1) Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks res
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedela
Pintsel, pahtlilabidas, värvirull, lood, tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja, lapp, käärid, terashari, liimihari, lihvimistald, kruvikeeraja, värvivann, värviprits, pritsepüstol, nuga, kraabits Käsitöövahendid Maalritöös on palju objekte mille värvimisel tuleb kasutada käsitöövahendeid. Näiteks ehitiste renoveerimisel ja remonttöödel kasutatakse enam käsitööd kui rulli abil värvimist. Osav töötegija hindabki eriti kõrgelt käsitsi töötamise vahendeid, kuna nende abil tulevad esile ka head ametioskused. Tähtis on ka töövahendite korrashoid. Ka parim töötegija ei tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil. Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga. Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on ni
SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma muljumisjälgede, korr
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse e
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.va
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valgus ja valgustus. Tö
Kõik kommentaarid