub süsteemi 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Neljale elemendile ei ole 2012. aasta seisuga veel ametlikku nime antud. Keemilise sideme liigid. Keemilise sideme polaarsus. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: · kui x = 0, siis mittepolaarne side (nt H2) · kui x = 0...1,9, siis polaarne side (nt HCl) · kui x > 1,9, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. Anioon - ; katioon + 1. Raud(+) - seob organismile vajaliku hapniku, annab verele punase värvuse 2
Osaleb nukleeinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedes asub klorofülli molekulis ning taime kestades. Cl- Koos Na ja K tagab osmoregulatsioon, membraantransport, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, ning on vajalik soolhappe sünteesiks maos. I Osaleb kilpnäärme töös ning kilpnäärme hormoonide ja valkude sünteesis. Sellest sõltub väikelaste kasv ja areng, organismi ainevahetuse kiirus. 3.Kirjelda vee ülesandeid Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi on fotosünteesi lähteaine Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada. 4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks? Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis. 5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad
Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises
On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd. Söömine suurendab südameveresoonkonna haiguste riski (lupjumine). Vähesel määral esineb neid ka lihas ja piimas.
· Struktuurne kitiin ja tselluloos täidavad struktuuri ehk kesta ülesannet. · Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligitõmbamiseks. · Varuaine talletatakse taimedes tärklise ja inuliinina. Ning loomades ja seentes glükogeenina. · Kaitsefunktsioon taimedes raku tsütoplasma suhkrustamine. · Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas · Biosünteetiline lähteaine teiste ühendite sünteesil. (süsivesikud = lipiidid, riboos ja desoksüriboos = nukleiinhapped). Süsivesikud on fotosünteesi pimedus staadiumis alg-, vahe- ja lõpp-produktiks. · Bioregulatoorne koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad ja steroidid. Lipiidid on vees lahustumatud ained. Neid suudavad lahustada ainult alkoholid ja eetrid. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid
samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete 1. VESI70 95% (98%)Miks on vett nii palju?Hea lõhustumise ja hingamise. Süsinik C70 kg kohta lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise umbes 16 kg toiduga.Kuulub biomolekulide keskkond.Osaleb ise reaktsioonides. Näited?Suure koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on soojusmahtuvusega hoiab organismide fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.Katioonid organismidesK- ja Na- produkt. Vesinik H70 kg kohta umbes 7 kg - ioonid: närviimpulss sünapsis.rakurõhu joogiveegaBiomolekulide koostises, vee kooseisus, reguleerimine.füsioloogiline lahus?Ca-ioonid: vajalik vesiniksidemete moodustamisel.Lämmastik luudele tugevus. D-vitamiin? Vanadus?NH4-ioonid: N70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja valkude laguproduktina välja
omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine.
* hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Molekulaarne tasand Rakus Organismidele *osaleb reaktsioonides *takistab rakkude *termoregulatsioon(higista *fotosünteesi lähteaine kihistumist, ülekuumenemist, mine, vee aurumine) *universaalne lahusti külmumist, hea *org. stabiilne väliskuju *pH avaldub soojusjuht. *viljastamine(alati vesinikkondades *eksotermilistes reaktsioonides vesikeskkonnas, sperma) Termoregulatsioon > soojus rakust välja, ei *ainete transport (tõusev-
Elementide oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad reaktsioonid Redoksreaktsioonid - reaktsioonid, milles reageerivates ainetes muutuvad mõnede elementide aatomite oksüdatsiooniastmed. Kui vaadelda elektrone mingite tuumade juurde kuuluvatena, siis redoksreaktsioonis toimub elektronide ülekanne ühe elemendi aatomilt teise elemendi aatomile samaaegselt toimub oksüdeerumine e oksüdatsioon ja redutseerumine e reduktsioon (van. taandamine). Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerumine - elektronide liitmine. Oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, oksüdatsiooniaste reaktsioonis väheneb. Redutseerija (van
see juhtub paljude tähtede juures. Päikese kiirgus ja päikesetuul mõjutasid planeetide arengut. Kaugemad suured planeedid said rohkem kergeid elemente ja on gaasilised. Lähemad planeedid tulid kivised ja sisaldavad palju metalle.! Kui kivised planeedid olid väga kuumad ja põhiosas vedelad, sattus üks neist, Maa, kosmilise kokkupõrke osaliseks. Teine osaline oli väiksem ja hävis täielikult. Osa põrkel laiali paiskunud ! ainest moodustas Maale kaaslase, Kuu.! !2. Aine ehitus. Aatomid, elektronid, prootonid, kvargid. Mikroosakeste kahetine iseloom. Aatomi ehitus ja aatomite suurus. Fundamentaalsed jõud looduses. Hundi reegel ja Pauli printsiip.! Aine ehitus - koosneb osakestest (aatomid, ioonid, molekulid), mis mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõududega. Aine hulka saab määrata (mõõduks osakeste arv) - kuna võtab enda alla mingi ruumi ja omab kaalu. Elektron on negatiivselt laetud fermion spinniga 1/2 ja ta kuulub leptonite hulka olles esimese põlvkonna lepton
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentsed isdemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid. Kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside; kõige levinum juhtum) asemel võib olla ka mitu (mitmikside): kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside).
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia
kristallis. *Kovalentne üldiselt 2 või enam mittemetalli *Iooniline ühendis on metall ja mittemetallid *Metalliline metallides *Vesinikside molekulide vahel 23. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 24. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel. Metall loovutab aatomeid ning mittemetalli aatom omastab need. Tekivad laenguga aatomid e Ioonid. 25. Metallilisel sidemel paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Väliskihi elektroonid hakkavad kiiresti liikuma ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli. Elektroongaas. 26. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide või molekulide osade vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga ning seetõttu on tal positiivne osalaeng. Kordamisküsimused Keemia III 1
tekivad oksiid ja H2. 3Fe + 4H 0 => Fe 0 + 4H 2 3 4 2 Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 10.Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone! *Ühinemisreaktsioon. Selle tulemusena tekib liht- või liitainetest ühend. H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 Orgaanilisest keemiast kuuluvad siia alla oksüdeerimine, halogeenimine ja polümeerimine. *Lagunemisreaktsioon. Lihtaine lagunemisreaktsiooni saaduseks on aatomid või uued lihtained. Cl = 2Cl 2 O = O + O 3 2 Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained. 2H O = 2H + O 2 2 2 Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. *Asendusreaktsioon
Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Närvisüsteemi ja meeleelundite abil. Teaduslik uurimismeetod Põhi bioelemendid ehk makroelemendid organismides on
annaabi.ee 
