Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vee karedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karedus, kareda, seep, kaevude, pesemisel, seepi, karedas, katlakivi, looduslikus, joogivesi, joogivee, vihmavesi, lahtiste, järvede, merevesi, herned, tangud, pehmeks, kohvil, maitset, aroomi, keetmine, destilleerimine, sadestamine, ioniididVee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi.
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldust
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees.
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
7) Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. 2.7 Vee karedus 2.7.1 Pehme ja kare vesi Täielikult puhast vett looduses ei leidu, kuna vesi lahustab endasse oma liikumisteel olevaid aineid ning õhus leiduvaid gaase. Looduslikest vetest kõige puhtam on vihmavesi, sest selles on lahustunud aineid kõige vähem. Pehmeks vees nimetatakse sellist vett, milles on vähe lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid. Väga pehme vesi on näiteks vihmaning lumevesi. Pehmeks veeks võib pidada ka järve- ja jõevett. Pehmes vees seep vahutab ja peseb hästi.
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2
hüdrolüüsub. Septikust juhitakse reovesi, millest on eraldunud sete ja hõljum jaotuskaevu kaudu edasi imb või filterväljakule. · Mõnes kohas kasutatakse kogumismahuteid, kuhu kogutakse reovesi ja kui see täis saab, viib paakauto selle reoveepuhastisse, kus vesi puhastatakse koos kommunaalreoveega. veepuhastusjaam JOOGIVESI Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas. Siiski mõned vaatlejad on hinnatud, et aastaks 2025 on rohkem kui pool maailma elanikkonnast kannatab veepuuduse all, mida kirjeldatakse kui kriisi. Ilma veeta võib inimene elada 37 päeva. 68 % veekaotus põhjustab: vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu
http://www.nsf.gov/news/special_reports/water/popup/flash_molecules.htm · Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. · Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. 21 VESI kasutamine - Joogivesi - Soojuskandja (nt tuumaelektrijaamad) VESI VIDEOD - Põllumajandus - Tule kustutamine https://www.youtube.com/watch?v=SFO6dqbq5yo - Erinevad tööstusharud - Puhastus ja hügieen https://www.youtube.com/watch?v=al-do-HGuIk - Keemiatööstus
· Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse Veebilanss · vee juurdetuleku ja veekao (veekulu) vahekord mingis ajavahemikus (tund, ööpäev, aasta) · vaadeldava objekti (taime, järve, valgla, kontinendi, kogu hüdrosfääri) veeringe dünaamikat iseloomustav näitaja. · Maakera veebilanss taandub pikas ajavahemikus sademete ja aurumise võrdsusele. Vee karedus · Põhjustajad on lahustunud Ca ja Mg soolad · Sellise vee kasutamisel sadestub anumate, aurukatelde, radiaatorite sisepinnale kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg
segunemine) vee tungimine kuivanud mustusesse mittelahustunud mustuse osade lahusesse viimine Vesi puhastusprotsessis vesi niisutab pinda leotab ja transpordib mustust eemaldab mustuse mehaaniliselt toimib soojusenergia kandjana ja puhastusaine lahjendajana loputab pinnalt mustuse Vee omadused: 1. vee pindpinevus - tensiidid lõhuvad vee pindpinevuse - kõige suurem vee pindpinevus on 4ºC juures 2. vee karedus (negatiivne nähtus) - vee on lahustunud soolasid, peamiselt magneesium- ja kaltsiumsooli. Mida rohkem on soolasid, seda karedam on vesi. - 1º dH (1 kareduskraad) = 1 liitris vees on lahustunud 10 mg CaO või ekvivalentne hulk muid Ca või Mg- ühendeid. - puhastada on raskem kareda veega, kulub rohkem pesuainet - tarbevett liigitatakse kareduse järgi: · eriti pehme 0-2º dH · pehme 2-5º dH
tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bekterid. Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all. Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Läänemeres. MIS ON VEE KAREDUS? Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. MIS ON VEERINGE? Veeringe ehk vee ringkäik on Maa Vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise
Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99% Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid jne. [5] 2.1. VEEKAREDUS Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Eristatakse järgmisi kareduse liike: 3 · karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. [6] 3. NÕUDED BASSEINIDELE 1
..........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22 Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23 11) Kristallhüdraadid...........................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta
vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbon karedust oluliselt vähendada
süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). · Mittepolaarne aine- lahustub mittepolaarses lahustis (propaan, benseen). · Vee karedus- Ca 2+, Mg2+, Fe 2+ ioonide olemasolu vee ( Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: - Karbonaatne karedus- vee karedus, mis on pühjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi ühendite esinemisest vees. Selline vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2, - Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus- vee karedus ,mis on
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl C M ,HCl C M ,KOH VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karbonaatne karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO -3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja R H on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
-------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus (mööduv karedus) on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi 2- - ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis? Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol/dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Pakendid ja/või saatedokumendid peavad iseloomustama aine valmistajat, ainet, selle koostist, kasutustingimusi, kasutamise eesmärki, võimalikke kõrvalmõjusid. Pmst kõike aine kohta peab pakend või saatedokument ütlema. Ära peavad olema märgitud ka aine mingid iseloomulikud omadused, mis ei liigitu eelnevate asjade alla. Nt. Mürgise aine korral oleks mõistlik märkida ohtlik.
SERTIFIKAATIDE TÜÜPSISU: 1. Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas). 2. Värvus silmale nähtava spektri ulatuses. 3. Tahke aine korral osakeste kuju, suurus, fraktsiooniline koostis, osakeste pinna iseloomustus. 4. Vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel, lahuse korral kontsentratsioon, pH. 5. Tihedus 6. Sulamis ja keemistemperatuur. Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmoldm-3, HCO3- sisaldus 4,0 mmoldm-3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? n((CaCO3) = 10,0mol M(CaCO3) = 100 g/mol m=nM m = 10,0 100 = 1000 g CaCO3 e viies m3 vees. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO -3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. Võrrandite põhjal tehakse keemiliste reaktsioonidega seostuvaid arvutusi. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ? Looduslikus vees on Ca 2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ? Ainete ja materjalide partiide sertifikaatide tüüpsisu: Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (20 25oC) (tahke, vedel, gaas); värvus silmale nähtava spektri ulatuses; tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus
Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb? Kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 24. Lahustumise põhireeglid. Sarnane lahustub sarnases: Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25
lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 19. Mida põhjustab vee aluselisus? Vee aluselisust põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 20. Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. 21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. · Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees. Ca(HCO3)2CaCO3+H2O+CO2 Ca(HCO3)2+ Ca(OH)22CaCO3+2H2O · Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) CaSO4+Na2CO3CaCO3+NaSO4 · Üldkaredus 3Ca(HCO3)+2Na3PO4Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4+2Na3PO4Mg3(PO4)2+3Na2SO4 22
valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel (sertifitseerimise) printsiibid. Vesilahuste omadused. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo;
Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2 Pindpinevus – on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. ➢ (I) Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes vähendavad lahusti pindpinevust. PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid. ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes suurendavad pindpinevust. Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. 42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. 43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused. ➢ hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. ➢ kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse – temperatuuri stabiliseerimine looduses
annaabi.ee 
