Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Peale selle oli vasallidel õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine
Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and. Vasallidelt oodati veel- lunaraha maksmine senj vangilangemise puhul, kingid senj. Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid
otsustavat kokkupõrget. · ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid territoriaalseteks kondadeks. · Igas piiskopikonnas oli oma rüütelkond · Orduvasallidel, v.a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma seisuslikku koondist ei tekkinud. · Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade tähtsust. · Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et
väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad b. Investituur Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti
Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele
läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Maavabadele talupoegadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, koustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed. Maaisandad vajasid tuge vasallidelt, kes ühinesid oma huvide kaitseks territoriaalseteks rüütelkondadeks. Talurahva õigusliku seisundi allakäik 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ning juba 16. sajandi keskpaigast tuli ette talupoegade võõrandamist maast eemal, mis tähendab, et talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks. See viitas pärisorjuse tekkimisele. 15. sajandi teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad
Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja- Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kirik esindajate
Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 5. 14.saj hakkasid oluliseks muutuma läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust: Riia peapiiskop, Liivimaa
kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14
orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. Jungingeni armukiri- akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Rüütelkonnad Maaisandate kõrval hakkas üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk , nad vajasid tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmeid järelandmisi. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Linnadepäevad Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad 15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaarseid Liivimaa
Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks. Juba 1226. aasta lõpul algas suurem ettevalmistus sõjakäiguks Saaremaale. Tagala kindlustamiseks sõlmisid riialased taanlastega rahu (nendega oli 1226. aastal olnud tõsiseid sõjalisi konflikte). Samal ajal pöördus aga Lübecki linn kirjaga saarlaste poole, mille täpset sisu pole küll teada, kuid tõenäoliselt pakkus tulevane Hansa juhtlinn saarlastele mingisugust
Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati kaubandus küsimusi. Ka maapäevad seisuste kokkusaamine. Maa-aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi. Üksjalad adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu. Maavabad kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus.
Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast
Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli vasalle käsutada. Pealegi võtsid paljud vasallid maid lääniks erinevatelt senjööridelt, kui siis
Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal, kuuldes Lutheri õpetust, innustus sellest jäägitult ja võttes kaasa oma käsitöökohvri, asus
selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis
teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest". Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja
Rüütlik vatsuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Miliciast (sõjavägi) saanud malicia (pahe). Rüütliks löömine on kallis, vaja sõjavarustust, pidu. Alates 12. sajandist Prantsusmaal mõõgaga õlale koputamine = rüütliks löömine. Vanema poja rüütliks löömise puhul võis senjöör vasallidelt maksu nõuda, sest rüütlikslöömine on nii kallis. Läänikord ehk feodalism. Põhja Prantsusmaa, Lääne Saksamaa olid kõige puhtakujulisemad. Läänikord ühiskonna hierarhia, mis põhineb isiklikel lepingutel senjööri ja vasalli vahel. Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim
Linalastel oli 34 punkti, mis esitati, esimene ja tähtsaim oli Augsburgi usutunnistus, et elada luteri usu reeglite järgi. Rae omavalitsus. Linnale jääb tema vara. Linna varasemad privileegid. Ainukesena oldi valmis loovutama linna kaitse. Piiskopilt 12 punkti, et edasise elu elab piiskop Kärkna kloostri, samuti pidi tal olema linnas üks maja. Piiskopi surres pidi klooster jääma katolikule kirikule. Toomhärrade suhtes nõuti, et neile jääb ka senine vara. Piiskopi vasallidelt ei tohi maid ja inimesi ära võtta. Piiskopil pidi jääma kohtupidamiseõigus nende inimeste üle, kes olid katoliiklased. Tuuakse välja ka see, et piiskop kirjutas ühe soovi, et teda ei tohi Venemaale saata ja luba, et tohib saata oma saadikud, et mitte ise minna. Linna soovid ja piiskopi soovid esitati siis Suiskile, kes tutvus nendega ise ja esitas tsaarile. Teatas, et tema ise kiidab need heaks ja küllap teeb seda ka tsaar. Seda uskuma jäädes annab 18
a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik VanaLiivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad tulemused: ordu saavutas selle, et Riia peapiiskop peab olema määratud orduvendade hulgast, aga selleks pidi tegema rea järelandmisi, sh loobus õigusest sõja korral nõuda piiskopkondade vasallidelt sõjateenistust HarjuViru vasallid said Saksa ordu kõrgmeistrilt privileegi, mis laiendas läänide pärimisõigust Jungingeni armukiri vasallide mõjukuse ja iseseisvuse kasv ja ordu mõju langus Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat
Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest. Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad
tulemusteta ning Victor IV mõistis 7. septembril 1162 Aleksandri taas hukka, Aleksander mõistis vastupaavsti aga hukka samal aastal Montpellier's toimunud sinodil. Paavst pidas 1164 Reimsis sinodi, kus plaanis isegi ristisõja korraldamist Friedrichi vastu. Victor IV surma järel otsustas Friedrich tunnustada vastupaavst Paschalis III-t, kuid mitmed seni vastupaavsti soosinud valitsejad asusid toetama Aleksandrit. Friedrich nõudis 22. mail 1165 Würzburgis peetud riigipäeval oma vasallidelt Paschalis III tunnustamist, kuid vastupaavsti surma järel 1168 pooldasid tema järglast Calixtus III-t vaid Rooma ning mõned Itaalia ja Saksamaa linnriigid. 1168 pidas keiser paavstiga läbirääkimisi skisma lõpetamise osas, mille läbikukkumisel asus Friedrich toetama Calixtust. Lombardia linnriigid moodustasid Aleksandri toetuseks Lombardia liiga, mille väed lõid 29. mail 1176 Legnano lahingus keisri vägesid. Friedrich I sõlmis 24
annaabi.ee 
