•Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust.
Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad
reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged
Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine
ehk ruutadramaad Sõnastik. Viinapõletamine – производство спирта Metsaraie – лесoзаготовка Künniloom - пахотное животное Pearahamaks – подушный налог Valgustusliikumine – Просвещение Pagemine - побег Mõisahäärber – усадьба 1. Agraarolud varauusajal. 17. ja 18. sajandil võis eristada järgmisi mõisatüüpe: Rüütlimõis – kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis – Riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud. Pastoraat – Rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Linnamõis – Mõisate tähtsamad majanduslikud tegevused: 1.Teraviljaeksport 2.Viinapõletamine 3. 2. Lõpetage laused: Talusid oli varauusaegses Eestis umbes 40 000.
Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal
püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene. ▪ Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta. ▪ Nekrutikohustus- venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses) ▪ Kroonumõis – e. riigimõis, oli riigi omandusse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks
a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind.
Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega, teraviljaekspordiga ja mõisade rentimisega. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Talurahvas sai mõisalt maa ja tasumiseks käis mõisas tööl. Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida).
• Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada.
nimel August II Tugevaga alistumislepingu, omamata selleks volitusi. Patkul juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 6. Seletage mõisted: adramaade revisjon talude suuruse ja mõisate majandusliku kandevõime väljaselgitamine; pandi kirja ka kõik töövõimelised talupojad riigimõis ehk kroonumõis; ametikorter, mis anti teenistuse eest kuninga juures. pärusmõis põlvest põlve pärandatud mõis reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 7. Milline oli mõisate reduktsiooni tulemus: a) riigi seisukohalt riik sai raha juurde, kuna mõisi renditi välja. b) mõisnike seisukohalt - aadlis tekitas tugevat vastuseisu, kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi ka oma õiguste rikkumist. 8
talurahvakool. Tartu ülikooli Suurenes eestlaste lugemisoskus. sissepääsemine oli Rajati Tartusse ja Tallinnasse gümnaasium. eestlaste jaoks Tartu gümnaasiumi alusel loodi Tartu ülikool. võimatu. 23. Selgita: pärusmõis eramõis, mida valdasid pärusaadlikud ehk eramõisnikud. riigimõis ehk kroonumõis - riigi omandisse kuulunud mõis. Riigimõisa valitsesid riigi poolt määratud ametnikud. aadliopositsioon - adramaade revisjon - talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hindamine ja kaardistamine, mille tulemusena seati sisse vakuraamatut. vakuraamat - talude ja nende koormiste nimistu; seal oli kirjas talupoja kohustused mõisa suhtes. manufaktuur - arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.
1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka). Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord:
Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks
2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada.
tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem.
Kuningavõimu struktuurid · 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe juhtimine · 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: - 7 tk ja igas juhiks asehaldur - hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile- kloostritele või jäänud peremeheta · 3.Linnuseläänid jagunesid omakorda mõisaläänideks - iga mõisalääni keskuseks kroonumõis ja juhiks foogt: foogt kogus talupoegadelt maskud- andamid toimetas need edasi keskvõimule (Rootsi keskvõimu rahastamine) Eestimaa dualistlik haldus: B. Aadli omavalitsussüsteem · 1584 Eestimaa (saksa) rüütlekonna rajamine, mille privileegid Rootsi kuningas kinniotas · I Aadli omavalitsuse ,,keskvõim" 1. Maapäev oli Eestimaa rüütelkonna omavalitsuse kõrgeim organ, mida juhtis rüütelkonna peamees - kogunes kolme aasta järel (17.saj
annaabi.ee 
