Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vask(II)karbonaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karbonaat, messing, värvides, süsinik, prousti, lagunes, vedelikus, värvkatte, pealmine, õhuga, arhitektidVäheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K- fosfaadid) ja pindinaktiivsete ainetega, mis suurendavad pindpinevust. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus. Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH)
VASK: Keemilised omadused - tihedus 8,9 g/cm ; T =1083 C; värvus punasest kollaseni; 3 S o plastiline,väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis 28. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL: Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm ; T =1455 C; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja 3
*Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
*Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
leidub merevees 40x vähem kui Na, leidub kudedes ja maksas K2O, KO2 Mg Leidub looduses ainult Magneesium kuulub klorofüli koostisesse, Page 6 ühenditena, millest üks kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui tähtsamaid on ehitusmaterjalina dolomiit. karbonaat, kohati leidub magneesium silikaati mineraal asbesti kujul ning ka merevees sisaldub mgkloriidina MgCO3 Ca Leidub looduses ainult kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui ühenditena. Leidub ehitusmaterjalina dolomiit. inimese organismis 1,7g luudes ja hammastes, peamised ühendid on fosfaat ja CaCO3 karbonaat Al Leidub looduses ainult Sellest valmistatakse elektrijuhtmeid, traati ja kasutatakse
Soolad Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Süsihape H2CO3 Karbonaat Lämmastikhape HNO3 Nitraat Lämmastikushape HNO2 Nitrit Fosforhape H3PO4 Fosfaat Ränihape H4SiO4 Silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Kloriid Vesinikbromiidhape HBr Bromiid
tekkida teistsuguse värvuse või lõhnaga ained. Reaktsioon võib kulgeda ka nii, et välistunnuste muutumist me ei tähelda, ainete koostis aga muutub. 1.9 Lahused Katse. Valan keeduklaasi destilleeritud vett ja lahustan selles veidi keedusool(naatriumkloriidi). Segan keeduklaasi sisu klaaspulgaga. Saime soolalahuse. Selle lahuse lahustiks on vesi ja lahustunud aineks on keedusool. Lahustumisel jaotub lahustunud aine vedelikus ühtlaselt. Lahusti ja lahustunud aine moodustavad koos lahuse. Lahusti + lahustunud aine = lahus. Lahusti on aine, milles lahustatava aine lahustumisel tekib lahus. Lahustav aine on aine, mille lahustumisel tekib lahus. Vesi on super hea lahusti: ta lahustab sooli, happeid ja leelisi. Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis. Lahustunud aine võib olla tahke, vedel või gaas. Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur
aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid? tegemist on siiski raua aatomitega, mis on aine hemoglobiin koostises. 2) Nii puhaste ainete kui ainete segude koostise väljendamine teatud ühendite kaudu, milliseid konkreetne aine ei pruugi üldse sisaldada. Näitelause: kivim on aluseline kui SiO2 sisaldus on 45 52 % Kivimites võivad Si
Õhk + NH3, propaan, metaan, atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin, dietüüleeter 35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine Kasutamine: kütusena, vesiniku tootmine Transport - torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 36. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad, lõhnata, Kasutamine: külmutussüsteemid Ohtlikus: suur lekkevõime, lagundavad osoonikihti
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
• tihedus 8,9 g/cm3 • sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi• värvus varieerub punasest kuldkollaseni • plastiline• väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused• sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall• hea soojus- ja elektrijuht• kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga• kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus-bioelement Mürgisus • sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid • messing ehk valgevask (Cu - Zn)• pronks (Cu - Sn)• melhior (Cu - Ni)• uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus: 8,9 g/cm3 • sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi • väga hea korrosioonikindlus • hõbevalge, läikiv,
-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega. Nt: Kui kõrgele võib tõusta vesi – kui r=1mm, siis h=1.5cm; r=1mm, h=1,5m. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina, mis eraldab kaht erisuguse kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi tagajärjel tekib osmootne rõhk, mis takistab lahusti difusiooni läbi poorse vaheseina. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 10. Lahus on vähemalt kahe aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
Saadaks NaCl vesilahuse elektrolüüsil. 2Na+H2O2NaOH+H2 või 2NaCl+2H2o2NaOH+H2+Cl2 NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat aka söögisooda- kasutatakse küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.(NH4HCO3+NaClNaHCO3+NH4Cl) NaCO3+H2O=NaHCO3+NaOH Na2CO3·10H2O naatriumkarbonaati ehk pesusoodat (kristallhüdraat, -sooda) on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana, veevaba karbonaat NaCO3 leiab suures mahus kasutamist klaasitööstuses. Tähtis pesemisaine ja klaasitooraine. 2NaHCO3Na2CO3+CO2+H2O KCl kaaliumkloriid aka sülviin on tähtis kaaliumväetis ja lähteaine teiste kaaliumühendite saamiseks. 2K+Cl22KCl KNO3kaaliumnitraat, arginimetusega kaaliumsalpeeter leiab rakendamist liitväetisena, musta püssirohu ning pürotehniliste segude valmistamisel, klaasitööstuses ja toiduainete konservimisel. Saadakse lämmastikhappe või
klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda
osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel temperatuuril hakkab veeaur kondenseeruma. 10. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? a. Vedelikeks nim. aineid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Nendes on osakeste vahelised sidemed nõrgemad kui tahketes ainetes, seega vedelik ei avalda vastupanu nihkedeformatsioonile ning seetõttu saavad liiguvad vedeliku osakesed mistahes väikeste jõudude mõjul.
62. Kolloidlahused. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad 63. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasimeraldumist lahusest. Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta 64. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. Näiteks külma vee soojenemisel eralduvad anuma seinale õhumullid lahustuvuse vähenemise tõttu. On eksotermiline protsess 65. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus). Kui lahustunud aine on mittelenduv (näit
Tähtsamad vase sulamid on pronks- vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. ja messing- e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja loodusteadusteinstituut Sven Erik Reinumets Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näiteks garnieriit (Ni,Mg)6Si4O10(O
NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga)
30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn. kasvuhoonegaasidest; Eluiga atmosfääris ~10 a; Kõrvaldab reaktsioon OH- radikaaliga (tekivad CO2 ja vesi); On maagaasi peamine komponent 60-90%; Saadakse: NaOH + CH3COONa CH4 + Na2CO3 Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmatav gaas- lämbumine; Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine, Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 31. Feroonid: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Lõhnata. Suure lekkevõimega(läbi seinte). Lagundavad osoonikihti, kasvuhooneefekt. Illegaalsed. 400C juures lagunevad fosgeeniks. 32. Väävelvesinik H2S: tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Värvuseta ja mürgine gaas
29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin. 33. Metaan- värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Transport- torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34. Freoonid- kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Keemilised omadused- lõhnata, suure lekkevõimega. 35. Väävelvesinik- tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Keemilised omadused- värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, mädamuna lõhn. 36. Süsinikdioksiidi keemilised omadused- lahustub vees. 37
O=C=O 3)Tähtede ja numbrite kombinatsioon: saab identifitseerida käsiraamatute abil (nt: roostevaba teras, 301, 302, 304, CT.3, CT.45) (E 100-199 toiduvärvid). 4)Nomenklatuurnimetused: kokkulepitud on puhaste ainete nimetused. Välja on need töötatud organisatsiooni JUPAC poolt (nt: H2SO4- tetraoksasulfaat(VI)vesinik, ,,väävelhape" on lubatud)(jooonis) 3) Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine- põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Puhas aine põhiainet on 95%. Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus või süsteemis on süsteemi (segu) keemiline koostisja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune
Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. 1) Boyle-mariotte gay lussac seadus, 2) boyle-mariotte gay lussac seadus 3) PH20/Püld=VH20aur/100 10. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel Ekin, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille Ekin on keskmisest E-st suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse aururõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust
Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus erineb punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrasioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall Hea soojus- ja elektrijuht Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga Kuivas õhus on vask püsiv Cu + HCl + O2 = CuCl2 + H2O Cu + H2SO4 (lahjen.) = ei toimu Vasesulamid ▪ messing ehk valgevask (Cu – Zn) ▪ pronks (Cu – Sn) ▪ melhior (Cu – Ni) ▪ uushõbe ehk alpaka (Cu – Ni – Zn) 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur 1455 °C Väga hea korrosioonikindlus Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Hõbevalge
legeerivaid elemente sisaldavad terased.Kasutatakse metallitööstustes 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). VASK: Keemilised omadused - tihedus 8,9 g/cm3; TS=1083oC; värvus punasest kollaseni; plastiline,väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL: Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm3; TS=1455oC; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes
Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda
soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis. LAHUSTAMINE Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON
täiskasvanud inimene vajab ca 1,2mg vaske, liigsetes kogustes on mürgine VASESULAMID Põhilised vasesulamid Pronks - vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Messing (ehk valgevask) - Cu ja Zn (kuni 45%) sulam. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Melhior – Cu + Ni (30%) sulam, mis sisaldab 1% piires mangaani ja 0,8% rauda. Suure korrosioonikindlusega. Uushõbe – Cu + Ni (15%) + Zn (20%), heleda värvusega. Ei korrodeeru õhus.
lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid? tegemist on siiski raua aatomitega, mis on aine hemoglobiin koostises. 2) Nii puhaste ainete kui ainete segude koostise väljendamine teatud ühendite kaudu, milliseid konkreetne aine ei pruugi üldse sisaldada.
Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd. b) Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva (kvartsliiv, teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega. c) Töötlus kuiva abrasiivmaterjaliga. Abrasiivmaterjal suunatakse töödeldavale pinnale pritsi abil
Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel. Võrreldes tsemendiga on tootmine odavam madalam temperatuur, kuumutatakse autoklaavis. Silikaattellis on
annaabi.ee 
