Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Värvid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pigment, liim, sideaine, pigmendi, vaik, kaasaeg, tempera, oksiid, moodus, õlivärv, mesi, õlid, vaigud, mesilasvaha, sideainete, pigmendid, õlivärvid, värvides, vaiku, kumm, kuivav, murdumis, temperat, ooker, kattev, murdumisnäitaja, õlivärvide, tahm, mineraal, valgud, viskoossus, täiteaine, sahhariidid, värvaine, akrüül, alküüdvärvKõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid.
ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värviliigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi
· Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata; · Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes; · Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon);
Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja valgusekindlus, atmosfäärikindlus, püsivus teatud kindlate temperatuuride juures, elastsus, nake aluspinnaga. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmendi-terade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid. Värvide koostisosad: Lahustid on värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispeergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.
3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele
saavutamiseks  Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed  Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur.  Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus  Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne.  Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist  Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt  Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul)  Tolm koguneb viimistletavatele pindadele  Seetõttu on viimistlusliinid koostatud
ning ei kahjusta tervist. Looduslikud värvid sobivad hästi allergikute ning astmaatikute kodudesse. [9] Selliste värvide ülejäägid võib komposti hulka lisada ning lagunedes ei jää neist keskkonda koormavaid jääke. Nende tootmine on keskkonnasõbralik ja energiasäästlik ning laseb peale kantaval pinnal hingata. [2] Enamasti on looduslikud värvid umbes 4- 5 korda odavamad võrreldes poe värvidega. Neid värve saab segada vastavalt vajadusele ja maitsele ning komponendid (kriit, pigment, booraks, vesi) va. kohupiim säilivad igavesti, vastupidiselt poevärvidele, mis kuivavad ja hakkavad kooruma seistes. Lisaks saab nendega edukalt tekitada tubadesse, mööblile või millegile muule ajaloo hõngu. 2 Värvi variatsioonid 2. Kohupiimavärvid 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv Kaseiinvärv on traditsiooniline värv seinte (Pilt 1) ja lagede viimistlemiseks kuivades ruumides
See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv veepõhine värv, ei sisalda orgaanilisi lahusteid, vt dispersioonvärv. Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile
sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink. 4 2
Lakki on lihtne pealekanda. Hea püsiva läikega. Tarnitakse purkides 1l ja 5l. LESONAL - 2-KOMPONENTNE LÄBIPAISTEV LAKK 2K HS FAST CLEAR 420 Värvipigment Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Värvis on lisaks pigmendile veel sideaine, milles pigment ei lahustu. Sideaines lahustuvaid materjale nimetatakse värvaineteks. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti, kuid mitte alati, anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Suurima
siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult.
4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3
ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul
Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT  Portland, PPT  Portland põlevkivi tsement, ST Âsegatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S  aeglaselt, R  kiirelt. BETOONID  tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi  aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid  LIIV 2. Jämetäitematerjalid  KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ãœlikerged  alla 500 kg/m3 2. Kerged  500  1800 kg/m3 3. Rasked  1800 2500 kg/m3
pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C.
· Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks. · Tapeediga kaetud pinnad: Tapeete ei tohi kleepida üksteise peale üle kolme kihi. Allajääv tapeet peab sile olema, vana tapeet peab tugevasti seina küljes kinni olema. 36. Värvitavate seinakatete paigaldamine ja värvimine Kõiki värvitavaid tapeete paigaldatakse ühtmoodi  liim kantakse seinale ja kuiv materjal pannakse selle peale. Need tapeedid ei vaja ka liimi imendumiseks ooteaega. Värvitavaid tapeete on kolme tüüpi: klaaskiudtapeet, fliistapeet ja paberi baasil valmistatud kattematerjal. 37. Rullmaterjalide paigaldamisel tekkinud defektid, põhjused ja nende kõrvaldamine · Ülestõusnud servad- Põhjus: servades ei ole küllaldaselt liimi, tapeedipaani ei ole vajalikult niisutatud
Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi. Värvi omadused: Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus;
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8-
Plastmass  Deform om * jäik  säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik  tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme  pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne  pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus  elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm  polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused  suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om  soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus  kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid),
tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel)
Pigmendid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid Pleekimine  värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul Puutekuiv  pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi Sideaine  aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv  aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist Tihedus  aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l Tiksotroopia  värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad,
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte li
Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised  Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna
Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised  Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
maksimumini standardse katse juures. Kvaliteedi järgi jagatakse lubjad kolme sorti. 24. Kips sideained Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips (CaSO4.2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Täiteainete terasuuruse optimeerimise tõttu ei teki sellesse materjali aga pragusid ja seda on ka kergem läikima poleerida. · ÜLDINE INFO Traditsiooniline Maroko krohvisegu veekindlate pindade viimistlemiseks. Sobib kasutamiseks siseruumides. · OMADUSED - kuivsegu - puhas mineraalne koostis - difuusne - ilma kunstaine lisanditeta - lõhnata - ei ole mustuse suhtes tundlik - veekindel, läikseebiga töödeldud pind on vetthülgav - kõrge pH tõttu desinfitseeriva toimega · SIDEAINE Looduslik hüdrauliline lubi · KOOSTIS Looduslik hüdrauliline lubi, valitud terasuurusega räniliivad, marmorjahu, savid, tuhk, jahvatatud merekarbid, tselluloos · VÄRVUS Looduslik valge · SEGU VALMISSEGAMINE Tadelakti segu järk-järgult etteantud kogusesse puhtasse külma vette segada. Samal ajal pidevalt drellpuuri otsa kinnitatud vispliga segada. 30 minutit seista lasta ja seejärel uuesti korralikult läbi segada. Segu tuleb 8 - 10 tunni jooksul ära kasutada. · VEE KULU
liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist, kasutatakse peamiselt välistöödel. Nendega kaetakse kivi-, krohvi-ja betoonpindasid. Lubivärv laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse, et värv „hingab“ Email on laki ja pigmendi segu. Need segud on värvilised, läbipaistmatud. Emaile kasutatakse väga erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem kasutatakse sisetöödel Õlivärve turustatakse tavaliselt valmiskujul, harvemini pastana. Pastale segatakse enne kasutamist juurde värnitsat, õlilakki või mõnd vedeldit.Õlivärve kasutatakse nii sise-kui ka välistöödel. Õlivärvid sobivad peaaegu igasuguste materjalide ja konstruktsioonide katmiseks Vesivärvideks nimetatakse kõiki värve, mille
annaabi.ee 
