50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
soovaim
Õppematerjali autor
Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste....................................................................................................22 6.2.Päringu loomine................................................................................................. 23 6.3.Päringu salvestamine ja muutmine.....................................................................25 7.PÄRINGU LIIGID....................................................................................................26 7.1.Selekteerimispäring............................................................................................26 7.2.Toimingpäring.............................
Klassile pannakse nimi, traditsiooniliselt ainsuses. Näiteks Raamatukogu kirjeldusest saame nimisõnad lugejad, raamatud, töötajad, viivis. Nendes on viivis ainuke, mille kohta kirjeldusest ej selgu, kas on võimalik, et selle omadusi on rohkem kui üks. Seega oletame esialgu, et tegemist on kolme klassiga: lugeja, raamat ja töötaja. 1 Andmeid hoiutakse seotud tabelites. Andmebaaside terminoloogia kohaselt on iga tabeli rida üks kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad. Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje
sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt.
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel. Chen soovis luua esitusviisi, millega saaks modelleerida nii hierarhilisi-, võrk-, kui ka relatsioonilisi andmebaase. C. J
kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP
................... 6 Platvorm......................................................................................................................................... 6 Paigaldus....................................................................................................................................... 7 SDK käsud..................................................................................................................................... 8 Uue aplikatsiooniprojekti loomine.................................................................................................. 9 Aplikatsiooni registreerimine appspot.com teenuses.................................................................. 10 app.yaml kasutamine................................................................................................................... 11 Ülesehitus.......................................................................................................................
jutumärke ja äärmisel vajadusel kasuta samaaegselt teisi. Erinevus on muutuja
väärtuste väljastamisel. Nimelt eespool nägime, et ühekordsete jutumärkide puhul
pidime muutujad ja teksti siduma omavahel punktiga. Topeltjutumärkide puhul
võite aga kirjutada muutujad otse muutuja sisse.
?
1 //kahekordsed jutumärgid
2 echo "$nimi on $vanus aastane
";
3
4 //ühekordsed jutumärgid
echo $nimi.' on '.$vanus.' aastane
';
5
Testides on topeltjutumärkide kasutamine ka natukene kiirem
(www.phpbench.com). Topeltjutumärkidega saame muutujat jätkata muu teksiga -
näiteks käänata. Ning selleks tuleb kasutada loogelisi sulge muutuja nimes.
?
1 //muutuja käänamine
2 echo "${enimi}il on kiire auto!
";
Aga mis saab siis kui on vaja tekstis kuvada jutumärke ja/või ülekoma? Sel juhul
kasuta väljaspool teisi märke. Näiteks soovid tekstis kuvada kahekordseid
jutumärke, siis väljapoole lisa ühekordsed ja vastupidi.
?
annaabi.ee 
![=[Page] & ". lk " & [Pages] & "-st"](./mpic/140374/Backup-5_1.png)
Kõik kommentaarid