1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961). Ta on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid: "Ninatark muna" (lav. 1968), "Pusapratipundara printsi kingitus" (lav. 1985) jt., mängufilmi- ja animafü-mide stsenaariume
Hans-Georg Gadamer kirjutas artiklis 'Võimetus kõneluseks', et kõnelus kui info vahetamise vorm subjektide vahel, seab alati vastavusse kõnelejate maailmapildid, nägemused. Mina loen sellest välja, et maailmapilt tähendab ka inimese emotsioonide, hirmude, ambitsioonide kogumit, mis minu poolt otsitavat objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte vastandav vestlus rohkema kui kahe subjekti vahel. Leian, et objektiivsusest on kahe subjekti vaheline teadmiste keskmistamine veel kaugel. 4. Kui aga tekiks olukord, kus kõik inimesed, teadvused, leiaksid ühise keele, mingi ühise teadmise. Näiteks: hommikul läheb valgeks; munapudru on kolesteroolirikas; põhjapoolusel on külm; inimese tapmine on halb. Kas eeldusel, et kedagi meist targemat (objektiivsemat teadvust), kellelt küsida, ei
maailma pildis nõnda kaua eksisteerinud. Tuhandete aastatega on välja kujunenud väga palju sünonüüme mille all mõistame spirituaalsust. Siin kohal toon paar näidet: spirituaalsus võib olla millegi omadus olla vaim, spirituaalsus ehk spiritualiteet ehk vaimsus on inimese orienteeritus väärtustele, mis on seotud vaimuga ning on kõrgemal argikogemuste ringist. Loomulikult saame seda mõistet kasutada vaimulikkust kirjeldades, kuna see on ilmalikkusele vastandav omadus, mis seisneb kuulumises religiooni raamidesse või põhinemises religiooni. Kuna inimestel on vaimsusest eri kultuurides ja paikades erinev arusaam, siis väga tihti ei mõisteta üksteist, mille tulemusena asutakse sõjajalale. Kui vaimsusest rääkida siis peab kindlasti ka välja tooma rõõmu ja kuuluvuse soosimise läbi pidustuste ja rituaalide. 2 Spirituaalsus tähendab: * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste
* Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi. * põhiline ajavorm: lihtminevik * tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama * aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus) * Lause alus on aktiivne tegija. Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed, arvustused, dialoogid, teadustekstid jne) * autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine * nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine * vastandav või võrdlev ülesehitus * tingiv kõneviis * eitavad laused * omadussõnade rohkus * põhjuslikud sõnad: seetõttu, järelikult, niisiis, seega jne * võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage. Tekst 1. (1) Iga elujõulise nähtuse tunnuseks on eri suundadesse laienemine ja arenemine. (2) Sellest lähtudes kinnitab muuseumiliikide arvu kasv muuseumi kui nähtuse vajalikkust ja eluvõimet. (3) Paljud
19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe. tööstuslikku masstootmist vastandav, eesmärgiks vabaneda 19.saj ehitus-ja 19. saj lõpp 20. saj algus Juugend Euroopa, Ameerika tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Taimevormid, keldi ja jaapani kunst, rokokoo, Gustav Klimt, Edvard Munch. kohalik rahvakunst. Põhirõhk dekoratiivsusel, kõigi kunstide ühtsuse, sünteesi idee.
Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Lugude roll kultuuris. Ilmutab >< loob paradoks. Lugude korrastav ja vastandav mõõde. Lood ja kordus. Lood on osa kõigist kultuuridest. Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks, võimalus eksperimenteerida erinevate ,,minade"ga. LUGU ILMUTAB - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil. Hea kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. LUGU LOOB - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus
Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus. · Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse rindlause osalausete vahele koolon. Ema oli väga väsinud: terve päeva ta pesi, triikis ja korrastas pere pesu. Koondlause kirjavahemärgid Koondlause korduvate liikmete vahele pannakse koma, kui nende vahel pole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui (ka) Oleme juba ammu õppinud nii lugema kui ka kirjutama. Meie klassis oskavad kõik lugeda, kirjutada, arvutada. Vastandav sidesõna aga, kuid, vaid, ent nõuab koma. Me ei hakanud lugema, vaid kirjutama. Pisarad jooksid, kuid nuttu polnud kuulda. Kokkuvõtva sõna puhul kasutatakse · koolonit, kui kokkuvõttev sõna on loetelu ees: Kaljude kallal proovivad jõudu võimsad loodusjõud: tuul, vesi ja päike. · mõttekriipsu, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel: Maapõue, meresügavusse ja taevalaotusesse igale poole on tunginud inimene. Korduvad täiendid
Agressiivset stiili iseloomustab enda soovide esiplaanile seadmine, teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Teisi ähvardatakse, räägitakse kõvasti ja sõimatakse, süüdistatakse. Eesmärgiks on võita, sõltumata sellest, mis teine selle käigus tunne. SUHTLEMISVIISID (3) ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED (VÄHEMALT 5) Mina kasutamine, lihtne kehtestamine, emapatiline kehtestamine, eskaleeruv kehtestamine, vastandav kehtestamine. SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING. teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel – sõbralikkus – vaenulikkus ja domineerimine – alistumine. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. SÕLTUVUSSÜSTEEMID (BOULDING) a)vahetussüsteemid: kus
.................... Mida tähendab "Kelleks peab õpetaja õpilasi ja teisi õpetajaid" Esikohale asetame põhiküsimuse: KAS ÕPETAJA PEAB ÕPILASI 1. SUBJEKTIDEKS VÕI MANIPULEERIMISE OBJEKTIDEKS, 2. ARUKATEKS VÕI RUMALATEKS, 3. AUSATEKS VÕI VALELIKEKS, 4. SÕBRALIKEKS VÕI VAENULIKEKS, 5. VIRKADEKS VÕI LAISKADEKS... Lapsed kasvavad enamasti selliseks, nagu neid peetakse. Õpetaja tegevus võib olla · julgustav, · innustav, · toetav, · tunnustav, aga ka · kahtlustav, · vastandav, · alandav... Kuidas toimib (võib toimida) hindamine? Milline õpetaja ei sobi õpetama? Selline, kes arvab, et · tal on õigus ja kohustus aina õpetada ja hinnata; · ta on kõigist kõiges targem ja tema seisukohad on ainuõiged; · eesmärgiks on õppimine ja lapsed on vahendid: savi, mis tuleb vormida või metall, mida vermida; · saab õpetada ainet, mitte lapsi (inimesi); · sundus ja hirm on õppimise peamised atribuudid; · kõik lapsed on ühesugused.
nende tegevuses, koostegevuses, tunnetes. 19 Omavahelise suhtlemise alused: 1) Konventsionaalne-viisakas - aksepteeritakse üldisi ja väljakujunenud käitumisnõuded. 2) Teoreetiline-katseline - seisneb kõige hoolikas küsitlemises kõige kohta, hindamises, sooviga asju peremini tundma õppima. 3) Agressiivne-argumenteeriv - fikseerub isik mingil positsioonil ja ta on veendunud oma argumendi õiguses. 4) Ekspressiivne-vastandav - väljendab avalikult ja vahetult tundeid, mõtteid olukordadest ja inimestest. Protsesside analüüsimise etapid: 1) moodustumine, kujunemine 2) tormemine, ründamine 3) normaliseerumine 4) toimimine, talitlemine 5) edasisiirdumine, küpsemine Teabe levik: - Tsentraliseeritud - saadakse ja jagatakse infot kesksest punktist. - Detsentraliseeritud - kõik grupi liikmed võivad üksteisega suhelda võrdselt positsioonilt.
kasutama. INFORMEERITUD SEKKUMINE: info ja juhiste jagamine. Täpsemalt, kliendile tema võimaluste, alternatiivide tutvustamine; aitab purustada müüte, korrigeerida ebaõigeid teadmisi. Info andmine on vajalik,kui see on otseselt seotud kliendi probleemi ja eesmärkidega ning aitab klienti tema eesmärkidele lähemale. Nt Selleks et ainepunkte saaks arvestada, pead sa esitama läbitud ainete kohta tunnistused. RISK! : liigsel kasutamisel tekitab sõltuvust, nõustamine muutub loenguks. VASTANDAV SEKKUMINE: Eesmärk esitada kliendile väljakutse või tõmmata tähelepanu teatud tüüüi korduvale või vastuolulisele käitumisele. Eeldab sensitiivsust. Aidata kliendil ennast või oma olukorda teisiti näha, tuues välja erinevaid arvamusi, fakte; aidata kliendil teadlikuks saada erinevustest, lahknevusest oma mõtetes, tegudes, tunnetes. Nt ma märkasin, et sa kurdad tihti selle üle, kuidas sinu kaasa sinuga räägib. RISK! : sagedasel kasutamisel mõjub agresiivsena.
LUGU ILMUTAB - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil. Hea kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. LUGU LOOB - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude
Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks.Lugu ilmutab - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil. Hea kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. Lugu loob - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb
Nagu eelpool mainitud, on oluline osa teksti ülesehitusel. Kirjutisest on hea ja lihtne aru saada, kui selle ülesehitus on loogiline ja järjekindel. Kasiku sõnul on vastavalt kirjutise eesmärgile hea kasutada järgnevaid teema käsitlusviise: – kirjeldav ja seletav, kui soovitakse lugejale avada teemaks oleva nähtuse olemust; – hindav ja kritiseeriv, kui töö eesmärk on analüüsida teemaks oleva nähtuse väärtust ja kvaliteeti; – võrdlev ja vastandav, kui töö eesmärk on kõrvutada nähtusi või probleeme ning tuuakse välja nende sarnasusi ja erinevusi; – suhetele ja seostele keskenduv, kui teemaks olev nähtus moodustab osa tervikust ning töös tuuakse välja seosed terviku, tausta või teiste nähtustega; – suhtumist väljendav, kui väljendatakse oma suhtumist mingi nähtuse kohta. (Kasik 2007: 66) Tarbetekstis on otstarbekas kasutada ka info järjestusviise, mis toetaksid kogu teksti
Mis liikidesse jaguneb rinnastus? Rinnastuse liigid: 8. ühendav ehk kopulatiivne 'ja' 9. eraldav ehk disjunktiivne 'või' Ühendav rinnastus markeerimata ja, ning, ega, nii...kui, ei...ega Lapsed ja koerad jalutavad pargis. Selles pargis jalutavad nii lapsed kui koerad. Selles pargis ei jaluta ei lapsed ega koerad. markeeritud ühendav rinnastus: `ja'-seosele lisandub lisatähendusseos: · vastandav seos - aga, kuid, ent, vaid Ta on väike, aga tubli. Puudu tuli mitte rahast, vaid ajast. · järeldav seos - üldlaiendid seega, järelikult, niisiis See raamat on väga vana, seega väärtuslik. · seletav seos - üldlaiendid s.o, s.t, nimelt, täpsemalt, sidend ehk See raamat on väärtuslik, nimelt väga vana. lingvistika ehk keeleteadus
- isikupära ei ole märgatav Tarbetekst Sõnad ja väljendid: - ühtviisi arusaadavad - täpse sisuga - neutraalsed Tarbetekst Ainult üldmuljete ja arvamuste põhjal ei saa olla tulemuseks asjalik tekst. 6 5.05.2016 Selgus Teksti ülesehitus: - loogiline ja järjekindel - kirjeldav ja seletav - hindav ja kritiseeriv - võrdlev ja vastandav - keskendub suhetele ja seostele - väljendab suhtumist Selgus Loetavaus on raske: - palju arusaamatuid sõnu - keerulised laused - sõna, lause või fraasi mitmetähenduslikkus Konkreetsus Konkreetse tähendusega sõna – hea Abstraktne sõna – paha 7 5.05.2016 Tihedus Jäta välja kõik: - mida lugeja juba teab
Ettekirjutatavad sekkumised. Nõustaja eesmärk on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nõuandmisega võib tekkida tunne, et edaspidi ei julgeta omi variante välja pakkuda. Oluline jälgida kliendi reaktsiooni nõuandmisel. Informeeriv sekkumine. Info või juhiste jagamine. Nt informeerida turvakodust. Kui info pakkumine on ülemäärane, võib muutuda niiöelda loenguks. Kuid tuleb arvestada, vb klient vajabki lonegut teavet. Vastandav sekkumine. Vastuolu väljatoomine, nt et sa rõhutad, et sinu jaoks on täpsus oluline, aga ma panen tähele, et sa hilined juba kolmandat korda meie kohtumisele. Nt topeltstandardite välja toomine. See on segadus kliendi sees, ei anta endale aru sellest vastuolust. Aidata selle vastuoluga suhestuda. Risk: kui seda palju kasutada võib mõjuda agressiivsusena. Pinget vabastav sekkumine. Kui märgate kliendi emotsionaalses seisundis muutusi. Sellega hoitakse kinni ka mingit emotsiooni
” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. “Kerge või nobe” vastandav kokkuvõte Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Logistika üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval on aeg. Viimane mõjutab märkimisväärselt nii ettevõtte/tarneahela kulusid , klienditeenindust kui ka konkurentsivõimet tervikuna. Erinevatel hinnangutel moodustab aeg, mille jooksul kaupa töödeldakse ehk neile väärtust lisatakse, 0,2-10% ajast, mil kaup tarneahelas põhitooraineallikast lõpptarbijani liigub
teatud minaduse mudelid, millest lähtudes toimime päriselus (nt. saame aru, et oleme armunud, kuna oleme lugenud romaane v tarbinud teise meediumi abil vahend. lugusid. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma > lugude vahendamise dünaamika (suul. kultuurilt trükikunstile, raamatult kinole ja televisioonile) > üldise kultuuridünaamika oluline osa Korrastav vs vastandav. Lugudes saab läbi mängida alternatiivse valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele, kultuuri & ühiskonda kritiseerida Väljamõeldud maailma turvalised raamid, kus `ei juhtu tegelikult midagi' Lood nii kinnistavad kultuuri dom. Vorme kui problematiseerivad neid Kas lood (nt romaanid) võivad olla suurte ühiskondlik-kultuuriliste murrangute vallandajaks? (Walter Scott & Ameerika kodusõda) Lood ja kordus Millest tuleb vajadus `samade lugude' järgi üha uuesti ja uuesti
teatud minaduse mudelid, millest lähtudes toimime päriselus (nt. saame aru, et oleme armunud, kuna oleme lugenud romaane v tarbinud teise meediumi abil vahend. lugusid. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma > lugude vahendamise dünaamika (suul. kultuurilt trükikunstile, raamatult kinole ja televisioonile) > üldise kultuuridünaamika oluline osa Korrastav vs vastandav. Lugudes saab läbi mängida alternatiivse valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele, kultuuri & ühiskonda kritiseerida Väljamõeldud maailma turvalised raamid, kus ‘ei juhtu tegelikult midagi’ Lood nii kinnistavad kultuuri dom. Vorme kui problematiseerivad neid Kas lood (nt romaanid) võivad olla suurte ühiskondlik-kultuuriliste murrangute vallandajaks? (Walter Scott & Ameerika kodusõda) Lood ja kordus
(olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone.
3.1. süntaktiliste osaoskuste arendamine Laps moodustab suunatud keeleülesannetes eesmärki ja põhjust väljendavaid põimlauseid ja korrigeerib elliptilisi lauseid. Laps moodustab suunatud keeleülesannetes rindlauseid (vastandav seos), kasutades lausete ühendamiseks sidendit aga. Eelnevalt käsitletud kirjanduse seisukohtadele ja lapse uuringu tulemustele toetudes koostas magistritöö autor spetsiaalse metoodika SKAP-ga 8-aastase alakõne III astmel oleva tüdruku tekstiloomeoskuse arendamiseks (vt plaadilt lisa 8). 4.2. Õpetamise etappide kirjeldus Sissejuhatavas tegevuses ning töös sidusa ja tervikliku teksti
annaabi.ee 
