varakindlustus) 19. Kindlustatu-isik, kellele suunatud riski vastu leping sõlmitakse. Soodustatud isik-inimene, kellele makstakse välja kindlustussummad. Kindlusperiood-varakindlustuses tavaliselt 1 aasta, elukindlustuses pikad perioodid. Kindlustussumma-kokkuleppeline rahasumma. Omavastutus-kahjumäär mis jääb kindlusvõtja enda kanda. 20. Regressiõigus-kindlustusandja õigus nõuda pärast sisse tegelikult süüdlaselt. 21. I Varavastaste kuritegude kindlustamine- murdvarus, rööv, vandalism. 22. Koguriskikindlustus-juhtumi tekkimine lühiaegne ja äkiline, ettenägematu ja ootamatu. 23. Vastutuskindlustus- kaitseks tsiviilvastutuse eestmillegi tegemise või tegemata jätmise puhul tekkinud kahju kolmandatee isikutele. 24. II Liikluskindlustus 25. III Isikukindlustus (eluindlustus, pensionikindlustus) Riskielukindlustus-surmajuhtumi puhuks. Sotsiaalkindlustus-riskide kandmine riigi
*38 Nagu kirjutas N. S. Tagantsev, siis pühaduse teotamise puhul ei saa rääkida vaid usuvastasest süüteost. See, kellele vara kuulub, on tsiviil- õiguslik küsimus. Pühaduse teotamine on süütegu raskendav asjaolu, mitte süüteoks olemise tingimus.*39 UNS väljatöötamisel oli redaktsioonikomisjon jätnud usuvastaste süütegude peatükist välja koosseisud kirikuvara varguse ja rikkumise kohta.*40 Selline komisjoni seisukoht viitab sellele, et seaduse väljatöötaja arvates piisas varavastaste süütegude üldkoosseisudest ja kirikuvara kohta eraldi koosseisude järele polnud tarvidust. 14. märtsi 1906. a ukaasiga*41 olid tühistatud NS artiklid 176–210, 213, 216, 217, 936, 1361 ja 1576. Kehtima jäeti aga kõik NS koosseisud, mis reguleerisid kirikuvara vastu toimepandud süütegusid. Seega võib öelda, et UNS uudsus ja soov kirikuvara vastaseid süütegusid reguleerida varavastaste süütegudena
Uurimuse käigus peeti oluliseks vaadelda komisjoni suunamise konkreetseid põhjuseid. Seetõttu on komisjoni suunamise põhjused jagatud alaealise poolt toime pandud süüteo iseloomu järgi, mis võimaldab saada parema sisulise ülevaate noorte poolt sooritatud õigusrikkumistest. Komisjoni suunamise kõige sagedasemaks põhjuseks on varavastased süüteod (39% juhtumitest). Karistusseadustiku alusel on kitsamalt tegu vargusega (§ 199) ja vähemohtlike varavastaste süütegudega (§ 218) Komisjoniliikmete üldine suhtumine pisivarguse sooritajasse esmakordselt komisjoni sattunud alla 12-aastase noore puhul oli väga sarnane: leiti, et selline noor ei peaks üldse komisjoni sattuma, kuna tavaliselt see vaid traumeerib last ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning peretoetus aktiviseerunud. Nende laste hulgas on enam korraliku peretausta ja hea kooliedukusega lapsi
tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. [4] 2.2. Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 2.3. Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv
Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-28996 5 TlnRgKo nr 3-12-931. 6 TrtRgKo nr 3-11-2899. 5 Nimetatud kohtuvaidlus puudutas PPA otsust, millega tunnistati kehtetuks isiku pikaajalise elaniku elamisluba põhjustel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Isik on korduvalt süüdi mõistetud varavastaste, isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemises. Isik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 18.04.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, asudes seisukohale, et PPA on õigesti leidnud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute kaitseks kaalub üles isiku pikaajalised sidemed Eestiga. Isik eelnimetatud halduskohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule
Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. 0.2 Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. (1987.aastal teatati politseile rohkem kui 3 miljonist vargusest, ligi 6 miljonist röövimisest ja umbes 1 miljonist mootorsõiduki ärandamisest). Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 4 0.3 Organiseeritud kuritegevus
- Alaealiste kuriteod on suures osas vargused ja kehaline väärkohtlemine. - Alaealiste väärteod on alkoholi- ja tubakaseaduse ning liiklusseaduse rikkumised. Vt Kuritegevus Eestis 2011 http://www.just.ee/uuringud Kuriteoohvrite uuring - Kuritegude ja kuriteoohvrite arv on vähenenud. · Kuriteo ohvriks on langenud 26% elanikest. · 100 küsitletu kohta pandi toime 42 kuritegu. - Varavastaste kuritegude ohvrite arv on langenud, kallaletungi ohvrite arv kasvanud. · Vägivallaohvrid ei pöördu enamasti politsei ega arsti poole. - Kuritegudest teatab politseile 39% inimestest. - Elanike rahulolu politsei tegevusega on kasvanud. - Suur osa elanikest arvab, et politsei suudab hästi avalikku korda tagada. - Enamik Eesti elanikke ei karda langeda kuriteo ohvriks, ebaturvaliselt tunneb end 28% elanikest.
kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni. Ühiskassa on läbi varifirmade rahastanud näiteks Tallinna Vangla sateliittelevisiooni installeerimise. Kaitsepolitseinik Aleksei Dresseni hinnangul kontrollib ühiskassa Eestis autovargaid, prostitutsiooni, narkoäri, hasartmänguäri, rahapesu, inimsmugeldamist ja varavastaste kuritegude taomepanijaid. Samuti ei saa tema hinnangul ühiskassa liikmetele tihtipeale inkrimineerida teatud kuritegude sooritamist, kuna tänu hierarhilisele struktuurile on juhtimist keeruline tõestada. Väidetavale ei kontrolli ühiskassa Eestit läbivat narkotransiiti ja riigi läänepiiri, mida aga ei saa öelda idapiiri kohta. Samuti ei arvestavat ühiskassaga muud rahvusvahelised kuritegelikud organisatsioonid ning mõned Kirde-Eesti pika vanglastaaziga kuritegelikud autoriteedid.
narkootilise aine mõjul toime pandud kuriteoga (nt. mõnede narkootiliste ainete toimel võib isegi tagasihoidlik inimene muutuda vägivaldseks) lihtsalt kuriteo sooritamisega, olles samas ka narkootilise aine joobes - s.t. tavakuritegude toimepanemist narkomaanide poolt. Kohus kuriteo toimepanemist narkojoobes võib lugeda raskendavaks asjaoluks. Politseiameti Teabebüroo andmeil pandi 1996.aastal narkootilise aine joobes toime 41 kuritegu (1995.a. vastavalt 43). Tegemist oli peamiselt varavastaste ning vägivallaga seotud kuritegudega. Kindlasti ei peegelda see reaalsust, kuna tihti ei kontrollita kuriteo toimepannud isikutel narkootilise joobe olemasolu, isegi kui selles on kahtlust. 3. Narkootikumide ostmiseks raha hankimise eesmärgil toimepandud kuriteod. Tegemist on tavaliste varavastaste kuritegudega, kuid sellest saadav rahaline vm. materiaalne väärtus vahetatakse narkootikumide vastu. Tavaliselt on tegemist väiksemate vargustega autodest ja ruumidest
Asjatundjate arvates kasvab maailmas kuritegevus aasta jooksul viis protsenti. Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on Eesti kuritegevuse tase küllalt kõrge mõnede varavastaste kuritegude osas (röövimine, korterivargus, vargus autost); vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega. Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad. Võrdluses Soomega ei ole kallaletungide osas olulisi erinevusi, kuid Soomes on vägivald mõnevõrra kõrgemal tasemel kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Võrreldes Läti ja Leeduga, on elutingimuste uuringu andmetel kuritegevuse tase
oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits). Arukat sotsiaalpoliitikat on vaja ka Eesti majandusele. Selle jätkusuutlikku arengut ohustavad asotsiaalide karjad; getod Tallinna sees ja ümber; riigi asemel mängureegleid kehtestav ning makse koguv maffia; varavastaste kuritegude suur arv ja eelnevast tulenevad kõrged turvamiskulud. Meil on miljoni elaniku kohta politseinikke ja turvamehi rohkem kui arenenud riikides. Ja tulevikus võib neid veel rohkem vaja minna. See kõik läheb aga tootmiskuludesse ja alandab ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli. Igal aastal suureneb põhihariduseta noorte arv umbes tuhande võrra. Vaesus taastoodab vaesust
(Säästva ... 2011, 5) 9 Paljude põhinäitajate trende majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011 mõjutanud ei olnud. „Selliste näitajate hulka kuuluvad näiteks riigivõlg, laenukoormus, haridussüsteemist väljalangemus,vereringeelundite haigustesse suremus, kuritegevus, oodatav eluiga ja elukestev õpe.“ Küll aga olid suurenenud töötuse, enesetappude, narko– mürgistustesse surnute ja varavastaste kuritegude arvud. (Ibid.) Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma eesmärkide täitmisele lähemale jõudnud. Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (Ibid.) Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas „Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena välja üks näitaja
vihikut ,,Kriminoloogia-alaseid töid". 1) Kuritegevusandmete võrdlemine ajas ja ruumis Muutusi registreeritud kuritegude arvus võivad põhjustada üks või mitu järgmistest asjaoludest: · tegelikud muutused kuritegevuses · muutused aktiivsuses · muutuesd seadusandluses, kuritegude registreerimise korras · muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse. 2) Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti. 2
riiklike hüvitiste maksmise korras põhjustab teiste töötajate haigestu-mist ja Kodanike ühenduste suurem kaasamine üldist tulemuslikkuse vähenemist riiklike teenuste pakkumisse Võimalus: Vabatahtlikud on vajalik ja arvestatav abitööjõud korrakaitses Majandusliku keskkonna tegur: Oht: Suur tõenäosus varavastaste kuritegude Tööpuuduse suurenemine kasvuks jm pettusteks Sotsiaalse keskkonna tegur: Oht: Vähendab noorte arvu, kes tulevikus Negatiivne iive politseisse tööle asuksid Elanikkonna rahvusliku koosseisu Võimalus: Suuremad võimalused töötajate mitmekesistumine värbamisel ja valikul
Koosseis – pahateo toimepanija petab vara omajat või käsutajat, pettuse tõttu teeb omanik vara käsutuse. Ta on veendunud, et peab andma ja on õigustatud andma. N: kassapidajale ütlen, et olen Jüri ja nõuan palka, tegelt olen Mart. Kassapidaja ei kontrolli ja annab raha ehk teeb vara käsutuse. See ei ole pettus kui jätan asjad poes käru põhja ja kõnnin minema, see on vargus. Sest loon pildi, et käru on tühi. Omanik peab asja üle andma kelmuse puhul. Kelmus on üks olulisemaid varavastaste süütegude liike, mis on suunatud vara vastu kitsamas mõttes. Üldnorm on 209 ja erinormid on 210-213. Kui on erinorm, tuleb selle järgi kvalifitseerida, aga muidu üldnormiga. Kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlus koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 1
vabanemiseks, ning teiseks, kurjategijad, kes panevad toime tegusid kasu saamise motiivil, seejuures vahendeid valimata, olles seega ohuks ühiskonnale, rahvatervisele ning elanike turvalisusele.8 Vastavalt eelnõu seletuskirjale on just karistamatuse tunne üheks narkokuritegevuse leviku ja kerge kättesaadavuse põhjuseks. Narkokuritegevus ja narkootikumide lai levik on otseses seoses narkosõltlaste arvukusega, kes omakorda moodustavad suure osa isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanevatest isikutest. Samuti annab narkokuritegevus suurte sularahavoogudega võimaluse organiseeritud kuritegevuse arenguks ja kasvuks.9 Lisaks on narkootikumidel otsene mõju nende tarvitajatele, peamiselt HI-viiruse ja hepatiidi kiire leviku näol; narkootikumide tarvitamine toob ühiskonnas kaasa kaudseid mõjusid, seda nii ühiskonnale, ravikulutuste tõusmisena või sotsiaalse toimetuleku vähenemisena.10 Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004
- agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Vanuse seos agressiivsusega - agressiivsus on kõrge lapseeas (2a.) ja seejärel väheneb. - vägivaldse käitumise ajastus ja määr on individuaalselt erinev - ei ole selge, miks osadel lastel esineb vägivaldset käitumist varases lapseeas, osadel veidi hiljem Vanuse ja kuritegevuse seos - seos on ühetaoline nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude osas - õigusrikkujate hulk eakaaslaste hulgas on suurim noorukiea teises pooles, seejärel langeb Erisused: vägivallakõver tipneb veidi hiljem tüdrukute puhul tipneb kõver veidi varem Noorukieas kuritegusid toimepannutest: - osa täiskasvanuna ei tee seda enam - osa teeb seda ka täiskasvanuna Nende vahel ei ole leitud erinevusi kogntiivsete võimete osas psühholoogiliste omaduste osas
uurimisgrupid, mis kujutab endast tugevat argumenti niisuguse seose olemasolu kohta. Samuti võib õelda, et pärilikkuse mõju on tuvastatud eri maades, mis lubab tulemusi üldistada laiemalt. Muidugi oleks soovitatav sarnaste uuringute läbiviimine ka lääneriikidest väljaspool, võrdlemaks saadud tulemusi varasematega. Vaadeldud uuringutest kolm olid piisavalt suurte valmidega, et eraldi vaadelda varavastaste ja vägivaldset kriminaalse käitumist. Nende tulemustest ilmnes, et oli olemas seos kergete varavastaste kruitegude ja puudus vägivaldsete kuritegude korral. Adopteerimiste uuringute korral põrkutakse väga teravate isikuandmete kaitsmise ja eetliste probleemidega, mille tõttu uusi mastaapseid uuringuid teadaolevalt läbi viidud ei ole. Adopteerimiste uuringuid on mõned kriminoloogid teravalt kritiseerinud, seades kahtluse alla bioloogiliste faktoreid arvestava mõju kuritegevusele
minna kohtusse ja nõuda selle maksmist siis ei ole tegemist kelmusega. Ehk kui nö sõlmistakse pettuslikult laenuleping ning inimene teab algusest peale et ta ei hakka tagasi maksma siis on tegemist kelmusega. Kuid juhul kui bluffida pangale näidata võlts tagatist või sissetulekut ning saada laen kätte ja hakkad tagasi maksma- siis ei ole tegemist kelmusega, sest pank on saanud nõudeõiguse ja koheselt on nõue realiseeritud. TÜÜPJUHTUMITE 169-194 KOHTA LUGEDA ÕPIKUST – VARAVASTASTE ÕPIK PÄHEÕPPIMISELE Väljapressimine § 214 Teo objekt: vara Tegu: varalise kasu nõudmine- on ettepaneku tegemine, kannatanule teada andmine et ta peab oma vara loovutama, Karistusõigus II.osa ähvardus ning vägivald. Väljapressimisega on siis tegu kui kannatanu selle vara ise ära annab, kui süüdlane võtab selle asja, siis ei ole tegemist väljapressimise vaid röövimisega. Kuidas eristada andmist ja võtmist? – 2 põhilist kriteeriumit 1)nõude esitamise ja
süüteod vara vastu tervikuna (nagu kelmuse mitmesugused vormid, sealhulgas kindlustus- ja arvutikelmus, väljapressimine, terminaalse identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine, asja omavoliline kasutamine, energia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine, ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminaalseadme kasutamine jms). Varavastaste süütegude eest karistatakse maksimaalselt kuni viieaastase vangistusega, välja arvatud röövimine, mille eest karistatakse kuni viieteistaastase vangistusega. Varavastane süütegu loetakse toimepanduks väheväärtusliku vara või varalise õiguse vastu, kui selle väärtus on kuni tuhat krooni. Siis kuulub see väärteona karistamisele rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga, välja arvatud, kui see oli toime pandud röövimisega,
adopteeritud lapsed, kelle nii bioloogilised kui ka kasuvanemad olid kriminaalsed (vastav näitaja oli 24,5%). Lisaks sellele tuvastati statistiliselt oluline positiivne seos bioloogiliste vanemate vangistamiste arvu ja bioloogiliste laste vangistamise arvude vahel. Mida enam oli bioloogilisel vanemal vangistusi, seda kõrgem oli tema bioloogilise lapse,kes kasvas kasuperes, vangistamiste arv. Niisugune efekt oli aga jälgitav üksnes varavastaste kuritegude korral ega ilmnenud vägivallakuritegude korral. Kõik niisugused seaduspärasused ei sõltunud kasuperede sotsiaalmajanduslikust staatusest ega lapsendatud indiviidi vanusest lapsendamise ajal. Seega oli bioloogiliste vanemate kriminaalne käitumine olulisem kui kasuvanemate oma, mis näitas ilmse geneetilise komponendi olemasolu. Crowe22 uuringus vaadeldi 52 adopteeritut, kelle bioloogilised emad olid kurjategijad. 90% emadest olid pannud toime
ümberkäimise, kliendi petmise, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja paljude muude kuritegude vastu. Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramisel põhimõte "silm silma ja hammas hamba vastu". Nii oli tapmisel või surma tahtmatulgi põhjustamisel karistuseks surmanuhtlus, vigastuse tekitajat aga karistati samasuguse vigastusega. Surmanuhtlust määrati ka paljude varavastaste kuritegude puhul. Näiteks teolt tabatud murdvaras tuli kohapeal hukata. Kuriteole samaga vastamise põhimate kehtis aga vaid siis, kui osapooled olid oma ühiskondlikult seisundilt võrdsed. Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirduti vaid trahviga. Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule.
Kannatanu õigused: 1) Õigus kontrollida menetluse toimetamist Kannatanu õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Selline õigus on tagatud eraõigusega. Kahjustatud isikul on võimalik nõuda nt asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmist ning tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist. Mõningatel juhtudel on on eraõiguslike õiguskaitsevahenditega võimalik täielikult taastada õiguste rikkumisele eelnenud olukord (nt varavastaste kuritegude korral). Raskemate kuritegude (nt vägistamine) eelnenud olukorra taastamine tunduvalt raskem või pigem võimatu. Vaatamata kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõttele on üks tähtsamaid menetlust kujundavaid õiguseid kannatanu õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine ning enamikul juhtudel ka kriminaalmenetluse lõpetamine. Peamiselt on seda võimalik teha KrMS 207-208 sätestatud süüdistuskohtumenetluse raames.
annaabi.ee 
