4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas?
Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid
(thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese.
(diverticulum (proventriculus). jäävad vastu Magu Kummub välja ventriculi). Asetseb Näärmeid sisaldab nahkset limaskesta. vasakule poole või paremal pool, toetub ainult libedik. Gaasid Väike magu, kui on tugevasti tugevasti täitunult kogunevad vatsa paikneb täitunud, siis ventraalsele dorsaalsesse ossa. intratorakaalselt ventraalselt. kõhuseinale. Kiidekas toimub vee ja vasakul pool. mineraalainete Tugev lävisesulgur, imendumine. Libedik mida rohkem magu sarnaneb talitluselt täitub, seda rohkem Maks – väga Kõik sagarad Maks paikneb Parem
- sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9)
Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs
Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs
Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m
rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi. Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased
Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph
Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph
toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam
lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam
WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust. Kuus Rathke sopis olevat peamist rakutüüpi on: · Corticotrope'd, mis toodavad proopiomelanocotriini (POMC) ja seovad selle adrenocorticotropic hormooniga( ACTH), mida on tarvis glucoicorticoidi sünteesiks neerupealsetes. · Melanotrope'd, mis toodavad POMCd kuid seovad selle melanocyte'e stimuleeriva
Energiidid tsüntsütiaalse blastodermi tuumad, mida ümbritsevad mikrotorukesed ja filamendid. Polaarrakud - 9.jagunemisega liiguvad u 5 tuuma posterioorsesse ossa, nendest saavad hiljem sugurakud. Holoblastiline (täielik), mesoletsitaalne (keskm rebuhulk), radiaalne 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Hall sirp dorsaalsel poolel, vastu spermi sisenemise piirkonda (sperm siseneb ventraalselt) · kortikaalne rotatsioon peale viljastamist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes. · Mikromeerid animaalsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad väikesed rakud · Makromeerid vegetatiivsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad suured rakud · Blastotsööl õõnsus blastula sees, mis aitab vältida, et anim. ja veget. pooluse rakud
Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid. Teisese hinnangu ja teise isiku emotsiooni metakognitiivse teadlikkuse vahendajaks on mediaalne prefronaalkoor. Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi. Ahvidel ACC suhteliselt väikese ulatusega kahjustuse korral ADHD, kärsitus, elus ja eluta obj segiajamine , tuimus. aktivatsiioon teise isiku kogetava valu puhul teadlik pingutus teadlikkus iseenda emotsioonidest empaatia enese jälgimine, oma tegevuse edukusele hinnangu andmine
Eksokriinse pankrease arenguks vajalik Wnt signaalirada, endokriinse osa kujunemiseks vajalik Notch-Delta signaalirada. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad bronhid ja kopsud. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. Endoderm vooderdab hingetoru, bronhid ja kopsualveoolid. Kopsud on embrüonaalses arengus viimasena diferentseeruvad organid. 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Jäsemeväli on piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised jäset moodustama
hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas (nt. Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus: Lihaste kuju on väga mitmekesine. Eristatakse: Pikad lihased, Laiad lihased, Lühikesed lihased Enamik lihaseid algab ja lõppeb kõõlusega
liigestuvat luud). Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks. Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk-, lame-, sadul-, ratasliigesteks. 17. Skeleti jaotus Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog, millele rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luud jagunevad ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb esi- ja tagajäsemete luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil, tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 18. Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel, lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.
b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku asetseva lülisambalüli lülisälgud - ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk - moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked
avastada varakult, sest õpilastel esineb raskusi elementaarsete tehetega liitmise- lahutamisega, korrutamise-jagamisega. 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Kiirusagar vastutab objektide ruumise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Kiirusagar on eest piiritletud tsentraalfissuuriga, ventraalselt Sylviuse fissuuriga, dorsaalselt vöökääru ja tagant kiiru-kukla vaoga. Kiirusagar koosneb posttsentraalkäärust , ülemisest kiirusagarikust, parietaalsest operkulumist ), supramarginaalkäärust ja angulaarkäärust.Neist kahte viimast nimetatakse kokku kiirusagara alumiseks osaks. 40. Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Võib esineda puute -ja temperatuuritundlikkuse langust või täielikku puudumist.
Doris Vahtrik Komplikatsioonid Sahtli sündroom- võib osutuda väga tõsiseks sekundaarselt tekkivaks sündroomiks pärast iga pehme koe vigastust. Kui kude tursub, siis ta vajab ruumi, et suureneda. Kui see pole võimalik muutub kude isheemiliseks ning hävineb. Erinevad sahtli sündroomist haaratud koed: KÄSI Ventraalselt mediaan- ja ulnaarnärv; radiaal- ja ulnaararter; dorsaalselt posterioorne luudevaheline närv JALG Eesmis- tibiaalselt- eesmis-tibiaalne arter, süva peroneaalnärv; süva posterioorselt- posterioor-tibiaalsed veresooned ja närvid, peroneaal arter; peroneaalselt ehk pindluumiselt- süvad ja pindmised peroneaalnärvid. Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või
hingetoru sisevooderdus ja tagumisest osast paarilised harunevad bronhipungad (annavad aluse primaarsetele bronhidele) Seejärel tekivad sekundaarsed bronhipungad (neist arenevad sekundaarsed bronhid) ja need omakorda harunevad mitmeid kordi (moodustuvad bronhioolid, alveoolid) * harunemist aitavad kontrollida mesodermi rakud, mis ümbritsevad endodermi Neelus (IV paari lõpustaskute vahelises piirkonnas) tekib larüngotrahheaalvagu, mis pikeneb ventraalselt, seejärel moodustub mesodermaalne vahesein, mis eraldab areneva hingetoru ja söögitoru 50 Bronhi pungad harunevad kuni 16-19 nädalal formeeruvad bronhioolid 24. nädalast hakkavad arenema alveoolid Alveoole vooderdav epiteel jaguneb sekretoorseteks e. tüüp II alveolaarsed rakud (toodavad sufraktante) ja tüüp I alveolaarsed rakud (pneumotsüüdid- gaasivahetus)
ref. Køie, 2001) ja lôpp-peremehed on ainult lestlased (Moravec, 1994, ref. Køie, 2001). Dichelyne minutus erineb viimasest oma vaheperemehe spetsiifilisuse tôttu, kuid tema lôpp-peremeste spekter on laiem (Køie, 2001). Dichelyne (Cucullanellus) minutus on väike käävjas, paksu kutiikulaga nematood. Söögitoru ülemine laienenud osa moodustab ösofastoomi, mille surub allpool, poole söögitoru peal kinni närvirôngas. Soolestiku ülemine, ventraalselt asetsev pimesool vôib ulatuda närvirôngani. (lisa 3) Môlema soo isendite saba on koonusjas, terava otsaga. Emased on 2,53-4,90 mm, isased 2,62-4,60 mm pikad. (Moravec, 1994) 22 Teda on registreeritud Loode-Euroopas, Läänemeres, Vahemeres ja Musta mere piirkonnas. (Gibson, 1972, Fagerholm, 1982; ref. Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa
Muu hulgas tehtud kõhu ultraheliuuring tõestab põrnarebendit ning selget vaba vere olemasolu kõhuõõnes. Kohe seejärel tehtava laparatoomia käigus on võimalik põrna elundit säilitades ravida. Laparatoomia – kõhuõõnelõikus Oluline anatoomia Kõhuõõs Kõhuõõs piirneb ülevalt (kraniaalselt e peapoolselt) vahelihasega, alt (kaudaalselt e sabapoolselt) vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise kõhuseinaga. Kõhuõõs jagatakse kaheks suureks ruumiks: kõhukelmeõõs (peritoneaalne ruum) ja väikseks ruumiks väljaspool kõhukelmeõõnt (ekstraperitoneaalne ruum). See ekstraperitoneaalne ruum jaguneb omakorda retroperitoneaalseks ruumiks (retro-: taga), subperitoneaalseks ruumiks (sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees). 509
annaabi.ee 
