· Ravivõimalused äärmiselt limiteeritud · Ravi eesmärk: olemasolevate võimete maksimaalne säilitamine, deformatsioonide ja kontraktuuride vältimine · Keskendutakse toetavale hooldusele, komplikatsioonide vältimisele, elukvaliteedi parandamisele 11 Lihashaiguste ravi Liikumisravi ja abivahendite kasutamine Medikamentoosne ravi Kirurgiline ravi Psühholoogiline nõustamine Logopeediline nõustamine Hingamist toetav ravi Asendravi Maksimaalselt eduka ravi eelduseks on haiguse varajane avastamine! 12 Lihasdüstroofiate ennetamine · Ennetamine hetkel veel võimatu, sünnieelne diagnoosimine amnioni- vedeliku uuringuga · Liigeskontraktuuride, luuliste deformatsioonide tekke vältimine ning liikumisvõime säilitamine füsioteraapia 13 Lihasdüstroofiate prognoos · Duchenne'i lihasdüstroofia prognoos
IIA astme põletushaav paraneb 7-10 (14) päevaga. IIB astme põletushaav paraneb 3-4 (6) nädalaga. Kui pindmine põletushaav ei ole paranenud 1 kuu jooksul, on vajalik põletuskirurgi konsultatsioon 5.9. Armid ja nende ravi Paranemisjärgselt tekkivad armid võivad olla: hüpertroofilised, keloidarmid, atroofilised armid, segatüüpi armid. Armide ravivõimalused: surveravi, asendravi ja RKK, medikamentoosne ravi – Contractubexgeel, silikoontooted (Dermatix, Mepiform), Sodermix (www.kevelt.ee), operatiivne ravi. 6. ÕENDUSPROBLEEMID PÕLETUSEGA HAIGEL 1. VEDELIKU BILANSS Probleem: Negatiivne vedelikubilanss seoses vedeliku kaotusega põletushaava kaudu. Negatiivne vedelikubilanss seoses ebapiisava vedeliku manustamisega. Häiritud vedelike tasakaal seoses vähenenud ringleva vere hulgaga, veresoonte
liikumisharjutuste ja puhtuse eest. Suurte operatsioonide korral, kui patsient ei või ise põit tühjendada, paigaldatakse püsikateeter ja mõõdetakse tunnidiureesi. Sooletegevuse eest hoolitsetakse vajadusel lahtistitega. 2.4. Liikumine Esimese voodist tõusmise ajal on õde alati patsiendi juures. Trombiprofülaktikaks kõverdatakse ja sirutatakse varbaid ning hüppeliigeseid. Ortopeediliste patsientide asendravi, keeramised voodis ning voodist väljatulemised ja voodisse heitmised teostatakse vastavalt ravijuhendile. Pööratakse tähelepanu liikumisega kaasnevale valule, vajadusel manustatakse valuvaigisteid. 2.5. Nõustamine Operatsioonijärgne nõustamine hõlmab toitumisjuhiseid, haavaravi- ja õmbluste eemaldamise juhiseid, kipsravi juhiseid, liikumis- ja võimlemisjuhiseid, taastusravi, samuti ka medikamentoosse ravi juhiseid. Selgitatakse abivahendite ja koduse abi vajadus ning järelravi
Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel päeval kõikidele ilusatele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas vältida veenilaiendeid? 1) Liikumise abil. Paranda võimlemisharjutustega säärelihaspumba töövõimet, sest kui lihaspump on pidevalt tööta, arenevadki ajapikku välja põhjused, mis viivad veenilaiendite tekkeni. Liigu piisavalt: jaluta, sõida jalgrattaga, tee kepikõndi, uju. Talvel eelista näiteks murdmaasuusatamist. 2) Asendravi abil. "Tühjenda" veene, hoides jalgu sageli üleval, umbes 15 cm kõrgemal kui süda. Päeval näiteks toolil või laual. · Pikemat aega ühel kohal seistes (näiteks poes järjekorras) tee paigalsamme, vaheta asendit ja tõsta jalg kõrgemale (näiteks ostukäru alläärele). Kui oled pidevalt jalgadel, lähed pikale auto- või lennureisile, kanna tugisukki ning tee sageli võimlemis- ja lõdvestusharjutusi. 3) Hoia kehakaal normis
rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Veenilaiendite ennetus Harjutused Kuidas veenilaiendeid vältida? 1. Liikumine ehk pump tööle! Paranda võimlemisharjutustega säärelihaspumba töövõimet, sest kui lihaspump on pidevalt tööta, arenevadki ajapikku välja põhjused, mis viivad veenilaiendite tekkeni. Liigu piisavalt: jaluta, sõida jalgrattaga, tee kepikõndi, uju. Talvel eelista näiteks murdmaasuusatamist. 2. Asendravi "Tühjenda" veene, hoides jalgu sageli üleval, umbes 15 cm kõrgemal kui süda. Päeval näiteks toolil või laual. · Pikemat aega ühel kohal seistes (näiteks poes järjekorras) tee paigalsamme, vaheta asendit ja tõsta jalg kõrgemale (näiteks ostukäru alläärele). · Kui oled pidevalt jalgadel, lähed pikale auto- või lennureisile, kanna tugisukki ning tee sageli võimlemis- ja lõdvestusharjutusi. 3. Hoia kehakaal normis
angiograafiast Verejooks ei vajalikusest(4tundi) tekinud -Jälgi patsienti -Mõõda RR, pulssi -Dokumenteeri 20.04.11 Valu(7palli), mis on Lähieesmärk: -Asendravi 20.4.11 tingitud operatsiooni valu leeveneb 18.00 -Mannusta arsti poolt määratud 20.00 haavast ravimid (3palli) Valu on -Dokumenteeri leevenenud Kaugeesmärk:
urineerimisvajadus). (Mustajoki jt 2001.) Toitumine Tuimastusega operatsiooni järel võib patsient harilikult süüa, iiveldusest hoidumiseks soovitatakse algul ettevaatlikult toitu maitsta. Parenteraalse toitumise puhul esinevat suukuivust ja halvalõhnalist hingeõhku välditakse tõhustatud suuhügieeniga. Katuga kaetud keelt pestakse hambaharjaga, suud niisutatakse vatitampooniga ja huuli kreemitatakse. (Mustajoki jt 2001.) Lamatiste vältimisel on olulised asendravi, hügieen, hea üldseisundi säilitamine ning abivahendite kasutamine. Lamatiste riskipiirkondadeks on kõrvalestad, küünarnukid, abaluude otsad, selgroog, ristluu, vaagnaluu harjad, istmikuluu, pahkluud, jalakannad ja sääreluu. Riskiteguriteks lamatiste tekkel on kõrge iga, tundetus, perifeerse vereringe häire, kõhnus, nahaaluskoe ja kollageenide vähenemine, ülekaalulisus, halb hügieen, immobilisatsioon, teadvusetaseme langus või teadvusetus
põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38) Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine, adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia. (Gibson jt 2003; 40) Paljudel patsientidel esineb spastilisus tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid. Spastilisuse profülaktikaks võib olla tegevusteraapia ja muidugi medikamentoosne ravi. (Gibson jt 2003; 40) Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma
Tüüpilised sümptomid: valu, turse, puutetundlikkus kogu õla piirkonnas. Võib esineda krepitatsiooni ning verevalumit, üldiselt hoitakse käsi kehatüve lähedal. Kuna plexus brachialis ning axillaararter asuvad processus coracoideuse lähedal, siis on teinekord vajalik teostada ka neurovaskulaarne kontroll, kuid tavaliselt need struktuurid ei ole õlavarreluu murru tagajärjel kahjustatud. Õlavarreluumurru postoperatiivne füsioteraapia külmaravi, asendravi perifeersed liigutused godmani harjutus (pendliharjutus) !!!!!! küünarliigese liikuvusharjutus õlaliigese liikuvusharjutused (eemaldada kätt toetav side) NB ! HUMEROSKAPULAARNE RÜTM õlaliigese liikuvusamplituudi ja harjutuskoormuste lisamine Humeroskapulaarne rütm Humeroskapulaarses rütmis täpsustatakse abaluu, õlavarreluu ja rangluu liigutusi õlaliigese abduktsioon- ja fleksioonliigutuses. Õlavöötme kõigil seitsmel liigesel ja
(protseduuridest enne ravi, ravist, raviprotseduuride vaheaegadest, ravist tingitud piirangutest) 2) valmistada ette kateetri paigaldamise vahendid 3) tundma ära tüsistused (kui RR on alla 100 mmHg, südame rütmihäired, kiire pulss, veresoonte spasm, eritiste jälgimine, kõrgenenud temperatuur, verejooks dialüüsivedelikku, õhkemboolia) 4) jälgima vedeliku bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi 13. Elustamine abivahenditega ja ilma nendeta Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride
bronhospasmi, limaskesta turse ja põletikulise sekreedi. Kliiniliselt väljendub see ● ekspiratoorse düspnoena (vilistav hingamine) , ● kuiv ärritav köha, ● hingeldushood, ● lämbumishood. Kirjelda füsioterapeudi rolli hingamisteede haiguste korral. Nõustamine, hingamistehnikate õpetamine, aeroobse võimekuse parandamine, asendravi. SÜDAME-VERERINGE JA VERELOOME Nimeta südame-vereringe ealisi iseärasusi lapsel. Süda on ümaram, 6.eluaastaks omandab pirni kuju. Imikueas on süda suhteliselt suurem võrreldes kehamassiga ja hõlmab enamuse kopsude vahelisest ruumist. Mida noorem laps, seda horisontaalsemalt süda asetseb. Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi. Sünnil vatsakeste seinad ühepaksused, hiljem muutub vasaku vatsakese sein paksemaks
annaabi.ee 
