Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega.
inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood. Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid võimu ka rüütelkonnad. Neid oli kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari
annaabi.ee 
