Vask(II)karbonaat (0)

Vask(II) karbonaat
Markus Lomann
8.c
Vask(II)karbonaat on sinakasroheline keemiline ühend, mis moodustab ühe osa paatinast, kus on sees messing, pronks või vask. Selle värvus võib varieeruda eresinisest roheliseni, sest võib-olla segu mõlemast, nii vaskkarbonaadist, kui ka aluselisest vaskkarbonaadist hüdratsooni erinevatel astmetel.
Algselt kasutati seda palju pigmendina ning on siiamaani kasutusel kuntsnike värvides. Seda on kasutatud ka meigitoodetes, nagu huulevärv, kuigi see võib olla inimestele ka mürgine. Seda on mitmeid aastaid kasutatud farmide tiikides veeviljeluse tõstmiseks.
Vask(II)karbonaat oli esimene ühend, mis jaotati mitmeks erinevaks osaks – vask, süsinik ja hapnik. See lahutati aastal 1794 prantsuse keemiku Joseph Louis Prousti poolt . Kui seda kuumutati, siis lagunes ja tekkis CO2 ja CuO, must tahke aine.
Ainet saab kasutada ka metallpinnaste pronksimiseks: lisades väävelhapet ja kuumutades ning vedelikus juhtida metallist laeng läbi.
Niiskes õhus võtab vask aeglaselt tuhmrohelise värvkatte, sest selle pealmine kiht oksüdeerib õhuga. Mõned arhitektid kasutavad seda materjali katustel just selle erilise värvi pärast.
Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Copper(II) _carbonate