Heldur Saar 11. klass Varakeskaegne Euroopa - kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg kestis 5 pikka sajandit. See algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega, mille järel lagunes Rooma kaheks Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks. Selleks ajaks oli Euroopast saanud vaene ja poliitiliselt killustatud piirkond, aga sellele vaatamata kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas.
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia...
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ...
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zon...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli madalseisu märk. Ma usun, et Vana-Kreeka ja Rooma filosoofidest ja matemaatikutest nagu Aristoteles Archimedes ja Pythagoros on kõik kuulnud, aga varakeskajast rääkides ei meenu ükski nimi, ega edasiminek seoses haridusega. Varakeskaeg oli hariduse poole pealt nagu must auk, kus paistis vaid mõni väike kiir. Selleks kiireks oli Karl Suur, kes soosis kultuuri ja rajas koole, pärast teda haridus jälle hääbus. Varakeskaegne Euroopa ühiskonnas toimus suur langus. Euroopa on nagu vastand suure Rooma inpeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu polnud, rahvas ja maa oli killustatud, haridusest ei saanud rääkidagi, sest polnud koole ja pärisorjus väljendas meeleheitlikku juhtimise katset. Minu arvates oli varakeskaeg üks pime, segane ja keeruline aeg. Mõnes mõttes meenutas sellist aega, kus inimesed elavad külades väikestes onnides, peavad jahti ning kannavad loomanahast tehtud riideid.
Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu 1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja relvastuse hankimiseks, ning võimaldama pühenduda sõjalisetele ha...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa vä...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maa...
Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased Stavekirke Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased ilmapuun universumit toetav raamistik Ragnarökis
11. saj. Alguse Euroopas elas rõhuv enamik rahvastikust maal, olid olemas ka linnad, kus elasid kaupmehed, kelle roll ei olnud kaugeltki tähtsusetu. Erinevad elanikkonnakihid vajasid mitmesuguseid tooteid ja kaubaartikleid, mida ei saanud valmistada kohapeal ning tuli tuua mujalt. Kaupmehed ei toimetanud meritsi ja maismaa teid pidi kohale mitte üksnesluksusrõivaid ja kangaid, hinnalisi serviise ja muid haruldusi, mis rahuldasid valitsejaid. Muidugi tõid nad ka tavalisi kaupu. Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskaja kaupmehed, kes röövimisega ei tegelenud, ei saanud läbi ilma sõjakuseta. Nad pidid reisima oma kaubakaravanidega kaugetesse maadesse ja liimuma võõraste rahvaste keskel. Kaupmehed kannatasid merel tormide ning maismaal teede läbimatuse tõttu. Kaupmeeste ühiskondlik maine oli küllaltki tagasihoidlik, aga erilist põlgust äratasid need rikkad, kes protsendiga raha välja laenutasid. Viha
Varakeskaegne Euroopa-kas ühiskonna areng või langus? Nagu igal ajastul, oli ka varakeskajal oma tõusud ja langused. Jätkus linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba varem hilise Rooma keisririigi ajal. Suurenema hakkas kiriku osatähtsus. Kuid kas see ajastu oli ühiskonna areng või langus? Mina arvan, et Euroopa ühiskonnas toimus langus siis, kui varakeskajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja es...
trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist rõngassärgiga millele lisati 13. sajandil nahkne metallplaatidest tugevdatud plaatvest. Muutus aja jooksul ka kaitsekilp. Varakeskkajal ümarad kilbid asendusid ülevalt ümara ning alt teravatipulise kilbi vastu. Hiljem vahetati need kilbid veel pisikeste kolmnurksete kilpide vastu. Kaitsekilpidele maaliti ka perekonna vapp. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati väga vaprust ja võitluskunsti
tähelepanu munkade füüsilisele ja vaimsele tööle.Briti saartel üritati omavahel sobitada kristlik kultuur ja kohalik pärimus. 9.saj sai viikingite tegevus aktiivsemaks. Nende retked hõlmasid alasid P.atlandilt araabia maadeni. Pärast riikide teket ja ristiusu vastuvõtmist Skandinaavias hakkasid viikingite retked vaibuma. Nende eelkristlik kultuur on tuntud oma värvikate jumalate ja mütoloogia poolest. Nad andsid oma pärimust edasi saagadena. Neil oli ruunitähestik. Kas varakeskaegne Euroopa oli ühiskonna areng või langus, sellele ma täpselt vastata ei oskagi. Ma arvan, areng toimuski tänu langusele. Ja nende ühiskond hakkas sarnanema aina rohkem uuema aja ühiskonnaga.Eriti pean ma silmas feodaalkorda, kus enam ei sõltutud nii palju valitsejatest.
ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seega religioosse tähenduse. Kõrgkesaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamne üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus- aadel. Rüütlite relvastus- Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Rüütli teine peamine relv oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega tugevdatud nahast soomurüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, see laskis paremini õhku läbi. Päikese kaitseks tõmmati peale hele rüü. Et end veel paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati Xlll sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiivrit täiustat samuti üha enam ja enam, see kaitses nägu ja pead. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad ja allalastavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju.
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) ...
ee/url?sa=t&rct=j&q=majandusajaloo%20loengukonspekt %20tarastamine&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.hot.ee%2Fealb03%2Fmajandus%2FMajandusajaloo %2520loengukonspekt.doc&ei=uAi5VP2xOIHnasPTgtgK&usg=AFQjCNEXc- vl3xvNtmwQ9ekKfndt0Qn_5g&sig2=J5o-S5JFQgHUeiQqgobEnA&bvm=bv.83829542,d.d2s Põllumajandusrevolutsioon 1650-1800 http://miksike.ee/docs/referaadid2006/pollumajandusrevolutsioon_evelinviks.htm Suurbritannia. Varakeskaegne Inglismaa http://www.google.ee/search?rlz=1C1LENP_enEE466EE466&sourceid=chrome&ie=UTF- 8&q=tarastamine+inglismaal#q=yle.edu.ee+tarastamine
Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja
Itaaliat nad ei saanud, aga enamus Prantsusmaast küll. Viikingid nad suundusid Norrast igale poole: Islandile, Gröönimaale, Briti saartele, tegid ringi ümber Hispaania Itaaliani. Vallutasid nad osakese Britanniast. Taanist tulnud viikingid ründasid Briti saari ja Põhja-Prantsusmaad. Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a
pühak, sissetulekud ning ladina kristluse füüsilise ja käegakatsutava kehastusena peakirik. Piiskopkonnad olid tavaliselt territoriaalsed. * Aastaks 1200 leidus Euroopas umbes 800 piiskopkonda, kus tunnustati paavsti ülemvõimu ja järgiti ladina liturgilisi kaanoneid. *Piiskopkondade tuumik asus Itaalias, Prantsusmaal ja Reinimaal. *Briti saare kirikuajaloo üheks peamiseks iseloomulikuks jooneks 11. ja 12. sajandil on piiskopkondade ümberkorraldamine (varakeskaegne Iirimaa ja Inglismaa polnud kuigivõrd linnastunud, ning tekkis vajadus uut tüüpi piiskopkonna järele, mis poleks linnakeskne või millel polekski piisopiresidentsi näol kindlat keskust, vaid oleks kohandatud kohalike inimeste või kloostrivendade vajadustele. Varased anglosaksi piiskopkonnad kippusid seega vastavalt poliitiliste olukorrale kuju muutma ja ka nende nimed viitasid pigem etnilisele rühmale või piirkonnale) linnalise keskusega territoriaalseteks diötseesideks, mille
1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5. Vaimulikuks pühitsemine Bütsantsi kultuur Usk ristiusk. 1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks: roomakatolik (Lääne-euroopa) Kreeka katolik (Ida-rooma impeerium) Erinevused: Lääne kirikupea on paavst. Ida kirikupea on patriah. Lääne euroopas kirikupea ei allunud keisrile , Idas aga allus. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus. Arutluse teema: Varakeskaegne Euroopa kus ühiskonna areng või langus. Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused. Keskaja ühiskond oli feodaalne kord( feodaalne killustatus). Vasalli kohustused : abistamine sõjas , rahu ajal nõustama, truu olema jne Pms iga mees valitses oma maad. Seal kujuneb välja ka feodaalne killustatus. Talupojad päris orjastati. Bütsants. Talupoegi ei päris orjastatud , talupojad olid vabad
Looming ei tähenda sellises traditsioonis mitte uute tekstide loomist, vaid traditsioonilistest tekstidest või kindlatest reeglitest lähtuvat vaba ja loomingulist esitust. Tekstid ise kujunevad pikas protsessis sajandite vältel. Näib, et sajandeid muutmatuna püsinud liturgilised ( kiriklikud ) tekstid ja nende ettekandmise üpris rangelt määratletud laad ei võimaldanud kuigi palju loomingulist vabadust. Meil on raske otsustada, mil määral võis varakeskaegne kloostrilaulja improviseerida, ent vähemalt rikkalikult kaunistatud melismaatilises ( muusikalised kaunistused )stiilis meloodiad on kujunenud vabas ekstaatilises esituslaadis. Huvitav on ka võrrelda samast laulust säilinud varasemaid ja hilisemaid variante: tihti on meloodia vaba arendus selgelt nähtav. 9.-12. sajandil, ajal, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus aegamisi valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingumeetod troop - traditsiooniliste
kaudu: isiklik sõltuvus, sõltuvus maa kaudu, sõltuvus kohtu kaudu. Need eri sõltuvuskanalid võivad olla eri kombinatsioonides. Vaba talupoeg ei kadunud. Allood vabade talupoegade maavaldus. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaupa. Külakogukond pole mitte muinasgermaani pärand, vaid keskaja produkt. Varakeskajal toimus ühest küljest seniste orjade õiguste teatud määral laienemine, samal ajal seni vabad olnud inimesed sõltuvusse sattumine. Varakeskaegne talupoeg oli õiguslikult diferentseeritud. Mõned talupojad olid suuremas sõltuvuses kui teised, seejuures vabade talupoegade seisund on halvenenud. See toob talupoegkonna ühtlustumise, erinevate talupoegade lähenemise üksteisele. Sunnismaisus tähendab ka mõisniku kaitse all olemist. Isiklik vabadus ei tähenda majandusliku seisundi paranemist. See, kui talupoegkond vabaneb mõisniku võimu alt, see ei tähenda, et talupoegade majanduslik seisukord oleks paranenud
See olenes juhusest, millal ta jõudis. Olid oma keskused, näiteks Amalfi (Lõuna Itaalias Napoli lähedal) ja Veneetsia, hiljem said tähtsaks Pisa ja Genova. Friislased Madalmaa kaupmehi kutsuti friislasteks. Nende õitseng on seotud keskaegse Frangi riigiga neil oli suur õukond, mida on vaja varustada, samuti kloostrimajandus pakkus väljaveo kaupu. Friislaste õitsengu aeg oli 7-8 saj, millele järgnes viikingite domineerimine. Viikingid Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskajal tüüpilisteks kaupmeesteks Põhja-Euroopas olid viikingid. Nad olid sõdalased, vallutajad, röövlid, hulljulged meremehed ja kolonisaatorid. Nende retkedega olid tihedalt seotud kaubavahetusega, aga tihti kujunes olukord selliseks, et seda mida ei saadud vahetuskaubana, see võeti jõuga. Seega käis kauplemine ja röövimine käsikes.
Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. 13. sajandil Taani preestrite poolt koostatud ristitud külade nimekirjad, mis panid aluse suurele Eestimaa nimistule. Meieni säilinud kujul redigeeritakse 1241 aastal. Lüübeki linnaõigus Taani kuninga Erik IV 1248. aastal välja antud ürik kinnitab Tallinnale Lüübeki õiguse. Üriku tekstist nähtub, et on olemas linnahalduse keskorgan raad. 1302 sai Lüübeki õiguse Rakvere ja 1345 Narva. Linn oli Eestis varakeskaegne uuendus, mis sündis võõraste vallutajate algatusel ja järgis nende kodumaalt tuntud asutusüksust, selle topograafiat ja haldust. Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik, mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus). Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite
Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. 2.12 Varakeskaegne kunst Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t
ainult vägivaldselt. Mõisnikul talupoja üle kohtu ja politseivõim. Ülemvõim, alamvõim. Põhimiku härrusega kaasneb: 1. Isiklik sõltuvus. 2. Sõltuvus maa kaudu. 3. Sõltuvus kohtu kaudu. Vaba talupoeg ei kadunud täielikult, neil oma pärusvaldus ehk allood. Vabad talupojad kohtu ja politseivõimu tõttu mingil määral sõltuvad mõisnikust. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. See keskaja produkt, saadus. Varakeskaegne talupoegkond oli õiguslikult diferentseeritud, mõned sõltuvamad kui teised ning vabade talupoegade seisund halvenenud, sest vaba inimene olemine hakkas võrduma aadliku, rüütliga. St elukutse alusel vahettegemine, mis toob endaga kaasa eri rühmade talupoegade lähenemise, talupoegkond ühtlustub. Erinevalt orjadest olid õigusjõulised, polnud juriidiliselt asjatud. Isiklikvabadus ei ole tagatud majandusliku seisusega. Kui talupoegkond vabaneb, siis majanduslik seisund ei parane
annaabi.ee 
