sarvest, puust, hülged, koprad. kivikirved, Jaht, korilus. talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98
Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate kaasa pandud asjadega. Allikad: Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu'' J.Kangilaski `'10. kl kunstiajalugu'' http://ornament.dragon.ee/muinaseseme Eesti Ajalugu I 10. klassi õpik
ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr)
Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksiaeg jaguneb: a) vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr) Oskused:kivikirveste valmistamine b) noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Levik:Lääne-ja Põhja-Eesti koos saartega, Asva,Ridala,Kaali,Iru,Narva Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema
Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge · ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt. · vägi - eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav
Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni, (venekirves kultuur) lambad, veised ja sead lõunast Alpideni * venekirved, sissepuuritud * maaviljelus- oder, nisu ja * kalmistus asulatest väljaspool silmaaukudega ja hoolikalt kaer kõrgematel küngastel lihvitud * aletamine * surnud asetati maasse külili
Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest
lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda
iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast. Pronksiaeg Rauaaeg Kiviaeg 1800-500ekr 500 eKr.-13.saj Oli jääaeg Kuna pronks oli pKr. Inimesi siin polnud
keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega. Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines esimesest märgatavalt nii asustusviisi, matmiskombestiku, valmistavate esemete kui majandusviisi poolest. nöörkeraamika ja venekirved 3.2.Nöörkeraamika asuala Eestist on leitud umbes viiskümmend nöörkeraamika kultuuride asulat kuid enamik neist on avastatud juhuslikult ja seega juba pooleldi lõhutult või on nöörkeraamika aegsed kihid teiste kihtidega juba maa sees segunenud. Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised
Inimesed olid kohustatud tasuma andamit ja külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Iga 2-3 vakusa eest kandis hoolt üks ülik. Tööriistade areng oli märksa kiirem. Algselt valmistati tööriistu kivist, puust, sarvest, luust ja need olid ebakorrapärase kujuga ning konarliku pinnaga, kirvel puudus silmaauk. Kuid, juba nooremal kiviajal kammkeraamika ajastul õpiti tööriistu töötlema ühtlaselt üle pinna. Nöörkeraamika ajastust pärinevad juba venekirved, mis olid hoolikalt üle pinna lihvitud ja neil oli olemas ka sissepuuritud silmaauk. See näitab, et sellel ajastul õpiti juba selgeks ka puurimine. Pronksiajal hakati tööriistu valmistama pronksist, kuid selliseid tööriistu oli Eesti aladel vähe. Pronksi valmistamiseks ei leidunud Eestis vajalikku vaske ja tina, milletõttu tuli tööriistu naaberaladelt sissetuua ja pronksist tööriistad olid üpriski kallid. Pronksiaega iseloomustab ka kivist tööriistade taseme
aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres. Tähtsamad tollest ajast teada olevad asukoad olid Sindi ja Kunda lähedal. Neoliitikumi ajal elupaigad püsisid veekogude lähedal. Õpiti valmistama varasemast paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud, mida kaunistati sissevajutaud soonekestega kammkeraamika või nöörornamendiga nöörkeraamika. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Kunda kultuuri ajal elas Eestis umbes 1500 inimest ning peamised asulakohad asusid veekogude läheduses, millest tulenes ka peamine tegevusala kalapüük. Veel tegeleti koriluse ja jahipidamisega. Eluviis oli rändlev- vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele.
Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu
Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud. Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus. c) Eesti rahva kujunemislugu: · vanem teooria kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome-ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa hõimud. · uus teooria 8. Eesti pronksiaeg ja vanem rauaaeg a) Pronksi eelised ja levik Eestis vanimad pronksileiud odaots muhust ja sirp võrtsjärvelt
suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Nöörkeraamika 23 Esineb ka suuremaid ja robustsemaid nõusid. Nende savikoostisesse on sageli segatud taimekiude ja karvu, millest on jäänud peened kiudjad jooned nõude pinnal. Nõudel on väljapoole laienev serv ning ornamenditud on nad harva. Vahel esineb siiski tekstiilornamenti. Teiseks iseloomulikuks esemetüübiks on venekirved (ehk sõjakirved). Neid on mitmeid eri tüüpe. Venekirvestes on kivikirveste tehnoloogia täiustatud viimseni (kuju, lihv). Arvatavasti on tegu luksusesemetega, omaaegse prestiikaubaga, mis kuulusid ühiskonna eliidile. Nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad. Sõja- ehk venekirved
Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega kaunistatud Neoliitikumis Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte
mööblit ei tundnud, kuid majad olid neil olemas. Need võisid olla kas süvendatud põhjaga v maapealsed, kuid igal juhul nelinurksed ja viilkatusega.Sein oli kas püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt 4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist. Nöörkeraamika ja venekirved *.... Hakkas eestis levima u 3000 a eKr. Esimene nimi tuleb nööri vajutusjälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi-e venekujulistest kivikirvestest. Asulad ei paiknenud veekogude ääres, vaid rohkem sisemaal.Põhitoidu sai venekirveste rahvas põllult. *Nöörkeraamikal on üks oluline omadus- see on alt sile ja seega paslik lauale asetamiseks. See on vihjeks,et venekirvestekultuuri rahva tubane elu oli sammu võrra
Pronksiaja algus Euroopas Algusaeg piirkonniti erinev, Balkanil ca 3200 eKr (Eestis 1800 eKr) Balkan: Anatoolia pronksiaja mõju Suuremad muutused: • Kontaktide tihenemine piirkondade vahel • Esmakordne maailmasüsteemi kujunemine • Suuremate kultuuripiirkondade lagunemine • Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon Nöörkeraamika kultuur Dateering Kesk-Euroopas. Ca 2900- 2400/2300 eKr Iseloomulik: nöörivajutustega keraamika ning võitluskirved (venekirved), millel näha pronksivalu imiteerivaid sooni jm Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur Datering: ca 2900-2000 eKr, Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes
Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr; Neoliitikum 4. Aastatuhat eKr -> keraamika algus; Massiline sisseränne põhjamaadesse; Hakkab kujunema paikne asustus; Lehtpeekrite kultuur 4.-3. aastatuhat eKr Venekirveste kultuur Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane; 2800-1800 eKr; Laevakujulised e. Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg 1800-500 eKr Hakkavad tekkima kaljumaalingud; Ususümbolid, riided; Tollundi mees 2200 aastat vana u; Rituaalse mõrva ohver; Põhjamaade esiaeg 2 Rauaaeg Põhjamaade rauaaja periodiseerimine: Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr); Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr); Rahvarännete aeg (4.-6-saj.); Vendeliaeg (6.-8.saj.)
järgmises pikemas loengukursuses. Küll aga mainin siinkohal mõningaid hilisneoliitilisi arenguid. Viljelusmajanduse arenedes ning sobilike maade väljakurnamisel tekkis vajadus uute asumisalade järele. U 30002000 eKr oli Euroopas rahutu aeg. Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse, Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku
Noakujulise lehega viskeodaotsad on üks viskeoda alaliike. Odaotsa tera näeb välja nagu nuga, mille tagaotsas on kida. Odaotsa vars on ülevalt kuidagi ära keeratud. Varasemal ajal pole neid isegi odaotsteks peetud, vaid arvati, et need on omalaadsed ahingud. Taolisi odaotsi on leitud peale Eesti veel ka Soomest, Lätist, Loode-Venemaalt ja Valgevenest. Sõjakirved ja sõjanuiad Põhiliselt on need keskmise varre pikkusega relvad. Sõjakirved Venekirved, mis ilmusid noorema kiviaja teisel poolel (3000 eKr) on esimesed sõjakirved. Venekirveste kultuuri on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (eriti 19. sajandil). Tegemist on väga uhkete kirvestega, mille juures on välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning kirved olid teatud staatuse sümboliks. On ka paarist varasemast kalmistust leitud
Laiemas mõttes nimetatakse veedadeks (veedalik kirjandus) veedasid koos brahmanate, aranjakade ja upanišadidega. Veedade vanimad tekstid on tekkinud ligikaudu 1000 eKr ja hiliseimad umbes 500 eKr. Veedad on kirjutatud sanskriti keelele lähedases veedade keeles. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli: Rigveda (ryveda) Jadžurveda (yajurveda) Samaveda Atharvaveda Venekirved- lihvitud kivikirved, mis meenutavad kujult paati (vene). Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Joonis . Venekirves Rootsi aladelt Joonis . Nöörkeraamika ja venekirved, Eesti Ajaloomuuseum Vilistid- rahvas vanaaja Palestiinas. Vilistid olid arvatavasti Kreetalt tulnud meresõitjarahvas,
U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved). Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - U 2700 eKr savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie. Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud U 1800 eKr pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast.
must, sugu Kamm- Tamula, Lisaks Kunda esemed Kaama jõe 3300 eKr keraami- Valma eelmistele ja keraamilised ja Uuralite neoliitikum ka keraa-mika esemed vahelt Vene- Ardu Looma- Venekirved, Dnepri ja Härg, oinas, 2500 eKr kirves pidamine, nööri jälgedega Reini jõe hein, hernes, neoliitikum vilja kasvata- keraamika vaheliselt seeme, vagu, mine alalt kirves Asva Asva, Kõik kivikirved, kammke- IX-VI saj eKr
annaabi.ee 
