12 10 8 Tüdrukutega/Naistega 6 Positega/Meestega 4 2 0 Poisid Mehed Naised Tüdrukud Kas suhtlete rohkem: 10 9 8 7 6 Enda vanustega 5 Noorematega 4 Vanematega 3 2 1 0 Mehed Poisid Tüdrukud Naised Kas tunnete mugavalt räägites vastassooga? 10 9 8 7 6 Mitte eriti 5 Ikka 4 Ei 3 2 1 0 Poisid Mehed Naised Tüdrukud Kas olete hea suhtleja? 9 8 7 6 5 EI Jah 4 Ei oska öelda 3 2 1 0 Tüdrukud Naised Mehed Poisid Teada saime:
B ,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik, 2001 Tänapäev Aidi Valliku teos käsitleb peamiselt teismeliste elu raskustega seotud probleeme. Lugu sai alguse, kui peategelane leidis ema salapäeviku vallatust nooruspõlvest ja tundis end reedetuna. Sündmuste areng viis ta maale põgenemiseni, kust saavad alguse põhiprobleemid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumid, suhted vastassooga, aga ka kahtlemine endas, lähedastes, lootusetus, hirm, abitus jne. Mind puudutasid enim suhetega seonduvad teemad. Usaldus, avatus ja toetamine ei pruugi olla igas suhtes loomulikud. Neid tundeid tuleb aeglaselt kasvatada ja hoolega hoida. Illegaalsete jookide ja ainete tarbimine on samuti noorte seas suur probleem, kuid isiklikult see mind ei puudutanud. Huvi pakkus enim peategelase mõttemaailm, tunded, mis teda valdasid ja otsused, mida ta rasketel hetkedel langetas. Just nende
teise solvamine väärib palju suuremat karistust kui kohtu alla minemist. Kui keegi on oma ligimesele öelnud: „Sina jäle“ , vääriks lausa tulepõrgus hävimist. Ka tänapäeval on sõnadel tohutult suur võim ja mõju. Sõnadega võidaks veel rohkem haiget teha, kui füüsiliste kokkupuudetega. Oma lähedase solvamine, alavääristamine jääb igaveseks hingele kriipima. Abielu rikkumise all peetakse silmas eelkõige füüsilist kokkupuudet vastassooga abielu väliselt, salaja. Jeesusel on sellest jällegi teistsugune ja minu arvates ka palju õigem arusaam. Abielu rikkumine on pandud toime juba siis, kui oled teise mehe naist ihaldanud, mõelnud tema peale, teda jälginud. Kui mees hakkab teist naist vaatama, ei saa ja ei tunne ta piisavalt rahuldust oma naisest, miski jääb puudu ning ta hakkab seda teistelt otsima. Muistsetelt põlvedelt pärineb veel öeldu: „ Silm silma, hammas hamba vastu“
Nii ta tegigi. Kodust lahkused otsustas ta minna oma ammuse õpetaja juurde. Õpetaja võttis ta enda juurde ööseks. Järgmisel päeval tahtis Holden veel viimast korda oma õde näha, et temaga hüvasti jätta. Nimelt otsustas Holden minna elama Hollandisse. Kuid õde suutis teda siiski mõjutada, nii et reis jäi ära. 3. Põhilised probleemid, mis teoses esinevad on seotud noorukite närvilisusega, arusaamatused kaaslastega, mõtlematus ning suhted vanemate ja vastassooga. 4. Teose peategelaseks on poiss, Holden. Ta on 17- aastane, kes oma vanuse kohta käitus aeg-ajalt lapsikult. Kuid järgmisel hetkel liiga täiskasvanulikult. Pidevalt ta ärritus pisiasjade peale ja oli kärsitu. Holden oli väga otsekohene ning ütles asjad alati välja nii nagu tema arvas. Vahest muutus ta aga haletsejaks, see olenes tema tujust. 5. Minu arvates tegelase karakter teoses ei muutu. Tema kergelt pohhuistlik
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid
19/20-30a- INTIIMSUS-ISOLATSIOON- sõbrad, armastatu teadvustatumaks, samastumine samasoolisega 7. 30-40a GENERATIIVSUS-STAGNATSIOON-kodu, töö- kas e) GENITAALNE 14-20a- adekvaatne seksuaalsus, olen oma elueesmärgid täitnud; vajadus hoolitseda kellegi eest identifitseerimine vastassooga, KES MA OLEN? 8. 40-... - AHASTUS-EGO-TERVIKLIKKUS-lähedased, MAHLER Sündides laps EIKEEGI, valmis mina pole. inimkond- kas olen eluga rahul, samastumine inimestega. -ego-keskne, kk keskendunud, rohkem mehe areng??, Valmis-mina juhib toiminguid, kannab tegude ple otsustust. (3-6a) o Normaalne autism ..-2/4näd: enesesse sulgunud,
1909.aastal viis uudse idée ellu Selfridges, olles esimene kauplus, kus pandi kosmeetikatooted välja, nii, et ostja võis neid proovida ja värvidega katsetada. Kaubamajad muutusid tähtsaks ainult mitte pakutava kauba pärast, vaid olid kohad, kus moodsad naised end kohe kindlasti näitamas käisid. See oli lõputu edvistamise ja uhkeldamise aastakümme. Vastsetes tütarlastele mõeldud haridusasutustes hoogustus naiste spordialadega tegelemine. Spordist oli saanud üldtunnustatud viis vastassooga kohtumiseks. Suusatamine, golf, tennis ja isegi muusika saatel rulluisutamine olid kõik väga populaarsed meelelahutamise viisid. Populaarne olemisel oli meeletu mõju ning tänu sellele hakkasid moehuvilised naisterahvad nende spordialadega väga innukalt tegelema. Ladies Realm ja Windsor olid tolle aja juhtivad naisteajakirjad nende arvamuste üle ilust, elust ja moraalist arutledes kulutati tunde. Kõik need moodsad naised pidid ju oma eeskuju kusagilt ometi võtma
Aga võib-olla saadakse uues kohas uued ja teistsugused sõbrad, kes mõjutama hakkavad. Eeskujulikust õpilasest tehakse joodikust pätt? Soov saada uusi sõpru ja sobituda teistega võib panna enda isiksust muutma. Teismelisel on vahel raske jääda iseendaks. Kuid see kelleks muutusid võib teisi rohkem eemale peletada kui tegelik Sina, kuna see tundub võlts või on hoopiski vale arusaam millised inimesed kellelegi meeldivad. Suhted vanemate ja sõpradega on rasked aga suhted vastassooga võivad olla veelgi keerulisemad. Veel ei teata mis on päriselt armastus ja arvatakse, et kahe inimese vahel, kes üksteisele lihtsalt meeldivad on kohe suur armastus. Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollaksegi masenduses. Kuid kui see staatus muutub tõmbavad mõned ikka ringi ega mõtlegi suhte hoidmisele. Ning eneserikutud suhte purunemisele järgneb masendus ja enesehaletsemine. Noorte suur mure on kindlasti ka nende välimus. Vahel pingutakse meigiga liiga
kuna soovis saada siit tööd. Linnas oli siiski ka ebameeldivusi: tänavad olid väga räpased, kui kaevud olid reostatud siis nappis joogivett, levisid kiiresti haigused ja tänu sellele oli linnas suremus ka suurem. Abikaasade suure vanusevahe tõttu oli linnas palju lesknaisi. Linnas tekkisid seltsid, mis aitasid rahu ja kaitset pakkuda. Linnakodanikul olid omad kombed, ennekõike õppis ta väljendama oma tundeid, armastust, olema peenekombelisel suhtlemisel vastassooga. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsust on esinnenud alati ja kõigis kultuurides ja üldiselt on seda eiratud või maha surutud, mõnikord aga ka institusionaliseeritud, eriti kui see on meestevaheline. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Kes on homoseksualist? Homoseksuaalsusel on mitmeid erinevaid etappe. Lihtsalt väljendades on homoseksualist isik, kes saab seksuaalse naudingu ja rahulduse, olles vahekorras samasooluse partneriga, mitte aga vastassooga. Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast homoios, mis tähenab „samasugune, nagu“. Homoseksualist on niisis isik, keda veetleb seksuaalselt temaga samasooline isik. Enamus inimesi on heteroseksuaalsed. Nimetatud oskussõna tuleneb kreejajeeksest sõnast heteros ning tähenab „teine“. Heteroseksuaalset inimest veetleb „teine“ ehk vastassugupool. Naishomoseksualiste nimetatakse lesbideks. Termin ise on oma nime saanud Lesbose nimelise saare järgi Egiptuse meres.
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsust on esinnenud alati ja kõigis kultuurides ja üldiselt on seda eiratud või maha surutud, mõnikord aga ka institusionaliseeritud, eriti kui see on meestevaheline. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Kes on homoseksualist? Homoseksuaalsusel on mitmeid erinevaid etappe. Lihtsalt väljendades on homoseksualist isik, kes saab seksuaalse naudingu ja rahulduse, olles vahekorras samasooluse partneriga, mitte aga vastassooga. Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast homoios, mis tähenab „samasugune, nagu“. Homoseksualist on niisis isik, keda veetleb seksuaalselt temaga samasooline isik. Enamus inimesi on heteroseksuaalsed. Nimetatud oskussõna tuleneb kreejajeeksest sõnast heteros ning tähenab „teine“. Heteroseksuaalset inimest veetleb „teine“ ehk vastassugupool. Naishomoseksualiste nimetatakse lesbideks. Termin ise on oma nime saanud Lesbose nimelise saare järgi Egiptuse meres.
isoleerituna. Ta leiab, et tal on veider seksuaalsus, sellal kui teda ümbritsevad inimesed on "normaalsed". Lisaks sellele tunneb nooruk survet igast küljest: eakaaslased, vanemad ja õpetajad nõuavad temalt heteroseksuaalsetele normidele vastavat käitumist. Surve vältimiseks võib nooruk loomulikult sõlmida mõningaid heteroseksuaalseid suhteid, mille tagajärjel tunneb ta omakorda veelgi teravamalt, et on teistsugune. Need, kel seksuaalkontaktid vastassooga õnnestuvad, võivad endale sisendada, et traditsioonilise perekonna loomine on õige samm. Neil puuduvad oma tuleviku kujundamiseks teistsugused mudelid, sest kättesaadav teave homoseksuaalsete suhete kohta on piiratud. Erisooline paarisuhe, mille üheks osapooleks on homoseksuaal, asetab mõlemale partnerile ülejõu käiva koorma, sest valed ja mõistmatus nende vahel toovad suhtesse ebakõla ja pinget.
tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed töökogemused, tekivad suhted vastassooga Täiskasvanueas lisandub lapsevanema roll, rikastuvad kogemused Kuidas leida väärtuslik minapilt? Oma identiteedi otsimisega alustab inimene üsna varases eluetapis ning teekond võib kesta aastaid või isegi aastakümneid. Eriti tugevalt kerkib eneseleidmise küsimus esile teismeliste seas. Puutume kokku paljude inimestega ning mõjutame kõik üksteist omal moel tihtipeale positiivselt, kuid vahel võivad öeldud sõnad lüüa südamesse haavu
Psühholoog Aleksander Pulver rõhutab, et väikelapseeas arendab isa nii lapse vaimseid ja kui ka füüsilisi oskusi. Vaimsed oskused arenevad läbi fantaasiamängude. Isad aitavad paremini mõista tegelikku maailma. Isad mängivad lastega ka füüsilisi mänge nagu maadlemine, pallimängud, jooksmine, müramine. Ei pääse ka isa emotsionaalsuse õpetamisest, isa suhe annab lapsele pildi sellest, kuidas olla lähedane teise inimesega, kuidas suhelda vastassooga ja kuidas rääkida lihtsatest asjadest, olla siiras, aus ja emotsionaalselt avatud (Pulver 2003). Isa positiivset mõju lapse tunnetuslikule arengule teised täiskasvanud asendada ei saa, eriti esimestel eluaastatel. Laps, kelle arengus on isa täitnud soodsat rolli, suudab paremini välja arendada kogu oma sünnipärase sisemiste eelduste pagasi. Tal kujunevad positiivne arusaam endast ja enesekindlus, samuti kõrged moraalsed omadused ning vaimne ja ühiskondlik asjatundlikkus
Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks. Tänases loos räägime koolikiusamisest. Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega. See on aga põhjus peatuda ja rääkida, uurida ja tunda huvi selle muutuse vastu. Põhjusi käitumise muutumiseks võib olla väga palju - reaktsioon pere või kooli stressile, suhted sõprade või vastassooga, eneseotsingud. Muidugi võib põhjuseks olla ka kiusamine. Kõik ülal mainitud probleemid võivad välja lüüa soovimatusena kooli minna, halvenenud õppeedukusega, kinnisusega, agressiivse käitumise, nutuhoogude või apaatsusega. Igal juhul sellised sümptomid annavad märku - midagi võib olla lahti ja sellest tuleks kindlasti lapsega rääkida. Kooli minekust loobumine, soovimatus kanda prille või mütsi võivad tähendada, et last noritakse
mõistmine: • Enese juhtimise ja teiste mõistmise suutlikus täiustub • Suhtluspartneri vajaduste väärtustamine • Suhete mõistmine ja hindamine ilma vahetu kokkupuuteta • Õpetaja abi: kompromissi, usalduse, koostöö eeliste mõistmisel • Suhted: • Suhtlemise paindlikkus vastavalt partnerile ja olukorrale • Halvustamise ja ahistamise taunimine, kaudne agressioon • Initsiatiiv, tegevuste algatamine ja juhtimine, ka vastassooga • Õpetaja abi: tõhusal konfliktilahendusel, mõjutustele vastuseisul • Oskused: • Tõhusamad abistamise ja koostöö oskused Gümnaasium • Süsteemmõisteline mõtlemine – ka sotsiaalseid oskusi puudutav paigutub laiemasse süsteemi, konteksti arvestamine • Sotsiaalne mõistmine: • Mõtete, tunnete ja käitumise ning nende vaheliste seoste mõistmine • Teise seisukoha respekteerimine ja enese
tuleks ära muuta, Arvatakse, et püsisuhe lahendab kõik probleemid- nii see pole!!! Väga palju rahulolu püsisuhtega töötab müütide peal- need müüdid tuleb kummutada. N: Toob lilli on hea suhe, ei too ei armasta. Meeste jaoks võivad olla aastapäevad jne ebaolulised, aga naised mõõdavad tunnilise täpsusega ja kui ei toimu, siis on probleem. Et kirg peab koguaeg kõrge olema on müüt. Et saame lapse, siis saab suhe korda on müüt. Et ei tohi vastassooga suhelda on müüt- omanditunne piirab. Kui koguaeg armastust ei kinnita, siis ei armasta, see on müüt. Sõnad on kõige väetimad osad meist, need on õpitavad. Kõiki peab koguaeg koos tegema on müüt. Niipea, kui suudate müüdid ära purustate olete kohe suhtega rahul. Kui mõtlema hakkate, siis näete kui palju neid on. Leidke endas üles ja purustage need ära. Tähtsad on RITUAALID, et püsisuhet koos hoida ja RUTIINID!!!
sugulastega jne. Ilukirjanduse autoriteks on peamiselt 3: Igor Kotjuh, P.I. Filimonov ja Andrei Ivanov Kotjuh on kirjanik, kuid ka selle kirjanduse organiseerija. Luulekogu „Teises keeles“ , kus algul pikem proosa kirjandus ühest eesti venelase saatusest, analüütiline pilk kahe kultuuri piiril kasvamisest jm. veel luulekogud „Usaldusliin“ ning vene k „Eesti disain“. Kirjutab ta viiest teemast: väikelinna elu Võrus, suhted vastassooga, etno-kultuuriline enesemääramine, kirjandus ise ja filosoofia (suht üldinimlikud asjad, suhtub teemadesse üsna otsekoheselt ja tõsiselt). Filimonov (s 1975) esimene romaan ilmus 2007 a „Mitte-eukleidilise geomeetria tsoon“ – raamatu moodustavad erinevate sotsiaalsete gruppide vestlused, minimaalne väline tegevus vm sündmustik, puudub geopoliitiline paradigma, rõhutatakse universaalset ruumi ilma hinnangute panemiseta vms. Vesteldakse
leitsid mille istutasid oma hoovi, kuidas pidev talu kasv lõplikult talupoja elust võlutud praosti endasse haaras, kuidas proua nüüd vaid kurbade niiskete silmadega aeda vaatab suutmata tunda rõõmu. Järgmisel päeval käsib proast Ekkel pool tooreid marju müüa mida vähesed peamiselt vanurid teevad praosti range pilgu survel. Ka mõned noored kes jumalateenistusest välja hiilisd ostavad marju, et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma
Nad on suhtes väga nõudlikud, kirglikud. Eelkõige nad tahavad selles suhtes iseendale kinnitust leida. Nad on sisemiselt ebakindlad ja selles suhtes nad vajavad kinnitust, et nad on head, ilusad, armastusväärsed. Neljast tüübist on nad kõige sarmantsemad ja paremad suhtlejad. Nad oskavad luua erootilist atmosfääri. Neid peetakse sarmikateks. Neile on raske vastu panna. Taktikas eelistavad nad tormijooksu. Neid ei peeta igavateks. Nad oskavad vastassooga suhelda. Samuti armastavad nad sära, hiilgust, pidusid. Tihti nad organiseerivad neid ise, et olla tähelepanu keskpunktis. Asi, mida nad ei anna andeks, on see, kui neid ei peeta armastusväärseks. Üksiolekut nad ei talu. Neil hakkab kohe igav. Nad on spontaansed oma tunnete väljendamisel. Nende tugev külg on see, et nad suudavad käesolevat hetke nautida ja sellest rõõmu tunda. Truudus (vähemalt endapoolne) ei ole neile tähtis
3. Karjääri loomine. Super (1957) tõi välja töise elu 5 staadiumit, keskendudes inimese eneseteostumisele ja enesele kohase ameti leidmisele: 3.1. kasvustaadium 0-14 3.2. otsingustaadium 15-24 3.3. elukutse sisseseadmise staadium 25-44 3.4. alalhoiu staadium 45-64 3.5. loojaku (allakäigu) staaium- >65 4.Intiimsuse saavutmine. Nooruk õpib ennast tundma suhetes vastassooga. Miks inimesed abielluvad.? Inimestele meeldib mõtelda, et nad on armunud. See emotsioon, mida nad tunnevad, on väga sageli tugev seksuaaltung, hirm või soov tunnustuse järele. Miks siis inimesed ikkagi abielluvad? Põhjuseks on paljude tegurite kombinatsioon: Mille alusel inimesed abikaasasid valivad? 1. Freud. Lapsel kujuneb ligitõmme ja armastus vastassoost vanema suhtes. See kandub alateadlike potsesside vahendusel üle sotsiaalselt vastuvõetavamatele
Nende olemasolu või puudumine mõjutab lapse kujunemist ja tema elu täiskasvanuna tugevamal määral, kui tahetakse tunnistada. 13 Isal on omad ülesanded lapse kujunemisel ja emal omad. Kumbki vanem ei saa teist asendada. Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. Vastassoost vanemat vajab laps selleks, et saada selgeks oma soo väärtused ja õppida looma suhteid vastassooga. Ema on tüdrukule mudeliks, milline naine on ja kuidas ta erinevates olukordades käitub. Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik: et olen isa silmis midagi väärt, olen seda teiste meeste arvateski.
Nad on suhtes väga nõudlikud, kirglikud. Eelkõige nad tahavad selles suhtes iseendale kinnitust leida. Nad on sisemiselt ebakindlad ja selles suhtes nad vajavad kinnitust, et nad on head, ilusad, armastusväärsed. Neljast tüübist on nad kõige sarmantsemad ja paremad suhtlejad. Nad oskavad luua erootilist atmosfääri. Neid peetakse sarmikateks. Neile on raske vastu panna. Taktikas eelistavad nad tormijooksu. Neid ei peeta igavateks. Nad oskavad vastassooga suhelda. Samuti armastavad nad sära, hiilgust, pidusid. Tihti nad organiseerivad neid ise, et olla tähelepanu keskpunktis. Asi, mida nad ei anna andeks, on see, kui neid ei peeta armastusväärseks. Üksiolekut nad ei talu. Neil hakkab kohe igav. Nad on spontaansed oma tunnete väljendamisel. Nende tugev külg on see, et nad suudavad käesolevat hetke nautida ja sellest rõõmu tunda. Truudus (vähemalt endapoolne) ei ole neile tähtis
Kui see on rahuldatud, siis samamoodi läheb tagaplaanile. Selline vahelduv rütm on organismide elutegevuse juures normaalne. Kui gestalt jääb lõpetamta, siis vahel võivad olla mingid põhjused. Näiteks: Mehel on raskusi naissuhetega, tänu sellele, et minevikus on palju kogunenud väljaelamata tundeid mõne naissoost persooni suhtes. Neid kantakse koguaeg kaasas ja need mingis mõttes rikuvad ka olevikus vastassooga suhtelmist. Üks gestaltteraapia praktilise poole idee ongi see, et tuua välja neid lõpetamata asju. Et inimene teadvustaks neid ja tuleks neist emotsioonidest välja. Gestaltteraapia põhineb palju emotsioonidel. Sellepärast ei pruugi see kõigile inimestele sobida. Aga teiselt poolt võib öelda, et tänu tugevatele emotsioonidele erinevalt teistest teraapiatest, võib väga kiireid muudatusi saavutada isiksuses. See peab olema väga kogenud terapeut, kes sellist edukat protsessi juhib.
Sotsiaal-pedagoogiline aspekt hõlmab laia abinõude ringi, mis on suunatud isiksuse normaalsele ja harmoonilisele arengule, ohutu ja soodsa mikrosotsiaalse keskkonna loomisele. Siia kuulub destruktiivsete perekondade saneerimine, agressiivsete psüühiliste haigete, alkoholismi ja narkomaania profülaktika alaealiste lähimas suhtlusringis, vältimaks laste ja noorukite vastu suunatud õigusvastaseid tegusid, nende julma kohtlemist. Tähtis on õigeaegne lastel soorollide kasvatamine, neile vastassooga suhtlemise ja kõlbeliste põhimõtete õpetamine, käitumise kujundamine, mis oleks ühiskondlikult vastuvõetav ja ohutu erinevates situatsioonides. Oluline osa on elanikkonna teavitamisel enamlevinud kuritegude kohta, mis on seotud inimeste elu ja väärikuse vastu suunatud rünnetega, taoliste kriminaalsete situatsioonide tekkimise asjaoludest, nendest efektiivse väljumise võimalustest, kurjategijate käitumise eripärast jne.
põhjuseta; - kauem laagris olevate laste puhul jälgi muutusi iseloomus või emotsionaalset tasakaalutust; - unetust ja luupainajaid, hirmu magamamineku ees ja teisi und häirivaid tegureid; - ebatavaliselt suuremat seksuaalset huvi või sobimatut seksuaalset käitumist; - väga lapsikut käitumist; - väga äkilise ja mässulise käitumise iseloomu; - hirmutunnet teatud kohtades ja tegevustes või üksijäämist teatud inimestega (vastassooga); - soovi hoiduda kiindumusest. 140 Kui laps räägib sulle, et teda on ahistatud või seksuaalselt kuritarvitatud - ära tekita paanikat ja ära reageeri liigselt lapse avaliku jutu peale; - ära kritiseeri või väida, et laps on juhtunust valesti aru saanud; - respekteeri privaatset jutuajamist, mida laps sulle usaldas ja kuula ta ära. Informeeri jutuajamisest lapsega ainult laagri direktorit. - Teavita last, et tal oli õigus sellest juhtumist sulle rääkida