Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on kristalne struktuurvõre 15. Mis on pindpinevus? Vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda, et võimalikult väikest pindala hõivata. 16. Mis on pindpinevusjõud? Jõud, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. 17. Mis on pindpinevustegur? Suurus, mis iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. 18. Mis on pindaktiivsed ained? Ained, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgamist. 19. Mis on märgamine? Märgamine on vedeliku tõkestamatu levik pinnal. 20. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt? Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur
Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga Keeruka ehitusega tahkised väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises(keraamika ja polümeerid) Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis
Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigit
määrab kristalsete osade suurus.Kui nende suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammiKui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 3 pilet 1.Mis määrab ära materjalide omadused?Tema struktuur,ehk osakeste paigutumine materjalis 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektron äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab
teadused ja erinevad materjalide tehnoloogiad. Baasteadused on antud sisemise ringina, tehnoloogilised õppeained (teadused) aga välisringina. Rakendusteadused kujutavad sellel diagrammil vahepealseid ringe. Materjaliteadus, sisaldab endas materjalidega seotud baasteadused ja on aluseks (sillaks) tehnoloogilistele õppeainetele. Järgnevalt püüame defineerida ühe materjaliteaduse õpetamisel väga tähtsa mõiste - materjali struktuur. Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. Materjalide struktuur sub-aatomtasandil käsitleb elektrone individuaalsetes aatomites ja nende koosmõju aatomi tuumaga. Struktuur aatomtasemel esitab aatomite ja molekulide paigutust materjalis tulenevalt nende omavahelisest koosmõjust. Järgnev aste - materjali mikroskoopiline struktuur - käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelisest koosmõjust tulenevat organiseeritust materjalis. Nimetus "mikroskoopiline" näitab, et seda
antud tingimustes muuta kasulikuks tööks. 11) Tasakaalukonstant võimaldab ennustada ning arvutada reaktsioonisaaduste kontsentratsioone tasakaaluolekus. 12) Looduses on põlemine, hingamine ja roostetamine. 13) Ohtlike ainete nimekirja on vaja, sest et teada, mis materjale ehituses mitte kasutada, sest need on keskkonnale ja organismidele ohtlikud. 14) Ehitustehnoloogias kasutatakse 15) Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 16) Mineraale iseloomustatakse väliskuju, koostise, tekke ja omaduste järgi. 17) Materjali struktuure saab jagada *makrostruktuuriks *mesostruktuuriks *mikrostruktuuriks *nanostruktuuriks 18) Makrostruktuur on silmaga või suurendusklaasiga nähtav, tuvastatav
täiendavaid languikandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 3 1.Mis määrab ära materjalide omadused? Tema struktuur 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab
Kõik kommentaarid