Milleks
peaksin oma tuleviku planeerima?
Tuleviku
planeerimisele mõtlevad paljud inimesed pea igapäevaselt.
Täielikult lõpuni ei saa midagi planeerida , kuna plaanid võivad
aja jooksul muutuda. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis
ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine .
Tuleviku
planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii
talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale
juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks
ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
armsake15
Õppematerjali autor
Milleks peaksin oma tuleviku planeerima? Tuleviku planeerimisele mõtlevad paljud inimesed pea igapäevaselt. Täielikult lõpuni ei saa midagi planeerida, kuna plaanid võivad aja jooksul muutuda. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt
Milleks peaksin oma tulevikku planeerima? Tuleviku planeerimine on meil igaühel pidevalt peas ning mõtleme põhimõtteliselt igapäevaselt oma tulevikule. Mis tööd me kunagi teeme, kus me õpime, milline pere meil on ja palju muudki. Plaanid muutuvad ajas ning elusündmuste põhjal. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt
Näiteks kuu-, nädala- ja päevaplaanid on peaaegu alati operatiivsed. Strateegilised plaanid sisaldavad ulatuslikumat ajaperioodi, tavaliselt kolm ja rohkem aastat. Neis on ka avaram käsitlus organisatsioonist. Strateegilised plaanid sisaldavad eesmärkide sõnastamist, operatiivsed plaanid aga eeldavad eesmärkide olemasolu. Erinevates olukordades sobivad erinevad plaanid. Planeerimist mõjutavad: organisatsiooni tasand, keskkonna ebakindluse määr, tuleviku kohustuste kestus. Operatiivne planeerimine domineerib madalamatel juhtimistasanditel, hierarhia ülemistel tasemetel on planeerimine rohkem strateegiline. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud-juhid koostavad mõlemaid. Keskkonna suurem ebakindlus toob kaasa vajaduse lühiajalisemate plaanide järele. Kui organisatsiooni keskkond on kiiresti muutuv, peavad juhid olema planeerimisel paindlikud. Juhid planeerivad tuleviku jaoks
kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda
on juhile kättesaadav. 18. Risk (risk)- mis tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine. 19. Määramatus (uncertainty)- mis tähendab, et juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid ei ole vajalikku informatsiooni alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta. 20. Mitteprogrammeeritud otsus (nonprogrammed decision)- Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. 21. Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel
Kes otsustab minu tuleviku üle? Tulevik on aeg, mida mitte keegi meist ette ei tea. Me suudame vaid muuta seda, kas paremaks või halvemaks. Mõnikord ei ole võimalus isegi meil endil otsustada. Ma olen täiesti kindel, et mitte ükski inimene ei saa saja protsendiliselt otsustada enda tuleviku üle. Esimese asjana mis näitab seda, et ainult mina ise ei otsusta enda tuleviku üle on see, et väga palju noori satuvad halvale teele. Ükski inimene ei taha ju oma elu elada kuskil linna nurgas teades, et tal puudub soe koht kuhu õhtul minna ning tal pole võimalus helistada emale ja rääkida oma muredest. Kuid mis selle kõik siis põhjustab? Ma arvan, et selle põhjus ei saa olla miski muu kui see, et inimene on ise liiga naiivne ja laseb oma otsused langetada teistel. Kindlasti tuleb ette ka olukordi kus inimesel on tehtud suured ja ilusad plaanid tulevikku
tõrjuvad pühendunuid, muutub olemine elutuks. Nagu koolipõlves taheti maha saada eksamiga, nii püütakse vanast harjumusest hiljem kuidagi eluga maha saada. · Hirm Miks hirm ja milline hirm? Hirm on kannustajaks institutsionaalses hariduses. Laps kardab õpetajat ja kontrolltööd, suured kardavad oma koha ja karjääri pärast, institutsioonid oma maine pärast, ning kardab ka ühiskond. Võib oletada, et ka üks riiklikke haridussüsteeme käivitavaid jõude on hirm, hirm tuleviku pärast. Et tulevik oleks prognoositav ja kontrollitav, on tuleviku planeerimise vahendiks haridus. Turg peab teadma, keda tal on koolipingist oodata. Selle alateadliku hirmu ilmekaks väljendajaks on praegune Eesti hariduse paradoks: kõigi muude eluvaldkondade liberaliseerumise taustal on riiklik surve ja reglement haridusele üha suurenenud. Hirmu põhjuseks on tavaliselt vaimne ebaküpsus ehk mõistmise alt väljunud tegelikkus. · Institutsioonid
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimestele pakutakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid