Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas
Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka
Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon. India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877. a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär, kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks. Nad leppisid olukorraga ja olid edaspidi inglastele igati kuulekad. Selle tasuks jäeti neile nende riigid, varandus ja võim alamate üle. 19. ja 20.sajandil toimunud arengud 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi
Tugevused mehed olid välja õpetatud, hästi relvastatud Nõrkused omavahelised vastuolud, konfliktid, koostöö oli kehv 5. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutusi Vana-Liivimaa aladele? Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond 6. Kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel?tulid maksud; muinaseestlaste vanemad said vasallideks; õigus kanda relvi; õiguslik pärilikule maakasutusele; isiklik vabadus säilis; eestlastega sõlmiti alistumislepingud 7. Kuidas toimus kihelkondade loomine Vana-Liivimaale? Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama igasse kihelkonda ehitati kirik kihelkonna keskpukti, vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. 8. Miks tekkisid peale vallutust Liivimaale linnad? Milline oli linnade õiguslik seisund? Nimeta Vana-Liivimaa tähtsamad linnad
poliitilistesse konfliktidesse ja toetada valitsejana isikut, keda ta peab katoliku kiriku kaitsmiseks väärikamaks, vältimaks et vürstid ei valiks kuningaks ketserit või ekskommunitseeritud isikut. Samuti määras ta, et juhul kui kuningaks saab kaks isikut, peavad nad saavutama kokkuleppe ja kui nad seda ei leia, siis saab paavstist konflikti vahendaja. Innocentius III toetus oma poliitilistes nõudmistes Constantinuse kingitusele. Tema ajal said paavsti vasallideks Aragón, Bulgaaria, Inglismaa, Portugal, Poola ja Sitsiilia. Ta sekkus lisaks aktiivselt Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste riikide sisepoliitikasse. 3.PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT Varakeskaeg (476-1054) Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskoppidest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590-604), kes
tülikaks ja väheusutavaks, seega müüdi Põhja-Eesti Saksa ordule. Jüripäev (jüriöö) 23. aprill 1343. – harjulased alustasid relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased. Edasi asusid Tallinnat piirama. Valiti ka 4 kuningat. Ülestõusu põhjused: eestlaste rahulolematus majandusoludega – koormised kasvasid, taheti võimu enda kätte. Läbirääkimised Paides 1343. mai: eestlased nõustusid Liivi ordu vasallideks hakkama, kui nende esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale tungisid sakslased neljale eestlasest kuningale kallale ja raiusid nad surnuks. Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga
1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart
Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile
inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. · INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: · Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066- 1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas
saj lõpuks, kui vallutajad olid sulandunud kujuneva inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. 2. INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: 2.1. Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066-1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes
Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud
Võimsaim naaber oli jätkuvalt vaatamata 1312-57 toimunud võimuvõitlusele Kuldhord, võimuvõitluse tulemusena nõrgenes vaid mõneti kontroll vene alade üle. Teiseks naabriks oli leedu kes kasutades järjekordseid mongolite rüüsteretki oma naabrite juurde vallutas mitmed vürstiriigid. Suurvürst Gediminase valitsemisajal 1316-41 laieneti veel, lisaks sõdadele kasutas vürst ka oskuslikult abielusid. Paljud vürstid andsid ennast vabatahtlikult vasallideks lootes nii kaitsele mongolite eest mida ka saadi. Leedu aga võttis palju vene vürstiriikidelt üle-vana-vene kirjakeel, õigustekogu. Pikapeale hakkasid Leedu suurvüstile kuulunud aladel kujunema kaks rahvust- ukrainlased ja valgevenelased 34. Dmitri Donskoi (Sergejev, Vseviov 2002, 300322). Dmitri Ivanovits valitses veerandsada aastat 1363-89. Laskis ehitada uue kivist kremli. Sõdis Tveri vürsti Mihhail Aleksandrovitsiga keda toetas ka suurvürst Algirdas.
16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga mõjukaks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mis kiirendas läänestumist. Leedu Liivi sõjas - 1557. aastal sõlmiti sõjaline liit Leedu ja Liivi ordu vahel (varasemalt oli sõlmitud Posvoli leping Poola ja Saksa ordu vahel). 1561. aastal sõlmiti Vilniuses leping, millega ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop koos vasallidega tunnistasid end Leedu suurvürsti vasallideks. Leedu sai endale 1/10 Eestimaa - ja Liivimaast (andis 600 000 kulda). Aadlikud said Sigismund Augusti privileegi. 1562-1583 Vene ja Leedu-Poola sõda: Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu. Toimus vastusõjakäik Smolenski ja Pihkvamaa valdadesse. Venelased vallutasid Polotski ning nüüd algasid läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 1564. aastal Leedu väed tegid sõjakäigu Liivimaale, hetmani väed ründaisd Tartumaa valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569
5.Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis. Kuulus: Rävala, Viru-, Järvamaa..., algas 1219 a. Võim kuulus sisuliselt kuninga esindajale e. Eestimaa pealikule, kes oli samaaegselt ka Tln piiskop, andis välja õigusvorme, valitses ja mõistis kohut. Teoreetiliselt kõikvõimas, kuid tsiviilalal võim kahanes kohalikele vasallidele ja linnadele. Lähim abiline Tln linna abilistega - kuningamehed, ilmselt sõjamehed. Viimaseid tasustati maaga, peale mida muutusid kuninga vasallideks (asusid linnustes, toetasid sõjalist jõudu). XIII saj. tekib kuninga nõukogu, liikmeteks nõunikud. Taani ajastu lõpul läks foogt linna rae käsutusse. Peale selle olid maanõukogud (koosnes aadlikest), vasallide maapäev ja vasallide kogu. Eestimaa pealik koos maanõukoguga oli kõrgeim kohapealne kohtuinstants. Maapäev arutas maksustamise, kaitse (kindluste ehitamine), kohtuniku valimise j.t tähtsamaid küsimusi 6. Võimukorraldus ordu maadel.
täpsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid. Esimesed rüütliordud: · Johanniitide e. hospitaliitide ordu · Templiordu · Saksa ordu · Mõõgavendade ordu (ametlikult Kristuse Sõjateenistuse Vennad) Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis Keskajal võrreldes Vanaajaga? Miks? Alamseisusest inimestel oli palju suurem võimalus tõusta ülikuks tänu rüütlikultuurile. Ühiskond oli jaotunud vasallideks ja senjöörideks, viimastele anti truudusvanne vanaajal seda ei toimunud, püüti saada jõuga võimule. Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest.
B. 169). Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi sellele, kes ohverdab, kui ka sellele, kes teist laseb enese eest ohverdada (si quis ritu gentili immolavit et qui immolari fecit). 1255. a. rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega ärataganemisajaks (tempus apostasiae, U. B. 285). Pärast Durbeni lahingu kaotust (1260. a.) kutsub ordu asemeister Saksamaalt inimesi igast seisusest Kuramaale vasallideks ja teatab oma sellekohases kirjas lüübeklastele a. 1261, et Liivimaal üldse on ristiusk hädaohus, et paljud, kes paganusest olid lahkunud ja Issanda nime kummardasid, nüüd jälle vanu ebajumalaid teenivad. Eriti nimetatakse ärataganenud kurelasi (Curones apostatae, U. B. 362). Ka paavst nimetab kirjas 15. V. 1265, et suur hulk vastristituid on vanale eksitusele andunud (U. B. 385). 1299. a. 7. I. kirjas, milles
Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest: siinne maarahvas oli säilitanud suurel määral oma vallutuseelsed omandisuhted ja õiguskorra, nad ei olnud pärisorjad ülestõus oli suunatud usu vastu ta oli organiseeritud ülestõusnud valisid omale neli kuningat, hakati oma meeste seast rüütleid lööma, saatkond saadeti Turu foogti juurde ja pakuti end temale vasallideks, eestlased ehitasid omale linnuseid ja kindlustusid (Varbola ja Loone) Ülestõusu käik: a) mandril: algas ööl vastu 24. aprilli suure lõkkega süüdati põlema kirikuid ja mõisaid Harjumaal Padise kloostri põletamine suunduti Tallinna ja teine vägi Haapsalu alla ordu oli samal ajal Pihkvas 4. mail jõudis ordumeister Paidesse, tapeti eesti kuningad ordu Tallinnas Sõjamäe lahing pärast Sõjamäe lahingut läks ordu Haapsalu alla
Vastutasuks vasall andis sõjalist kui ka poliitilist toetust oma senjöörile. Päritolult vasallid olid ministeriaalid ehk aadlite ametkond. Vasalle kutsuti "meesteks", "Kuninga mehed" ehk Taani kuninga vasallid. Valdav osa Liivimaale 13. sajandil tulnud meestest olid oma staatuselt märksa madalamad kui keisririigi vanad aadlikud. Väga arvukalt oli ministeriaale, eriti Bremeni, Verdeni ja Magdeburgi piiskoppide alamaid. Ristisõdijate muutumine vasallideks ei olnud ühesuunaline ega pidev protsess. Ristisõdijad olid seotud ajaliselt piiratud tõotusega ja naasid oma kohustuste täitmise järel kodumaale. Lääni saamine Liivimaal polnud paljude jaoks esmatähtis. Ka lääni saamine ei tähendanud, et ta püsivalt Liivimaale jääks. Mitte kõik vasallid ei tulnud Liivimaale 13. sajandil. Hiljem Liivimaale saabunud suurendasid eriti vestfaallaste osakaalu siinse aadelkonna seas. Alates 15. sajandi lõpust hakati vasalle kutsuma ka aadlikeks.
oma võimu veel vähemalt sajandiks. Pealegi polnud saari eelnenud sõja käigus kuigi oluliselt rüüstatud, mistõttu võib arvata, et ka eliidi majanduslik võimsus polnud kuigivõrd vähenenud. Põletusmatuste järsk lakkamine ja kristliku matmiskombestiku omaksvõtt osutavad ristiusu kiirele aktsepteerimisele vähemalt kohaliku eliidi poolt. Sellega kaasnes mõistagi vallutuseelsete pealike-maaomanike ümberkujunemine feodaalseteks vasallideks. Saaremaa kristianiseerumise osas võib seega tõmmata paralleele 150200 aastat varem Skandinaavias toimunuga, kus kohalik eliit aktsepteeris ristiusu esimesena ning innustas oma autoriteedi ja eeskujuga ka ülejäänud elanikkonda seda suhteliselt kiiresti omaks võtma. Kristlikule maailmale omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute aktsepteerimine Saaremaa ülikkonna poolt kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku
starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks). 25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45 st 23 sakslased, 22 poolakat ja 1 eestlane ( markkus Puiek, teenis poola kuningat trüüdina (?), abielus poolakaga)Sigismund III tuleb võimule 87, jätkab Bathory kurssi. Ka tema sooviks on riigi maavaldusi hoida, kuid tema ajal hakkab riigi 75 % vähenema, kokku on Sigismund III nime all teada u 100 läänistust.Selgelt eelistanud poolakaid, 100st 64 poolakatele, 33 sakslastele
Suurte murdeerinevuste tõttu loodi 1930-1950 kuus kirjakeelt, millest vähesel määral on kasutusel vaid paar-kolm (Toulouze 1999: 72-73). AJALUGU Alates 13. sajandist püüdsid hante allutada nii venelased kui ka tatarlased, kellele handid pidid järgnevatel sajanditel maksma maksu. 16. sajandi lõpul, pärast võitu tatarlaste üle hakkasid venelased Lääne-Siberisse kindluslinnu ehitama ning sellest ajast sattusid handid tihedamasse kontakti venelastega. Handi nn vürstid2 tehti vene vasallideks ja 17. sajandil kaotasid nad täielikult sõltumatuse. Hantidelt hakati koguma jassakki orava- ja sooblinahkades. Seda tasuti esialgu handi ,,vürstide" vahendusel, hiljem maksti otse vene ametnikele. 18. sajandi algul toimus hantide vägivaldne ristimine. Lõunapoolsetel aladel olid vene mõjud tugevamad kui põhjas ja idas. Irtõsi ja Konda handid assimileeriti venelastega ja tatarlastega suurel määral 20. sajandi alguseks. 1930
taanlaste käest kulude tasuks muidugi kõik Selle maa ära. Nii jääb meil vähe lootust neid palja ülemvalitsuse ja maksuga jäädavalt lepitada.» «Siis võitleme! Tulgu mis tuleb!» hüüdis üks vanem rusikaga laua peale lüües. «See jääb vist viimaks ikka meie ainsaks nõuks,» kinnitas Tasuja rahulikult. «Meie mehed on vahvad, kuid juhtige neid hästi! Nüüd on minu mõte see: meie saadame landmeistrile vastu käskjalad, kes temale meie allaandmist vabadeks, maksuandjateks vasallideks pakuvadr Vahest viibib ta veel nädala, siis on soomlased laevadega siin ja teie jooksete maa poolt linna peale tormi. Mina lähen, nagu kästud, homme hommikul vara Lodijärve lossi ette ja katsun ta vähemalt kolme päevaga kätte saacla. Teie õpetage mehi, valmistage neid tormile. Valmistust, valmistust on vaja, ja üks olgu ülem käskija! Juhtub siiski, et land-meister varemalt siia jõuab, kui arvatud, ja teie kallale kipub, enne kui linn teie
annaabi.ee 
