Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid venelased enamiku Liivimaa Ordu linnuseid ja purustasid Oomuli lahingus (1560) tema väliväe. Ordu alistus Vilniuses 28. IX 1561 sõlmitud lepinguga Poola kuningale ja lõpetas 5. III 1562 tegevuse. Ordumeister Gotthard Kettler sai Poola kuninga vasallina Kuramaa hertsogiks. https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ordu http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liivimaa_ordu
Valdemar II Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219.
piiril asuva Schleswig-Holsteini hertsogkonna valitseja. Magnus sattus Liivimaale seoses sõjaga. Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast lõpuks hoopis Poola kuninga Stefan Bathoryga, kelle vasallina ta oma lühikeseks jäänud elupäevad lõpetaski. 1560. aastatel viibis hertsog Magnus üldiselt Saaremaalt eemal, resideerides Kuramaal Piltenes. Sealset piiskopilinnust lasi ta tol ajal ka tuntavalt laiendada ja kindlustada. Samal ajal püüdis ta ka oma mõjuvõimu suurendada: kauples vend Frederik II-lt raha juurde ja püüdis 1567. aastal abiellu astuda Poola kuninga Sigismund II Augusti õe Anna Jagiellonicaga, kes oli temast 17 aastat vanem.
Prantsusmaa sattus seetõttu vastasseisu kogu Euroopaga. Inglismaast sõltus väga suures osas Prantsusmaa majandus, sest sealt tuli suur osa kaupadest. Kui Napoleon ei saanud Inglismaast väevõimuga jagu kehtestas ta Inglismaaga kontinentaalblokaadi Inglismaaga kaubitsemine oli keelatud. See tõi aga Prantsusmaale kaasa suure majanduskriisi. Inglismaad see väga ei mõjutanud. Enamus Euroopa riikidest sõltus Prantsusmaast liitlasena, vasallina või vallutuste kaudu. Siiski oli ka sõltumatuid riike. Prantsusmaa sai endale hiigelalad kogu konti- nendist. Napoleoni võidu- ja võimujanu kasvas ning ta läks oma hiigelarmeega vastu Venemaale, vaatamata sõlmitud Tilsiti rahust. Igal asjal on algus ja lõpp ning iga inimese hiilgaval edul on tagasilöögid. Seda tõestas Venemaal alanud kaotustega purustatud Napoleoni elukäik, vaatamata sellele, et ta oli väga võimukas väejuht, tark riigipea ja lühikest kasvu suurkuju
Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks. Lisaks sellele leidus palju ka alloodi omanikke, kes polnud maaga vasallivandega seotud ning need, vaid tõotusega kuningaga seotud vasallid, hakkasid üha enam omatahtsi tegutsema. Tekkis feodaalne killustatus, esmalt Prantsusmaal, seejärel üha sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte, andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal). 2. Rüütliseisus
alaisuudessaan olevat lukuisat vasallit ja alavasallit, joiden sotapalveluksesta hän oli riippuvainen. Tavallisten ihmisten elämässä kuninkaat olivat kaukaisia ja melko merkityksettömiä, koska merkittävin vallankäyttäjä oli lähimmän linnan herra. Läänitykset annettiin alun perin määräajaksi, kuten vasallin sotapalveluksen ajaksi tai hänen eliniäkseen. Ajan saatossa ne muuttuivat kuitenkin perinnöllisiksi, kun vasallin poika jatkoi vasallina isänsä jälkeen. Näin saivat alkunsa erilaiset herttua-, paroni- ja ruhtinaskunnat sekä koko aatelissääty. Alueen talonpojat tosin eivät kaikki olivat läänityksen saajan vuokralaisia. Heidän oli viljeltävä maata ja maksettava siitä vuokraa. Vuokra maksettiin lähes aina työnä ja luontaistuotteina. Vuokran ohella talonpoikien velvollisuuksiin saattoi kuulua esimerkiksi kotipaikkansa teiden ja siltojen ylläpito. Kaupungit keskiajalla
Liivi sõja käigus laastasid piiskopkonda rootslased,taanlased, venelased, poolakad.1581. a läks piiskopkond Rootsi riigi valdusse, saades Eestimaa provintsi osaks. 2. Läänikorralduse kujunemine keskaegses Eestis Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrae (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). Lääni omanik (feodaal) oli vasallina kohustatud vastutasuks lääni saamise eest toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni 7 territooriumil elavad talupojad olid õiguslikult allutatud läänimehele ja maksid põllumaa kasutamise õiguse eest talle koormiseid. Erinevalt Lääne- Euroopast toimus keskaegsel Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel ehk läänimehed oma maid edasi ei läänistanud.
minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on raandja, kes oli soovitanud araablastele jrelve rnnakut. raandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde he kskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nustus. Kuuleka vasallina lks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nuti makse. Tagantjrele lepiti kokku, et Rolandit rnnataks kttemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mistab kasuisa le kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kik korrektne. Kasuisa titis oma kohustuse ja vitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees sd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sbrad ei jta seda asja nii, vaid
2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare 2006, lk 15) Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem. Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt
Taani kuningas. Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Tallinnas asus ka piiskop kellel oli vaimulik võim. Taani vägedes palju sakslasi, kellele teenistuse eest läänistati maid. Vormiliselt olid nad Taani kuninga vasallid, kes kuningavõimust eriti ei hoolinud ja kuningal oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem muutus see päritavaks. Ka osa eesti vanemaid (eriti Järvamaalt) lülitusid vasallina kujunevasse läänisüsteemi. Hiljem saksastusid (Maydellid) Rõhumise suurenedes, ja lepinguliste õiguste rikkumisega (omandiõigus jm.) seoses on eestlased käinud isegi paavsti ja Saksa keisri ees, mõlemad on andnud kaitsekirju eestlastele. Pärast vallutamist jagati eesti ala vallutajate vahel. Võõrvõimu esimestel sajanditel säilis veel palju eestlaste muistseid vabadusi ja õigusi. Alistumisel sõlmiti lepingud. Tingimused olid maakonniti
- Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad - Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu tugevdavad reformid D. Saaremaa Taani alluvuses 1559-1645 - taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne-Kuramaa) piiskopkonna 1559-1564: 1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad
Moabist on leitud Meisa raidkiri, millest võib järeldada, et Moab pidi andamit maksma Taaveti riigile, Edomi puhul samuti. Vilistid samuti. Seal on jälgi suurtest purustustest ja lahingutegevusest just Taaveti ajal. 2 Sm 8, 16-18; 2 Sm 20, 23-26 nimetatakse vägede ülemjuhatajat. Palgaarmeepleetide ja kreetide(egeuse saartelt tulnud inimesed) vägi. Eelkõige vilistid. Taavetile saab omistada palgaarmee värbamise. Taavet kasvatas oma sõdalaste arvu, vilistite vasallina võttis ta üle nende sõjatehnika. Taavet laskis end integreerida kaanani linnriikide süsteemi, sai oma linna feodaalseks valitsejaks ning õppis kaanani-vilisti sõjatehnikat. Teoülem- 2Sm 20- 24 sunnistöö, vabad inimesed tegid, kes kutsuti teid ehitama vms. Õiglust teostab Jahve ja preestrite abiga saab lahendada probleeme. Taaveti nõuandja- võis olla auamet. Kuninga sõber- amet. Taaveti tülide ajal Sauliga olid osad preestrid Taaveti poolele asunud, mis annab
looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja
938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia. 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna Heinrichi ülestõus, mille surub maha Svaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tsehhi sai Otto vasalliks. 955 purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 sai langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks sellega algas Saksa-Rooma keisririik 3) 966-973 edutu võitlus Bütsantsiga, viimane tunnistab Ottot keisrina. Vs.hertsog-kirikulemaad/õigust-jagasümberhertsogid-ülemad-misjonitöö-läänes laavlased-Madgeburgipiiskopkond-idakolonisatsioon-markkrahvkonnasüsteemi das-kroonitikeisriks-päästisBerengarikäest Otto II (valitses 973-983) Abiellus Bütsantsi keisri tütrega. Ajas Itaalia poliitikat ja
1660 suri Karl X ning 1660 sõlmiti Prantsusmaa vahendusel Kopenhageni rahu, mis pani piiri Rootis ekspansioonile. Prantsusmaa huvides oli vältida Rootsis liigset tugevnemist, ehkki põhimõtteliselt oli Prantsusmaa Rootsi liitlane, samuti Poola säilimisest Habsburgide vastase jõuna. Samas sõlmiti ka rahuleping Poola ja Rootsi vahel, mille raames Brandenburgi hertsog sai ühtlasi Preisimaa suveräänseks valitsejaks (seni oli Preisimaad valitsenud Poola vasallina) – see pani aluse Preisimaa esiletõusule. 1667 sõlmiti Andrusovo rahu Venemaa ja Poola vahel, millega suur osa seni Poolale kuulunud aladest (shl Kiiev ja Smolensk) läks Venemaale. Sõja tulemusel säilitas Rootsi küll juhtiva positsiooni Läänemere piirkonnas ja isegi suurendas oma valdusi, kuid tema edasisele tugevnemisele pandi piir. Poola säilitas veel rohkem kui sajaks aastaks iseseisvuse, kuid tema paremad päevad olid möödas.
usuküsimuses. 8 Saj II poolel vallutasid assüürlased 732 Damascuse ja 722 vallutati Põhja-Iisrael. Alistatud elanikkond küüditatid, peamiselt Mesopotaamiasse. Põhjariik likvideeriti pea täitsa ja algas iisraelaste diasporaa. Allesjäi lõunariik Juuda, pealinnaga Juuda. Sellest sai Asüüria vasallriik. Nebukadnetsar alistas Juuda vasallina ja kui nood mässama hakkasid 586a suruti ülestõus maha, hävitati tempel ja oli jälle diasporaa. Siis tuli Kyros jälle. Jahve kujunemine. Ainult Jahvet tuleb austada. Läbi Vana Testamendi aga räägitakse, et iisraelased ikka austavad ka teisi jumalaid. Iisraelased olid pikka aega polüteistlikud, Jahve oli peajumal. Mis ajast põhineb aga iisraelaste monoteism? Vb Egitpusest. Juudid aitavad 13 saj Ramsesel linna ehitada. Enne seda oli aga
laseks päikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja
ja religioosseid vastuolusid. Kestvama sõjategevuse Baltikumis vallandas 1558. aastal Moskva tsaar Ivan IV Julm vallutades veel samal aastal Tartu piiskopkonna. Alanud sõda viis kiiresti Vana-Liivimaa riikluse kokkuvarisemiseni. Taani haaras oma võimu alla Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid 1561 Poolale. Viimane ordumeister Gotthard Kettler sai Poola vasallina Väinast lääne- ja lõuna poole jäävatest ordualadest moodustatud Kuramaa hertsogiriigi valitsejaks. Ordust eraldunud Harju- ja Virumaa koos Tallinna linnaga andsid end Rootsi võimu alla. Vene-Liivi sõda kasvas nüüd üle Vene-Poola sõjaks, mis 1560. aastate keskpaigas vaibus mõlemat sõdivat poolt haaranud sisepoliitiliste pingete tõttu ( Venemaa). Samal ajal puhkes Baltikumi pinnal Põhjamaade seitsmeaastane sõda (156370), milles Taani üritas veelkord sundida
ja viiakse Poola. Võitlus Liivimaa pärandi eest Põhjamaade 7a sõda, kus Rootsi vastu sõdivad kõik peale Venemaa. Raske aeg. Jätkuvad Poola- Vene sõjad. 1570a puhkevad ka Vene-Rootsi sõjad. Vaheaegadega sõditakse järgnevad 25 a. Sõdade aeg siiski üsna tõsine. Liivimaa on ära jaot nelja suure riigi vahel jaot-Venemaa( Kagu Eesti), Poola ( Ordu ja peapiiskopi ala, ilma riia linnata.Ülem Kuramaast on saanud justkui hertsogiriik ,juid vasallina allub siiski Poola kuningale) , Rootsi ( Tallinn ja Tallinna vahetu ümbrus), Taani( Saared). Moskvalasi pidasid liivimaalased peamiseks vaenlaseks.ALlutamine oli kaitse otsimine, et uued tulijad võitleksid Venemaa vastu.Riigid omavahel olid konfliktist, kuid tegelikult tegid kohati siiski koostööd. Eerik XIV ( Rootsi) soovib hoida rahu Venemaaga. Harju ja tln rüütelkond on sellest üllatunud, sest nad arvasid et Rootsi hakkab alasid venemaalt tagasi allutama
kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid
annaabi.ee 
