Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tahkiste struktuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Tahkiste struktuur
Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud . Sellisel juhul on tegemist seguga , milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus.
Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast . Nt. kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast . Sellist kristalli omaduste sõltuvust suunast anisotroopiaks. Kui aine omadused suunast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga.
Nagu vedelikuski on ka kristallides molekulid pakitud tihedalt, mis teeb kristalli raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri. Eristatakse nelja põhitüüpi vastastikmõju. Nende järgi jaotatakse ka kristallid nelja tüüpi:
  • Ioonkristallid
  • Aatomkristallid
  • Molekulkristallid
  • Metallilised kristallid

Ioonkristallides on põhiliseks vastastikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. Aatomkristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. Molekulkristallis valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest, et molekulid on polaarsed – nende ühes otsas on positiivne, teises aga negatiivne laeng. Metallilist kristalli hoiab koos Metalli positiivsete ioonide vahel vabalt paiknev elektronide pilv ehk elektrongaas . Tänu vabade elektronide hulgale juhivad metallid ka elektrit, sest vabad elektronid on võimelised elektrivälja mõjul metallis suunatult liikuma.
Päris puhtaid kristallitüüpe pole olemas. Klassifitseerimisel võetakse aluseks, millist tüüpi vastastikmõju on kristallis põhiline.
Tahkiste struktuur #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 207073 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Millistes olekutes võib aine esineda
3
doc

Millistes olekutes võib aine esineda

Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on kristalne struktuurvõre 15. Mis on pindpinevus? Vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda, et võimalikult väikest pindala hõivata. 16. Mis on pindpinevusjõud? Jõud, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. 17. Mis on pindpinevustegur? Suurus, mis iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. 18. Mis on pindaktiivsed ained? Ained, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgamist. 19. Mis on märgamine? Märgamine on vedeliku tõkestamatu levik pinnal. 20. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt? Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur

Füüsika
Elektrimaterjalid - konspekt
22
doc

Elektrimaterjalid - konspekt

Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga Keeruka ehitusega tahkised väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises(keraamika ja polümeerid) Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis

tehnomaterjalid
Soojusfüüsika
13
doc

Soojusfüüsika

Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri

Füüsika
Aine ehitus ja keemiline side
4
docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigit

Keemia
Eksami piletid
18
doc

Eksami piletid

määrab kristalsete osade suurus.Kui nende suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammiKui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 3 pilet 1.Mis määrab ära materjalide omadused?Tema struktuur,ehk osakeste paigutumine materjalis 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektron äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab

Materjali füüsika ja keemia
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

teadused ja erinevad materjalide tehnoloogiad. Baasteadused on antud sisemise ringina, tehnoloogilised õppeained (teadused) aga välisringina. Rakendusteadused kujutavad sellel diagrammil vahepealseid ringe. Materjaliteadus, sisaldab endas materjalidega seotud baasteadused ja on aluseks (sillaks) tehnoloogilistele õppeainetele. Järgnevalt püüame defineerida ühe materjaliteaduse õpetamisel väga tähtsa mõiste - materjali struktuur. Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. Materjalide struktuur sub-aatomtasandil käsitleb elektrone individuaalsetes aatomites ja nende koosmõju aatomi tuumaga. Struktuur aatomtasemel esitab aatomite ja molekulide paigutust materjalis tulenevalt nende omavahelisest koosmõjust. Järgnev aste - materjali mikroskoopiline struktuur - käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelisest koosmõjust tulenevat organiseeritust materjalis. Nimetus "mikroskoopiline" näitab, et seda

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Ehituskeemia I
21
docx

Ehituskeemia I

antud tingimustes muuta kasulikuks tööks. 11) Tasakaalukonstant võimaldab ennustada ning arvutada reaktsioonisaaduste kontsentratsioone tasakaaluolekus. 12) Looduses on põlemine, hingamine ja roostetamine. 13) Ohtlike ainete nimekirja on vaja, sest et teada, mis materjale ehituses mitte kasutada, sest need on keskkonnale ja organismidele ohtlikud. 14) Ehitustehnoloogias kasutatakse 15) Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 16) Mineraale iseloomustatakse väliskuju, koostise, tekke ja omaduste järgi. 17) Materjali struktuure saab jagada *makrostruktuuriks *mesostruktuuriks *mikrostruktuuriks *nanostruktuuriks 18) Makrostruktuur on silmaga või suurendusklaasiga nähtav, tuvastatav

Ehituskeemia
Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

täiendavaid languikandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 3 1.Mis määrab ära materjalide omadused? Tema struktuur 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun