Taassündi inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks, sest ainult inimeseks kehastununa saame omandada head karmat. Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega,
2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya ·
Fourth level Fifth level Aarjalased veedade ajajärgul Aarijalased indoeuroopla keeli kõnelevad hõimud, kes tungisid II at keskpaiku eKr Indiasse. Nad olid eelkõige karjakasvatajad. Aarijalaste keelest arenes sanskriti keel, mis sai India klassikaliseks kirjakeeleks U 800 eKr algas Indias rauaaeg ning peagi võeti kasutusele foniikia tähestikul põhinev kiri. Pühade raamatute e veedades saab ülevaate aarjalaste ühiskonnakorraldusest. Nad elasid väikeste kogukondadena oma pealike e radzade juhtimisel Kastikord e Indiale iseloomulik ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisunditesse Braahmanid ehk preestrid Ksatrijad ehk sõjamehed Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega Suudrad olid teenijad Puutumatu grupi moodustasid põliselaikud kui ka võõramaalased Kuningriigid
vaenlaste sissetung. 9.1. Veedade periood 1500 eKr tungisid Indiasse Indo-Euroopa hõimud, aarjalased. Toimuvad suured muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega
Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist, mis jagunevad 18 osaks. Värsivormi, milles eepos on kirja pandud, nimetatakse šlokaks. Tänapäeaval tuntakse eepose teksti XV/XVI sajandi käsikirjade põhjal, tema tegelikku tekkeaega täpselt ei teata. Arvatakse, et "Mahabharata" kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikus IV sajandist eKr IV pKr. Vanemates osades sisaldub ainest, mis esineb juba veedades, kuid põhiliselt on eepose ainestik täiesti uudne. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja
Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks. Hinduismis austatakse pühapaiku, pühakui, pühakirjasid ning pühasid olendeid. Pühadeks olenditeks on näiteks lehmad. Isegi veedades on öeldud: ,,Lehmast elavad jumalused, lehmast ka inimesed." Usutakse, et lehm on inimesest kõrgem olend, seetõttu on hindude jaoks veiseliha söömine sama halb kui meil inimese liha söömine. Kõige vagamad hindud surevad pigem ise, kui surmavad lehma. Hinduistlikke pühasid on väga palju. Need erinevad nii Indias endas kui ka mujal maailmas. Kõige populaarsem hinduistlik püha on Divali. Sellel päeval sulgevad kaubitsejad
Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr. ,,Mahabharatasse" kuulub iseseisva osana India usulise kirjanduse kuulsaim teos ,,Bhagavadgita" (jumalate laul). Hinduismi kultus
Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal. Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad. Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Religioon ja kultuur Veedades on kirjas aarjalaste ohverdused ja nende varajast usku e. barhmanismi. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu aluseks. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Nende ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maad, õhku ja taevast. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega, kes tahavad inimkonda hävitada. Neil olid keerukad rituaalid. Oluline osa oli Rituaalsel tulel , mis kujutas jumal Agnit. Tule rituaal muutus tähtsamaks ,kui jumalad. Lõpuks ohvrirituaalide osa vähenes
Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman)
Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund,
madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. 3 Kui kaua tunneb inimkond tina. Tina on esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele v]tjat ei teata. Arvatavasti sais tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas]rmust ja pudelit, mis tulid v'lja 18. d[nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p'rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste
kehaliste ja kõlbeliste jõudude täiuse tunne. KOHUS väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohus omab tähtsat rolli korra säilitamisel. Inimesel võib olla kohuseid inimühiskonnast väljaspool asetseva suhtes. Näiteks inimest ümbritseva ökokeskkonna suhtes. KUTSE-EETIKA Kutse-eetika uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte. Arsti-, vaimuliku-, juristi-, ametniku-, insenerieetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille
kehaliste ja kõlbeliste jõudude täiuse tunne. KOHUS väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohus omab tähtsat rolli korra säilitamisel. Inimesel võib olla kohuseid inimühiskonnast väljaspool asetseva suhtes. Näiteks inimest ümbritseva ökokeskkonna suhtes. KUTSE-EETIKA Kutse-eetika uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte. Arsti-, vaimuliku-, juristi-, ametniku-, insenerieetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille
Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast. Samaveda 1549 värsist ei ole ainult 75 pärit Rigvedast, kusjuures ei ole arvestatud algteksti hümnide piiridega. Samavedale liitus neli traktaati, kuidas seda kasutada.
Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks. Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena.
rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad. Brahmanistlik periood Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus
Rituaalil usutakse olevat omaenda sisemine jõud, mistõttu jumalatest on mingil määral mööda mindud.Aaranjakad siirduvad rituaalsetelt braahmanatelt palju sügavamate ja filosoofilistemate teemadega upanisadide juurde.Aaranjakad ja upanisadid tähistavad kasvavat vastasseisu tuleohverduse rituaalsusele ja eelistavad rohkem mõtisklev-süvenevaid ja vaimsemaid jumalakummardamise vorme. o Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused.Peamised on neli teemat:sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab
nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks. Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena.
protsess jääb loodusteaduste kirjeldada. Uskumine, et Jumal on loonud maailma ja inimese, ei püüa kummutada universumi tekke kosmoloogilisi teooriaid ega vastandu evolutsiooniteooriale. Konkureerida võivad nad maailmavaadetena, kus üks pool näeb protsessi algpõhjusena Jumalat, teine mateeria omadustest tingitud põhjusi, mida me lihtsalt pole veel suutnud täielikult selgitada. Hinduismis, mis on maailma vanim järjepidev religioon. Maailma oomis elugu kajastatkse Veedades, see on suur hulk kirjandust alates aarjalaste sissetungist Indiasse kuni budismi tekkimiseni ( 1200 800 ekr.). Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele
Pühakirjad pandud kirja kui Buddha jutt kuid need levisid suuliselt ja võib palju valeinformatsiooni olla.Budism ei vastada maist ja taevast elu. Elamiseks olevat kuus erinevat kohta,millest kaks ülemist asuvad taevas kolm alumist põrgus ning vahepeal on üks füüsilise maailma tasand. Usuvad reinkarnatsiooni ehk taaskehastumisesse. Hinduism- alguse sai Indias. Religioonil pole kindlat alusepanijat ega ühtset pühakirja,kuigi selle esmased põhimõtted oli kirja pandud veedades mis sisaldavad loitse,palveid,laule.Enamik hindudest usub mitut jumalat Visnu ja Brahma. Arvatakse kui keegi sureb sünnib ta uuesti. Need kes elavad õiglast elu sünnivad kõrgemasse kasti ja vastupidi.Hinduismi sümbol on eriline silp OM (ka AUM) Judaism ehk juudi usk sai alguse 2000a ekr heebrealased asusid elama praeguse Iisreali aladele. Judaismil pole ühtegi kidnlat rajat aga Isreali rahva esiisa on patriarh Aabraham.Judaismi pühakiri on viis esiest
korrashoidjana on kõrgelt hinnatud. Lisaks sellele, et naised peavad kodu füüsilises mõttes puhtana hoidma, peavad nad seda tegema ka religiooses mõttes, näiteks arvestades religioosseid reegleid toiduvalmistamisel. Perenaised on sageli vastutavad ka regulaarsete jumalateenistuste eest koduses pühamus. 2.2. Hinduism- religioon või ühiskond? Kõik olendid paigutuvad puhtuse hierarhiale. Inimolendid liigitatakse varnasse (seisus) ehk kastidesse, mis on kirja pandud veedades, X-IV sajandi eKr. Pühakirjades. Inimeste eelnevatest eludest ja tegudest sõltub, millisesse klassi nad sünnivad. Kolme varnasse, mida peetakse ülemateks, kuuluvad ,, kaks korda sündinud": esimene on braahmanide, mis tagab religioossed funktsioonid, teine ksatrija, mis tagab kuninglikud ja sõjalised funktsioonid, ja kolmas vaisja, mis tagab vahetuste funktsiooni. Need, kes toodavad, moodustavad ulatusliku suudra grupi. On veel
Enne PIE-d oli veel mingi pre-PIE, mis jagunes anatoolia ja PIE haruks, PIE omakorda loode, stepi ja Balkani haruks. Praegu arvatakse, et see on tõeseim. 3. Tamaz Gamkrelidze Umbria järve algkodu hüpotees: vähem populaarne. Indo-iraanlased jagunevad indo-aarialasteks ja iraanlasteks. Termin aaria(arya) esineb palju iraania ja indo-aaria keeles. Sanskriti keeles on aaria aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine. Veedades tähistatakse temaga (vaimset) kangelast; rahvust selles kontekstis ei tähenda. Iraani Avestas airya on üllas, üllalt sündinud. Airyanam: airya-te maa; sellest tulnud Iraan. Indo-eurooplaste uuendused: · Hobune (kujunenud Ameerikas): algul söögiks, kodustati siis, kui teised loomadki (nt. koer). Kodustati Volga ja Doonau aladel 4000-2000 eKr. · Sõjavanker sellelt sõdimiseks, esemete vedamiseks, juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks.
Polüteistlik - ( < kreeka keeles poly palju + theos jumal) on paljusid jumalaid tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Tähtsamad Veedades toodud jumalad on: 1. Indra (ikese- ja taevajumal) 2. Agni (tulejumal) 3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga) 4. Vayu või Pavana (tuulejumal ja jumalate sõnumitetooja) 5. Varuna (veejumal) 6. Yama (surma- ja kohtumõistmise jumal) 7. Soma või Chandra (seotud Kuu ja esmaspäevaa ja loetakse taimede valitsejaks) 8. Kuvera (deemonite päälik, seotud allilmaga) INDRA - Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja
On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud ja vastavalt sellele tuleb kohaneda, mitte lihtsalt sellepärast, et kellegil tuli mõte. Paljalt selle pärast tuleb kultuuri arendada, et selleks on materiaalne vajadus. Harrise kuulus näide: India püha lehma näide, miks on lehmad seal pühad, nt religioossed põhjused jne. Lehm on muutunud pühaks praktilistel põhjustel ja hiljem kirjutati neile religioossed põhjendused. Algselt Indias veiseid söödi, isegi on kirjas vanemates veedades. Siis mingil ajal tekkis olukord, et rahvaarv kasvas kiiresti, maad oli vähe, tekkis raskusi kuidas toita elanikkonda. Tekkis näljahäda. Paremini said ökoloogilise kriisiga hakkama need kogukonnad, kes ei söönud veise enam vaid kasutasid oma veise sõnnikut ja väetasid nendega oma põldu. Kehtestati piiranguid valitsuse poolt veiselihasöömiseks. Oluline on idee mingitel juhtudel määrab materiaalne pool vaimse kultuuri iseloomu/külje.
jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile. Asurad Kui deevad esindavad eelkõige looduslikke aspekte, siis asurad (mõnikord ka deemoniteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte. Varuna koos Mitraga valitsevad rta (seadmuse), aususe, sõpruse üle, Bhaga valitseb abielu jne. Vritra esineb veedades mao või draakoni kujul, võitleb deevadega (Indra ja Visnuga) ning jääb neile alla. Peasuunad Hinduismis on neli peasuunda. Visnuism Visnuismis on keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kelle tähtsamad avataarad ehk kehastused on Rama ja Krishna. Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Visnu kaaslane on Laksmi. Visnuism on kõige levinum hinduismi suund. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. -- Põhjalikumalt artiklis Visnuism. Sivaism
annaabi.ee 
