50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lollerino
Õppematerjali autor
(http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp). Kasutasin andmed ,,Elusündinud Ema vanuse ja haridustaseme ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal" ja ,,Elusündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal". Statistikaametis olid andmed uuendatud 31.05.2010. Andmestikust loodan leida vastused järgmistele uurimiseesmärkidele: 1. Kas on seotud Ema haridustase ja sündinud laste arv; 2. Kas Ema vanuse ja tema haridustase vahel on seos. 3. Missugune on linnas- ja maa-asulates elavate noorte emade osakaal. 4. Kas on seos Ema haridustaseme ja lapse sünnijärjerorra vahel peres. Andmete analüüsiks kasutasin erinevaid Exceli funktsioone. 4 ESMAANALÜÜS Analüüsis olevad andmed 2009 aasta kohta, kokku oli sündinud 15 763 last, nendest
Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest 40 tänapäeva peredes eelistatakse vähe lapsi. 30 20 Madal sündimus ja 10 suremus 0 Suremus langeb, sest meditsiin areneb, paranevad inimeste toitumis-, töö- ja elamistingimused. Demograafiline üleminek arenenud riikides Arenenud riikides toimus demograafiline üleminek mitme sajandi jooksul
..................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine............................................... 5 3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE....................................................................... 6 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007...................6 Tabel 1............................................................................................................................ 6 Tabel 2............................................................................................................................ 6 Tabel 3............................................................................................................................ 7 Tabel 4...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)
100-st, kuid mitte kunagi 100-l juhul 100-st. Näiteks laps, kelle pikkuseks me oleme mõõtnud 162 cm, ei ole täpselt nii pikk - tema pikkus võib olla kuskil 161,75 cm ja 162,25 cm vahel, kuid mitte täpselt 162 cm. Ning kui me kasutame olemasolevaid vaatlusandmeid järelduste tegemiseks teiste (mitte mõõdetud) objektide kohta, siis on meil võimalus eksida veel palju suurem. Näiteks juhul, kui me tahame ennustada ühes klassis käivate laste mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste keskmist pikkust. Seepärast ei saa me olla täiesti täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata oma vigade ulatuse. Seega me võime peaaegu täpselt väita, et lapse pikkus on vahemikus 162 ± 0,25 cm; ning me võime arvutada, et 99-l juhul 100-st on laste keskmine pikkus teises klassis näiteks vahemikus 162 ± 3 cm. Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja valim.
1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige
Kõige kiirem rahvaarvu kasv oli aastatel 1955- 1960, see oli 3,17%. Aastaks 2010-2015 on rahvavarvu kasvutempo jõudnud 1,30% ja 2020- 2025. aastaks on kasvutempo statistika põhjal langenud 0,94%-le. 20 aastat tagasi 1997. aastal oli Mehhiko sündimuse üldkordaja 25. 2017. aastaks on see number langenud, nüüdseks on see arv langenud 18. Prognoosi kohaselt langeb sündimuse üldkordaja 16-le 2027. aastaks. Aastal 1997. sündis Mehhikos 2,9 last naise kohta, peale seda on aga laste arv naise kohta pidevalt langenud. 2007. aastaks oli see arv langenud 0,4 võrra, ehk 2,5 last iga naise kohta. 2017. sündis Mehhikos 2,2 last naise kohta ja 2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2
1) tuleb 5 silma; 2) tuleb vähemalt 3 silma; 3) tuleb ülimalt 2 silma; 4) tuleb paarisarvuline silmade arv. 36. Karbis on 15 roosat, 25 valget ja 10 kollast helkurit. Leia tõenäosus, et karbist juhuslikult võetud helkur 1) on valge 2) ei ole roosa. 37. Kooli raamatukogus on 60 üheksanda klassi matemaatikaõpikut, millest 35% on olnud juba kasutusel. Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud õpik on uus. 38. 16- korteriga majas elavates peredes on lapsi järgmiselt: 1,3,0,4,2,2,0,2,3,1,2,2,2,3,0,1. 1) Moodusta varjatsioonirida 2) Esita andmed sagedustabelina 3) Kujuta sagedustabel tulpdiagrammina 4) Mitu last on keskmiselt igas peres 5) Mitu last on peredes kõige sagedamini (mood)? 6) Mitu protsenti on keskmisest suurema lastearvuga peresid? 39. Matemaatika kontrolltööde hinded olid järgmised: 2,5,4,4,3,3,2,5,1,3,4,5,3,3,4,3,2,5,4,5,1,2,3,4,4. 39.1. Esita hinded variatsioonireana
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid