paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk
Silvi Jakan 4 5 2 2 4 Sirle Puusepp 5 2 4 3 4 Vahur Leenurm 3 3 5 5 5 3.6875 3.53125 3.9375 3.90625 3.65625 Aive Liibusk Veehoidlad Elari Tamm Matemaatika Elliko Kõiv Filosoofia Esko Miljukov Metsandus Topograafia Freddy Saarm Topograafia Gert Laksberg Füüsika Inglise keel Heino Jallai Aerofoto Keemia heljo Karu Veehoidlad Topograafia Illimar RaiesmiAerofoto MatemaatikKeemia Jaana Iort Keemia Jakob Seeme Topograafia Joonas MehilanAerofoto Metsandus Jüri Heik Filosoofia Inglise keelMetsandus Kaarel Kluge Matemaatika Topograafia
Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia · Veehoidlad aitavad ühtlustada jõgede veetaset · Vett veehoidlas saab kasutada ka mujal · Ehitamine kallis · Veerikastele jõgede paiknemine ebaühtlane · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi · Hõivavad suured maa-alad, asulad, metsad, põllud
põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad radioaktiivsete elementide väljapaiskumine.
rikuvad maastiku *Transport on mahukas ja kallis 4.VESI 5% *Väikesed jooksvad *Hüdrojaamade ehitamine on (hüdroenergia) kulud ja suht väike kallis, neid tasub rajada ainult Taastuv, alternatiivne oma hind suure languga või veerikastele (kasutatakse *Saasteaineid ei teki jõgedele. suhteliselt vähe) *Veehoidlad aitavad *Veehoidlad muudavad ühtlustada vee taset ökosüsteemi, hõivavad elamisteritooriumi jne. 5.TUUMAENERGIA *Esialgu uraanimaaki *Tekivad üliohtlikud 5% jätkub, selle radioaktiivsed jäätmed, mille
Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. Kõige odavam energiatootmise viis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. Vee-energia- Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. Saastaineid ei teki. Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad mõjutavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriume jne.(Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra) Tuuleenergia- Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. Tehnoloogia on kallis. Tuulekiiruse ebaühtlus; tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muu energiaallikas. Tekitavad müra, häirivad lindude rännet,
· Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi;
Vee-energia Hüdroelektrijaamad annavad ca 1/5 maailma eletrienergiast Plussid: 1. Vee-energia omahind on madal 2. Kergelt reguleeritav 3. Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus
pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad elementide väljapaiskumine
Kivisilla juga 22,8 meetrit. Kadrioru juga 15,9 meetrit Jägala juga 8,1 meetrit Victoria juga Joa kõrgus on 108 meetrit Ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Victoria juga on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks või kuivendamiseks. Tiigid ja veehoidlad sarnanevad järvedega. Nende rajamisel ehitatakse jõgedele tammid, mille taha kogutakse vesi. Panama kanal Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Pikkus on 82 km. Panama kanal koosneb lüüside ja tehisjärvede süsteemist. Kanal valmis 1914. aastal Lõpp
põlevkivi, turvas karjäärid rikuvad maastikke, -20% transport mahukas ja kulukas. Taastumatu Vesi -5% Jooksvad kulud väikesed, seega Ehitamine kallis, tasub end vaid Taastuv elektri omahind väike. Saasteaineid suure languga või veerikastele Alternatiivne ei teki; veehoidlad aitavad jõgedele. Veehoidlad muudavad ühtlustada veetaset ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne Tuumaenergia -5% Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, Taastumatu energiasisaldus suur. mille kahjustamise tehnoloogia Traditsiooniline Transporditava kütuse ja jäätmete puudub. Avarii korral radioaktiivsete
PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed. Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine
1)jõed;põhjavesi;järved;sood,märgalad .2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t
mehhaniseeritud 42) kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 43) Taastumat u 46) Vesi 50) Jooksvad kulud väikesed, seega 53) Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid elektri omahind väike. 47) 54) suure languga või veerikastele jõgedele. 51) Saastaineid ei teki; 48) taastuv 55) Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne 52) Veehoidlad aitavad ühtlustada 49) alternatiivn vetaset. e 56) Tuumaene 61) Uraanimaaki esialgu jätkub, 62) Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. A rgia energiasisaldus suur. korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri
kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. Saastaineid ei teki; taastuv Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad Veehoidlad aitavad ühtlustada vetaset. elamisterritooriumi jne alternatiivne Tuumaenergi Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise a energiasisaldus suur. Transpordi-tava tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete kütuse ja jäätmete väike maht. elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri
maastikke traditsiooniline Aafrika Lõu-Aafrika Venemaa Hispaania Vesi Elektri tootmisel Norra Kanada Norra Saasteained ei Ehitmaine on kallis ja Taastav Sveits USA, Hiina Island ____ teki, elektri oma veehoidlad rikuvad alternatiivne Brasiilia Venemaa hind väike/madal maastikke Norra Tuumaenergia Elektri tootmiseks Kanada USA Normaalsel tööl Üliohtlikud jäätmed,
Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Eelised ja puudused Eelised · Saastaineid ei teki. · Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. · Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. · Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. · Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis. Puudused · Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne.
5% tootmiseks Hiina, USA, Norra, Brasiilia, jooksvad kulutused kallis, veehoidla taastuv Kanada, Brasiilia, Venemaa, väikesed, ehitamise tõttu hävib USA, Norra, Hiina, Rootsi, Norra veehoidlad aitavad elukeskkond Rootsi Venemaa ühtlustada veetaset Tuuma-energia Elektrienergia- LAV, USA, LAV Prantsusmaa Suur kütteväärtus, Rajatiste ehitamine väga 5% tootmiseks Venemaa, Prantsusmaa Lõuna- küttust kulub vähe, kallis, terrorismioht,
sügavamale minnes iga 100 m kohta. Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib
Eelised:väikesed jäätmekogused,keskkonna sõbralik, ei saasta õhku, käigushoidmine odav, kasutegur suur.Puudused:avariioht,tuuma- santaazi oht,radioaktiivsed jäätmed, rajada kallis, vajab pidevat hooldust ja valvet. Vesi(5%)- elekter. Varud:kiirevooluliste,suureveehulgaga jõgede juures. Tootjad:Kanada,USA,, Brasiilia, Norra, Venemaa,Hiina. Eksportijad:Norra,Island. Eelised:keskkonna sõbralik, käigushoidmine odav,vajab vähe tööjõudu. Puudused: kallis rajada,veehoidlad ujutavad suure ala üle, veekogus sõltub kliimast,kalade rõnne on häiritud. Biomassienergia(alla 1%)-elekter,soojus. Varud-igal pool,prügilad jne. Tootjad:Jaapan,India,Saksamaa,Taani,Brasiilia,Indoneesia. Eelised: põleta- takse metaani,tööstusjääkide ärakasutamine. Puudused: maha raiutakse palju puid, energiakulu on väike. Tuuleenergia(2%)-elekter. Varud:piirkondades,kus tuule kiirus on üle 6m/s.Tootjad:USA, Taani, Hispaania,India,Saksamaa
Katekooriad: kootud, mittekootud(sulatatud, nõeltöödeldud, sideainetega töödeldud), silmuskootud, õmmeldud/nõelutud. Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid: Kasutusvaldkonnad: prügilad, jäätmehoidlad, lägahoidlad, puhastusseadmed, naftaterminalid, bensiinijaamad, basseinid, tiigid, veehoidlad, kanalid, niiskusisolatsioon, lamekatused, prügilate, jäätmehoidlate katmine. Katsemeetodid: paksus, tõmbetugevus ja venivus, läbistuskindlus, rebestustugevus, kihtide omavaheline nake, tihedus. Ühendamisviisid: ekstruudeldamine, keevitamine kuuma õhuga/ keevitusaparaadiga(kuuma rauaga). Testid ühenduskohtadele: suruõhutest, nihketugevustest, rebimistest, vaakumtest, ülelöögitest. Savikangad:
põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab
üle nädala · Vesi mõtleb ja veel on mälu aju koosneb 70% veest! Vett peaks piisama Põhjavesi km³ ... Liustikud km³ Jõed, järved, veehoidlad, märgalad km³ Interaktiivne veevarude kaart http://maps.grida.no/go/graphic/global_freshwater_resources_quantity_and_distribution_by_region Kas aga piisab? Kõik maakera veevarud Kasutuskõlbmatu 99% Kasutuskõlblik vesi 1% Põhjavesi 99% Järved 0,86%
*pruunsüsi *põlevkivi *turvas Kivisüsi: kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades. Suurim söe tootja/kaevandajad: Hiina, Euroopas(Ukraina, Skm, Poola), Austraalia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Vee-energia (taastuv energiaallikas) Vee-energia oma hind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis (tasub rajada veerikastele või suure languga jõgedele). *Veehoidlad vähendavad üleujutusi *Tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. *Rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, Euroopas(Norra, Rootsi, Pr, It, Sveits, Austria ja Venemaa) Suurimad hügroelektrijaamad: Hiina(Kolme Kuru), Brasiilia(Paraguy Itaipu),
Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad.
Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid
pruunsüsi, maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. hõivavad elamisterritooriumi jne Tuumaener Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille energiasisaldus suur. Transpordi-tava kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii kütuse ja jäätmete väike maht. korral radioaktiivsete elementide taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda väljapaiskumine
Toitub aastaringselt peamiselt sademetest Reini(Baseli jaam) hüdrograaf Üleujutused Inimohvrid ja majanduslik kahju. Mererannikud- merevee ootamatu tõus,tugevad ühesuunalised tuuled. Rannikupiirkonnas suure veerohke jõe suue, siis üleujutused ka jõe alamjooksul. Brahmaputra Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. Vool aeglustub ja veetase tõuseb. Üleujutusi põhjustab ka linnade kasv. miks? Kaitse üleujutuste vastu Tammid Veehoidlad VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Juurdetulek- sademed ja juurdevool. Kulupool- auramine ja äravool. Riikide, asulate ja veekogude kaupa. S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 1.Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p
(ekvatoriaal) 6. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a. Ebaõige maaharimine(raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine)-> mullaviljakuse vähenemine b. Õhusaaste(happevihmad)-> mullavee reostumine c. Lageraie-> erosioon, soostumine d. Ehitised, karjäärid, veehoidlad MÕISTED: Muld- on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Huumus-on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Murenemine- kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel
ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb 5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Muld-maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline
põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab saaks olulises koguses põhjavett võtta liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba
Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või
Kui külm front loodesse ja põhja. 15. Nimeta rannaprotsessid! · Setete kuhjumine · Rändeprotsessid · Kulutusprotsessid. 16. Maailmamere reostamine ja kaitse! · Reostamine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale! · Hoovused: poolustelt ekvaatorile- külm hoovus, ekvaatorilt poolustele- soe hoovus · Mandriline kliima: kuiv, kuumad suved, külmad talved, suur temperatuuri kõikumine · Mereline kliima: niiske, soe, väike temperatuuri kõikumine 19. Jõgede toitumine ja üleujutused · Jõgede toitumine: sademed, lume sulamivesi, liustikujää, põhjavesi
MAAGAASI PUHUL väga energiamahukas) TAASTUVENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI KASUTAMINE SÕLTUB AMMENDU ASENDIST, LOODUS EI REOSTA LOODUST (ei teki LIKEST EELDUSTEST põlemisjääke, aherainet). TUULIKUD RIKUVAD ROHELINE ENERGIA MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE POLE LISAKULUSID VOOLUREzIIMI SEOSES KÜTUSE VEOGA ENERGIAALLIKA HULK HIND EI SÕLTU MAA VÕIB KÕIKUDA PEAB ILMATURUST. PIKAS OLEMA KÕRVAL TEINE PERSPEKTIIVIS MADALAM ENERGIALIIK OMAHIND KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE
väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. koostis ei muutu. porsumine- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Mullahorisont,koostis,
rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada.
(näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi. Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal. Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veekogud karjäärides, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril. Pärast mandrijää sulamist oli Eesti alal järvi palju rohkem ja nad olid suuremad. Möödunud 11 000 aastaga on enamik väikseid ja madalaid järvi kas täielikult või osaliselt kinni 3 kasvanud. Paljud Eesti järved on jõudnud arengujärku, kus neid ääristavad soo- ja õõtsikuribad ning nende põhja katab paks mudakiht
sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel
muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmeid piiranguid või soodustused kodakondsuse, elamisja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga Kvoot võib erineda erineva sotsiaalsete tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusegaa inimestele. · Alternatiivsed energiaallikad, nende kasutamisvõimalused Vesi +Jooksvad kulud väikesed, ei teki saasteaineid, veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. Ehitamine kallis, hõivavad elamisterritooriumi Tuul +Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ebaühtlane, tekitavad müra, hõivavad maad Päikeseenergia + Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse Geotermaalenergia + mõju keskkonnale väike kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud Biomassi energia + Saasteaineid ei teki Saadav energiahulk väike
· Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr
Taastuv tasub rajada ka väikese väike alternatiivne energiatarbimise korral HÜDROENERGIA jooksvad kulutused väiksed, seega ehitamine kallis Taastuv omahind väike ehitamine tasub end vaid suure alternatiivne saastainet ei teki languga või veerikastele jõgedele veehoidlad aitavad ühtlustada vee veehoidlad muudavad taset ökosüsteemi hõivavad elamisterritooriumi jne
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Muldade hävimise põhjused valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine Maavarade kasutamine Mis on maavara? Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks. Eesti on maavarade poolest vaene maa. Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi
(arenenud maades). Hüdroenergia Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, Jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu. Tuumaenergia Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia
teostamiseks kuluvat ajavahemikku, mida siiani on mõningase irooniaga nimetatud parimaks invariandiks (muutumatuks suuruseks) füüsikas: mistahes ajahetkel on see ajavahemik 50 aastat! Eelised ja puudused Eelised Puudused Saastaineid ei teki. Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. jõgedele. Uraanimaaki esialgu jätkub, Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, energiasisaldus suur. hõivavad elamisterritooriumi jne. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille maht. kahjutustamise tehnoloogia puudub. Normaalsel tööl saastavad keskkonda Avarii korral radioaktiivsete elementide
- pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad mõjutavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriume jne. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub. *taastumatu Suure energiasisaldusega. *traditsiooniline Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht.
Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne.
Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi. vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s).Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. lamm- üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust
suurima kütteväärtusega, põletamine tekitab põletamisel tekib vähim mürkaineid. saasteaineid. Tahked kütused Suured varud, mitmekülgne Madal kütteväärtus, kasutus. põletamine saastab õhku. Vee-energia Omahind madal, veehoidlad Hüdroelektrijaamade vähendavad üleujutuste ohtu, ehitamine kallis, tuleb rajada tekib veetagavara. tamme-veehoidlaid. Muutused jõgede veereziimis, suured liinikaod. Tuumaenergia Võimalik toota Rikete korral üliohtlik.
Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Veeenergia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Veehoidlatest on ka muud kasu: veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Kui odavat veeenergiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA's ja Kanadas
Kümnendmurruna süsteem tänapäeval kasutusel ja kahendarvu süsteemi esmakordselt registreeritud India matemaatika. Niisutus töötati välja Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr. ]suuruse ja jõukuse Induse tsivilisatsiooni kasvas tulemusena see uuendus, mis viis lõpuks rohkem planeeritud asulad kasutavad drenaaz ja kanalisatsioon. Keerukad niisutus vee ja säilitamise süsteemid töötasid välja Induse oru tsivilisatsioonis, sealhulgas tehislikud veehoidlad kell Girnar dateeritud 3000 eKr, ning varajase kanal niisutus süsteem ca 2600 eKr. [3] Puuvill oli kasvatatud piirkonnas, 5. aastatuhandel eKr - 4. aastatuhandel eKr. [4] Suhkruroog algselt troopiliste Lõuna-ja Kagu-Aasias. [5] Erinevad liigid tõenäoliselt pärinevad eri paikades S. Niisutus töötati Välja Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr. [2] suuruse JA jõukuse Induse tsivilisatsiooni
annaabi.ee 
