(Rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid on organismide energiaallikaks!!! Lipiidide tähtsus: · Energeetiline väärtus (karu- kasutab talveune ajal nahaalust rasvakihti energia saamiseks) · Struktuurne funktsioon (leidub membraanide koostises) · Kaitsefunktsioon (veelinde märgumise eest, kõrbetaimed vahaga kaetud) · Varufunktsioon (karu- talveunes vajab toiduvaru- kogub naha alla rahvakihi) · Bioregulatoorne funktsioon (rasvad reguleerivad ainevahetuslikke protsesse 3. Valgud (ehk proteiinid)- koosnevad aminohapetest. Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu. 8 aminohapet on asendamatud, ülejäänud 12 on asendatavad ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained.
Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid. Varufunktsioon – näiteks valk ferritiin kujutab endast organismi rauavaru. Kaitsefunktsioon – näiteks antikehad.
· DNA omandab endise kuju. · RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. DNA süntees Valgu süntees toimub ribosoomides, valgud koosnevad aminohapetest. Valkudel on täita organismis mitmeid olulisi ülesandeid: · ehitusmaterjali roll; · juhtida ainevahetust; · ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine; · lihaste töö; · info vahendamine; · energeetiline; · transportfunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid; · varufunktsioon · kaitsefunktsioon - antikehad, immunoglobuliinid.
Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus)
kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm. Nad on ülikõrge aktiivsusega. Nende teke ja töö allub geneetilisele kontrollile. Omavaheline töö on rangelt koordieeritud. Ensüümide tööks on vajalik kindel to ja pH. IV Nukleiinhapped Nukleiinhapped on orgaanilised biopolümeerid, mis kannavad pärilikku informatsiooni
glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. · Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. · Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. · Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. · Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. · Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid.
6. Lahusti - Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. Oluline kolesterooli normaalseks väljutamiseks organismist ja sapikivide tekke vältimiseks. SÜSIVESIKUD Süsivesik ei võrdu suhkur! Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega, hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega. FUNKTSIOONID: Energeetiline funktsioon Plastiline ehk ehituslik funktsioon Reservmaterjal/varufunktsioon energeetiline varuaine Kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsiveskute poolest kaitseb õõneselundeid mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest Regulatsiooni funktsioon Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide sptesiifilisuse tagamises. Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon:
glükoosist ja galaktoosist. • Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude – sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. • Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. • Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. • Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. • Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. • Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid.
monosahhariidi jääki POLÜSAHHARIIDID pikad, lineaarsed või hargnenud monosahhariidi jääkidest koosnevad ahelad. Oligo ja polüsahhariidides on suhkrujäägid seotud glükosiidsidemega Sahhariidide funktsioonid Monosahhariidid ja C allikas biosünteesil oligosahhariidid energia allikas Polüsahhariidid varufunktsioon, energiareserv: tärklis (taimed), glükogeen (loomad) struktuurne ja kaitsefunktsioon bakterid, seened, taimed: kitiin, tselluloos Bioloogiline äratundmisfunktsioon (kudede ja rakkude tasemel) Süsivesikute derivaadid ATP jt koensüümid
transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte) Puhvrifunktsioon valgud on anfolüütid, saavad seostada OH ja H selleks et säilitada pH veres. Kaitsefunktsioon aktiivkaitse( hüübimisfaktorit trombiin ja fibronogeen, pH ja osmootse rõhku regulatsioonis osalevad valgud) passiivkaitse ( nahavalgud, juuste,küünte) Kontraktsioonifunktsioon ATP kasutakse lihastekontraktsiooniks ja selle lääbiviimine (aktiin,müosiin) Retseptoorne redoksiin setseptorvalk Varufunktsioon valkude kasutamine varuainena arenevate takkude toiduks(ovoalbumiin) Energiline funktsioon 1g annab 17,5 kJ energiat Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine Napump loob Na ja K kontsentratsioonigradiendi plasmamembraani sise ja väliskülje vahel Detoksikatsioonifunktsioon algumiinid seovad tänu oma rühmadele COOH ja SH raske metallide ja alkoholidega, netraliseerides nende toksilisuse. 3. Kollageenid ja kliinilised probleemid
Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiine ja lipaasi Maksas olev HCl teeb kahjutuks mikroorganisme 16.1.3 Maks Osaleb kõikide toitainete ainevahetuses, puhastab verd mürgistest ainetest, Maksas tekib sapp, vitamiinide ja vere varupaik, Maksas toodetakse glükogeeni, osaleb punaste vererakkudelagundamisel 16.2 Aine- ja energiavahetus 16.2.1 Orgaanilised ained sahhariid e süsivesik - Organismi esmane energiallikas - Varufunktsioon(glükogeen maksas ja lihastes) - Tugifunktsioon - Biosünteesiks vajalik komponent - Mehhaaniline kaitsefunktsioon valgud - ehitusfunktsioon - energeetiline - lihaste kontraktsioon - bioaktiivne roll - ainete transport - varufunktsioon - kaitsefunktsioon
Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10.Energiasubstraadi funktsioon: ühe grammi valgu täielik oksüdatsioon annab 17,5 kj energiat ehk 4,3 kcal. Energeetiline funktsioon on otseses seoses varufunktsiooniga (Zilmer jt 2001).
· Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. · Struktuurne funktsioon küüned, juuksed, karvad, sõrad, kõõlused, kõhred. · Kaitsefunktsioon antikehad on valgud ja verehüübimisvalgud. · Kokkutõmbe ehk kontraktsiooni funktsioon lihaskoe valgud, ripsmed, viburid. · Retseptoorne funktsioon raku membraani pinna retseptorid ja silmavõrkkest retseptorvalk rodopsiin. · Varufunktsioon munavalge · Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
pevasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis lhustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt glkoosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: Trklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne trklis . glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED:
g/l). · Bioloogiline e füsioloogiline: Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni. 1. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: 11*lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d:
Kõige tuntumad on lihavalgud. Ka algloomade viburite ja ripsmete liikumine on tingitud valkudest valgulised torukesed (mikrotuublid). Energeetiline funktsioon 1 g valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Kuna valkudel on palju teisi funktsioone, siis algab organismile vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on ammnetatud. Varufunktsioon munavalge. Valgu molekuli struktuuri tähtsus Valkudel on erakordselt palju ülesandeid. Seetõttu peab organism tagama valkude molekulide kaitse nii organimi väliste kui ka sisemiste mõjutuste eest. See saavutatakse molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: amonihappejääke ühendav peptiidside on stabiilne. Valgu teist ja konlamdat järku struktuure kooshoidvad keemilised sidemed on üsna nõrgad ning need
b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin)
Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. Kaitsefunktsioon - a) aktiivne kaitse haigusttekitavate mikroobide vastu, b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) Kontraktsioonifunktsioon - See tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Retseptoorne - Retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel Varufunktsioon - Valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism kasutab nälgides. Energeetiline funktsioon - 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb umbes 4,3 kcal energiat. Organism kasutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja
signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud – kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust;
mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Regulatoorne funktsioon: - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; - reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). - histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 10. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite
2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja
selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12- 14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust;
· Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid: · Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne- rakukestad, tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid · Biosünteesimine- aminohapeta ja valkude loomine Bioloogia Page 6 Lipiidid 21. september 2009. a. 13:49
(neist 10 asendatavat, 10 asendamatut). Organismi aminohapete fond on ca 30g. Umbes 80% aminohapetest, mida organism kasutab valkude sünteesil, ei tule toidust, vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil. Valkude funktsioonid organismis: · struktuurne; · biokatalüütiline (ensüümid ja fermendid); · regulatoorne roll (hormoonid); · kontraktiivne; · retseptoorne (info vahendamine); · energeetiline; · transportfunktsioon; · varufunktsioon; · kaitsefunktsioon. Pikaajaline valguvaene dieet nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, nahaaluse rasvkoe vähenemist. Kasutades ainult taimetoitu, tuleb asendamatute aminohapete normi oma toidus suurendada, et tagada elutähtsate valkude biosünteesi. Soovitused valgu tarbimiseks Valkude kogus toidus peab tagama lämmastiku tasakaalu organismis. Hea aminohappelise koostisega valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalk.
ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse,
taimerakukestades, peamiselt kõhuõõnes) Lihased- annavad kitiin organismile kuju. seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses) Membraanis Membraanis Membraani koostises moodustavad põhiosa 3. varufunktsioon Taimedes tärklis, Taimedes on lipiide varu Seemnetes lina- ja osades korvõielistes õlidena: seemnetes, päevalilleseemnetes. viljades inuliin (maapirn) viljades (avokaado, - teristes Sahharoos pähklid, oliivid) suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher
ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse,
olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: - keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades (ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küünistes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis (Zilmer jt 2001). 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel Selleks, et tagada kõikide elanikkonna gruppide esindajatel normaalseks ainevahetuseks
Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid. Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. Renaturatsioon – valgu algkonformatsiooni ja bioaktiivsuse taastamine. On olemas pöörduv ja pöördumatu sadestamine. 5. Valgu primaarstruktuur
Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne
hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
(taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
annaabi.ee 
