ära maksta ja elektri ära maksta. Sageli selleks, et raha eenida peab ta tegema riskantseid otsuseid, mis sageli ta suurtesse jamadesse mässivad. Aga kuna raha on vaja, siis peab ta need otsused tegema. Kui raha on vaja, siis on Rass võimeline paugu pealt Säde maha jätma. "Raha lähedus muudab inimesi. Ükskõik kui lähedasi inimesi." Rassi elu kõige lollem otsus oli Olarilt vastu võtta narkootikumid, tänu millele nad neljakesi nüüd vangikongis istuvad. Tanno Paal
,,Puhastustules". Pärast ärkamist hakkab ta abti ja oma naise last oma lihase pojana kasvatama. Novelli ülesehitus algab jutustajapoolse sissejuhatusega, millele järgneb tegelaskujude lühike iseloomustus; peategelase omakasupüüdliku idee kirjeldamine; idee teostamine; kas õnnestub?; lõpplahendus. Ma arvan, et novelli kulminatsiooniks oli see kui ülesärganud meest hoiti vangikongis ja teda piinati ning naine jäi samal ajal lapse ootele. Novelli puänt võiks olla see, et naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et käis ,,Puhastustules". Novellist tulenevad tõekspidamised on: 1. Inimene on valmis pettusega edasi elama, kui sellele on hea põhjendus. 2. Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada. 3. Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna.
gaasipliit, millel oli 2-aastane garantii. 15. Kahjuks oli linna tabanud gripiepideemia ning televiisorist edastati teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat etendanud usbekid. 18. Peale keskkooli lõpetamis on paljudel gümnasistidel tulevikuplaanides minna vanasse ülikoolilinna Tartusse, et jätkata seal oma edasisi õpinguid. 19. Keskkooli lõpureisi suhtes ei leidnud klass üksmeelt, kuna oli valida mitmete huvitavate riikide vahel: püramiididemaa Egiptus, tõusva päikese maa Jaapan, Amerika Ühendriigid või Türgi Vabariik. 20. Tänapäeva tüdrukud kasutavad palju ripsmedusi, käivad palju dusi all ja
kasvatama. 6.) · Ülesehitus: 1. jutustajapoolne sissejuhatus 2. tegelaskuju lühike iseloomustus 3. peategelase omakasupüüdliku idee kirjeldamine 4. idee teostamine 5. kas õnnestub? 6. lõpplahendus · Pingestumiskoht kui mees üles ärkas, kas ta võttis omaks, et ta on käinud ,,Puhastustules" ja võtnud omaks muutused. · Kulminatsioon ülesärganud meest hoitakse vangikongis ja teda piinatakse. Naine jääb samal ajal lapse ootele. · Puänt naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et ta käis ,,Puhastustules". Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Giletta Narbonne elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas · Omakasupüüdlik soovis vastutasuks meheks aadlit, kuna ravis kuninga terveks.
arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki. Inimestega polnud ta kunagi ise aldis rääkima, eelistas pigem rahulikku keskkonda. Ta arvas, et kõik on mööduv ning igaüks sureb nagunii kunagi, vükskõik millal. Alles vangis istudes taipas ta, kui väärtuslik on tegelikult elu, iga hetk ja mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meelde pisiasju, mis olid ununenud. Kuid kohtus siiski peategelane ei nutnud ega palunud andeks, oleks ta seda teinud, pääsenuks ta vaid mõneaastase kinniistumise või sunnitööga. Kuigi ta tappis enesekaitseks, kahetses ta ikkagi mingil määral oma tegu, aga emotsioone ta välja ei näidanud. Seepärast oligi ta ühiskonnas ,,võõras", et ta oli erinev tavainimestest.
Kuid hädad alles algasid. Kuuldes ikka veel jumalikke hääli ja nähes nägemusi, kogus ta 1430.a. kevadel uue sõjaväe, et võidelda burgundlaste vastu Compiégne´i all. See sai talle saatuslikuks. Burgundlased võtsid vapra neiu vangi ning äraandliku kuninga mahitusel müüdi ta suure rahasumma eest inglastele maha. Need omakorda müüsid ta edasi Prantsuse inkvisitsioonikohtule, et tema üle kohut mõista süüdistatuna nõidumises ja ketserluses. Jeanne vaevles aasta otsa vangikongis, kus teda piinati ja mõnitati. Kuid neiu jäi endale kindlaks kinnitades, et teda on juhtinud Kõigevägevama Jumala käsi ning nõidumisega pole sel midagi pistmist. Samuti pandi talle süüks meheriiete kandmist, mis tol pimeduseajal oli hukatust toov süüdistus. Nii mõistiski kiriklik kohus Jeanne´i süüdi ketserluses, nõidumises ja meheriiete kandmises ning kohtuotsuse kohaselt pidi ta põletatama tuleriidal. Kuid on ka teada, et kui Jeanne oleks loobunud meheriiete
Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli ning see langetas otsuse, et naine tuleb poolelioleva kirikukabeli seina sisse müürida elusalt, toomhärra aga lossi vangikongis näljasurma peab vastu võtma. Ngu käsk oli, lasti seina õõnsus teha ning õnnetu tütarlaps pandi sinna sisse, talle anti kaasa tükk leiba ja kruus vett, siis müüriti avaus kiiresti kinni. Lühikest aega kuuldus veel tüdruku appihüüdeid kuni ta kustus. Aga tütarlapse hing ei saanud rahu ja nii käib ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.
saab Moor kinnitust, et piiga teda endiselt armastab Franz mõistab peagi pettuse läbi, et krahv Brand on tegelikult tema enda vend Karl, kes on koju naasnud ning soovib lasta Karli tappa, kuna viimane nurjab täielikult tema plaanid Ta palub vanal teenijal Danielil Karl hukata, Daniel puikleb vastu, kuid on sunniviisiliselt nõus Daniel kohtub Karliga, tunneb ta ära ning meenutab talle lapsepõlve. Daniel ei suuda Karli tappa, pigem kõduneb vangikongis Karl kohtub Hermannit, tema tegemisi jälgides tuleb päevavalgele karm tõde Vana Moor, vendade isa ei olegi surnud, vaid on viidud koopasisesesse vangikongi varjule. Peale kurba uudist Karli surmast vanahärra minestas, kuid kõik arvasid,et Vana Moor oli hinge heitnud. Kui isa kirstus ärkas, palus ta Franzilt halastust, kuid tulutult. Isa viidi vangikongi nälga surema ning kirstu tema asemele pandi koer
Kui pidu muutub järjest ekstaatilisemaks, peavad Eisenstein ja Frank aga lahkuma. Mõlemad kiirustavad vanglasse, kuid lahkuvad erinevas suunas. III vaatus: Järgmisel hommikul on Frankil pohmelus ning vangivalvur Froschil on raskusi vanglas korra tagamisega. Kohale ilmub üha rohkem peolt tulnud tegelasi. Adele ja tema õde Ida üritavad veenda Franki, et see hakkaks Adele patrooniks ning maksaks naise näitlejaõpingute eest. Rosalinde tahab vabastada Alfredit, kes on veetnud öö vangikongis. Ent Rosalinde saabub liiga hilja: juba on kohal ka juristiks maskeerunud Eisenstein, kes püüab välja selgitada, mis juhtus Rosalinde ja mehe vahel, kes kannab tema hommikumantlit ning arreteeriti tema kodus. Mis tema naise ja hommikumantlisse riietunud mehe vahel täpselt juhtus? Suures vihahoos paljastab Eisenstein oma isiku ja lubab Rosalindele truudusetuse eest kätte maksta. Kuid Rosalinde teab, kus mees ise tegelikult õhtul viibis ja ähvardab end Eisensteinist lahutada
· Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi emaks, küsib, miks ta pakutud maad nooruspõlves vastu ei võtnud ning käsib Lindal oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna. · Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast. 3.Peatükk · Ilme sünnitab vangikongis terve tütre, kelle nimeks saab Hilja. Naine arvab, et on toimetatud Siberisse, kuid sünnitusest mõnda aega toibunud, näeb ta kongi aknast sama lahte ja rannaäärt, kus eelmisel sügisel paati sai oodatud. · Ilme toimetatakse koos lapsega pimedasse ühiskongi, kuid naine on seal üksi koos Hildaga kartuli ja vee toidul. · Ilme kutsutakse ülekuulamisele ning ta saab teada, et Taavi on vanglast põgenenud ja et teda tahetakse toimetada kuhugi mujale
Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada. Jose räägib, kuidas kohtus Carmeniga ja kuidas aitas põgeneda. Kuidas C ta ümber oma sõrme keeras jne. Juhtub nii, et kuna Jose on C-sse nii armunud ja kirglikult armastab seda (alguses tundub, et C armastab vastu) siis Don Jose karmeni pärast alandatakse reameheks. Kuna Carmen pole Don Josele truu, siis Carmeni jaoks pole piire. Carmen on isepäine, teda ei saa taltsutada. Don Jose saab
unenäolist maailma kujutavatest töödest. Richard Burns on kirjutanud raamatu ,,Sandro ja Simonetta", Londonis, 1992. aastal, ja tema raamatu lühikirjeldus ütleb nii: ,,Nendel lehekülgedel saavad taas kokku Firenze kuldaja maalikunstnik, hull, kes jälitas oma armastuse viirastust, ja vana mees, kes kirjutab mälestusi oma palvet ja pihtimust. Ta on maganud kerjusena rentslis ja olnud Itaalia esikunstnik, virelnud vangikongis ja olnud Medicite palees omainimene, lebanud Paradiisi sulgmadratsil ja oodanud Põrgu katakombides surma. Ning ta on sellel ilu ja julmuse ajastul ikka ja jälle maalinud. Nüüd on ta maailma ja iseendaga rahu teinud. Nüüd võib ta kirjutada. See ei ole Sandro Botticelli elulugu, vaid tema armastuse lugu imelise Simonetta Vespucci vastu. Põgus viiv elus on saanud igavikuks tema maalidel. Sellest on küll."
,,Kuningas ja ööbik" maailmas pole mitte midagi kindlat, kõik muutub Igal aastal tuleb sanglepa otsa ööbik, kes laulab vabadusest ning armastusest. Ja iga kord tapetakse ööbik ära ning tuleval kevadel ilmub sanglepa otsa aga uus laululind. Seda linnulaulu õppis hindama kuningas, kes alguses ööbikulaulu vihkas ning ööbikuid tappa lasi. Kuid nüüd hakkas kuningale, kes vangikongis istus ja nälgis see laul hoopis meeldima ja ta palus igal aastal jumalat, et see tal veel ühe aasta elada laseks, et ta linnulaulu kuulda saaks. III LOOMINGU KÕRGPERIOOD Noore isa vaatekohast (Tammsaarel on tütar Riita ja poeg Eerik). Jutud on kirjutatud siis, kui pere käis Narva Jõesuus puhkamas ning Anton Hansen jäi Tallinnasse, et kirjutada. Tammsaare elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige
sai ravi arenenud süüfilisele. Suurema osa ajast haiglas veetis ta mängides oma bandzol. Tema viimane päev Alcatrazis oli 6. jaanuar 1939. Siis viidi ta üle uude föderaal vanglasse Terminal saarele Los Angelese lähedal. Kui ta vabanes, sai temast erak oma Palm Islandi, Florida maavalduses. Ta suri, murtud ja hulluna, aastal 1947. Liis Vaher 5 VALVURITE KOGEMUSTEST Kummalisel kombel, ei ole giidid ainsad, kellel on imelike kogemusi selles erilises vangikongis. Mitmed endised valvurid on rääkinud mõnedest päris hirmuäratavatest intsidentidest, mis leidsid aset " Hole "ides ja eriti kongis 14D. 1940-aastatel lukustati üks kurjategija mingi rikkumise eest sinna kongi. Valvuri jutu järgi hakkas vang peaaegu koheselt karjuma kui oli kongi lukustatud. Ta väitis, et mingi olend, kellel on "hõõguvad silmad" oli lukustatud sinna koos temaga. Kuna lood kummituste
perekondade nina alt. Talle meeldis maailda nende silmade ette pildi, et need võhikud, kellele ta rääkis, ihaldaksid seda maali veelgi enam. Lisa oli Fontainebleau's viibinud kümme aastat ja tal oli soov võrgutada kuningas ära, olla temaga intiimses suhtes jne. Lisa leidis end tihti istumas hämaras toas ja mõtisklemas. Nagu õukonnas ikka oli ka Fontainebleau lossis draamat. Lisa elas oma elu viimased aastad Bastille'i vangikongis oma maali koopiaga rääkides, kuna ta oli oma rivaali ära tapnud. Ning ta luges salaja kaasa võetud paberiribadel ühte lauset iga päev mitu korda mis käis tema kohta. See lause oli: ,,Jõuame elus edasi teiste surma läbi." Minu arvamus Mina lugesin Donatella Pecci-Blunt'i raamatut ,,Mina, Mona Lisa". Ma valisin selle raamatu, kuna mlle väga meeldivad Leonardo da Vinci maalid. See raamat oli huvitav. Oli lahe mõelda milline see Lisa võis tegelikult olla ja kas ta üldse oli olemas
et Maa liigub. Värisev ja kurnatud Galileo olevat samal ajal, kui sõbrad tribunali ees teda minema kandsid, sosistanud: ,,Eppur si muove!" - ,,Ta liigub siiski!" Inkvisitsiooni kardinalid andsid 6 käsu: ,,Meie issanda, kõige pühama Jeesuse Kristuse, ja tema ema, püha Neitsi Maarja nimel anname teada, et Galileo raamatud on nüüdsest keelatud ja nende autor on määratud vangikongis karistust kandma, kuni meie parem äranägemine ette näeb." ,,Ja kõigest hoolimata jään ma siiski kristlaseks!" kuulutas seepeale Galileo. Ja ka teadlaseks. Kuigi talle anti karm käsk loobuda teaduslikest uurimustest, kirjutas ta Arcetris vangis viibides veel ühe raamatu, millest sai tema peateos. ,,Liikumise seadused" kujutas endast mehhaanika põhiliste seaduste kogu. Ta kirjutas selle salaja ning laskis vargsi Hollandisse avaldamiseks toimetada. Galileo ei näinud oma silmaga ühtki
1560 suri Ivani naine Anastassija. Levisid kuuldused, et ta mürgitati. Tänapäevased uuringud, mille tulemused avaldati 1996, lisavad sellele arvamusele kaalu, sest tsaarinna juustest leiti suures koguses elavhõbedasooli. Kuid 16. sajandil kasutati neid mürgiseid aineid laialdaselt pidalitõve ja süüfilise ravimiseks, mistõttu küsimus jääb siiski lahtiseks. Ivan vabanes peatselt ka kahest tähtsamast nõuandjast, Adasevist ja ülempreester Silvestrist. Esimene suri vangikongis palavikku ja teine pagendati kaugesse kloostrisse. Metropoliit Makari surmaga 1563 kadus veel üks Ivani tagasihoidev jõud. Tema käitumine muutus järjest vägivaldsemaks ja arutumaks. Tähtsaid bojaare süüdistati reetmises ja hukati. 1564 jooksis üks Ivani väepealikuid, vürst Ivan Kurbski poolakate poole üle. Ta oli kaotanud tähtsa lahingu ja kartis Ivani neima. Ivan Julm- isiklikku Ivan oli abielus ühtekokku seitse korda, kuid abielude rohkus e andnud kuigi palju ellujäänud
pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul teeselda ei oleks vaja, vaid mõistaksin, mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum, ja näeksin kõikeloovat jõudu ja sõnadest ei tunneks õudu." Enda kambris tunneb Faust end nagu vangikongis: ,,Veel olen, ah, siin konginurgas!" Peale Wagneriga vestlemist ning mõningat mõtisklust tuleb Faustile veelgi suurem masendus peale. Ta peab end suhteliselt tähtusetuks, leiab end lootusetus olukorras. Ta jõuab ka järeldusele, et inimene ei ole mitte keegi. Ta ütleb: ,,Ma ainult tõuk, kes põrmus rada kaevab." Faust ütleb, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurdab selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud
Vabandage, kuid ühineda teie komplimentidega politseidepartemangu aadressil ma küll ei saa. Selle asemel sooviksin, et suhtuksite poolehoiuga istumisstreikidest ja tänavamarssidest osavõtjatesse, hinnates vääriliselt nende mehisust, valmisolekut eneseohverduseks ja erakordset distsipliini, mis püsis kõige ebainimlikumate provokaatorite kiuste. Tuleb päev, mil Lõuna tunnistab oma tõelisi kangelasi!" 1962. aasta augustis istus Martin Luther King kui mitmendat korda juba! vangikongis, oodates kohut. Tema naine sai külastamisloa. Kui ema end minekule seadis, hakkasid lapsed nutma: ,,Tulgu isa juba rutem koju tagasi!" ,,Ma ütlesin neile," jutustab hiljem Coretta King, ,,et nende isa sattus vangi sellepärast, et ta tahtis inimesi aidata. Neil ei ole korralike elamuid, neil pole küllaldaselt süüa. Isa tahab, et see oleks kõigil inimestel." Seitsmeaastane Yolanda hüüatas: ,,Oh jaa! Ütle isale, et ta jääks sinna seniks, kuni ta selle saavutab." Sel kohutaval 4
aastal.Liivi sõda algas linnusele õnnetult, milles linnust süüdistada ei saa. Nimelt olid suured kahtlused Tartu piiskopi Hermanus II kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk Christoffer Lustfer, kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses Võnnus tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst Pjotr Šuiski juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai Jorgen Uxkel (Jürgen Uexküll). Esimene tugev rünnak toimus 15. juunil ja lõppes venelastele edutult. Sellest nende hoog aga ei raugenud ja venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et müüritis mõningal määral alla varises
Liit agressori ohvriks. Nõukogude uurijad nõudsid Nürnbergis Saksa välisministrilt Ribbentropilt vaid üht - et see tunnistaks: et N. Liit ei kavatsenud rünnata Saksamaad; et N. Liit polnud sõjaks valmis ja et Saksamaa ei kuulutanud N. Liidule sõda ja mingit dokumenti üle ei andnud. Kui Ribbentrop oleks eeluurimisel soostunud Nõukogude süüdistajate ettepanekuga, oleks ta viivitamatult viidud süüdistatavast tunnistajaks. Kuid Ribbentrop jäi endale kindlaks. Vangikongis tegi ta märkmeid, mis nüüd on avaldatud: "Nõukogude vägede ülisuur kontsentreerimine Bessaraabias sundis Adolf Hitlerit tugevasti kahtlema sõja jätkamist Inglismaa vastu, sest me ei saanud mitte mingil juhul loobuda meile eluliselt vajalikust Rumeenia naftast. Kui Venemaa oleks siin edasi tunginud, jäänuksime jätkuvas sõjas Stalini meelevalda. Sellised väljavaated pidid loomulikult Hitleris esile kutsuma umbusku Vene poliitika suhtes. Ta rääkis mulle, et
Anni tahtis ja küsis kust Jaan selle mõtte sai. Jaan rääkis, et ema oli öelnud, et kui Jaanil naine oleks, et siis oleks ta ei muretseks poisi pärast nii palju. Ja Jaan mõtles kohe Anni peale. Siis küsis ta Annilt, et kas tüdruk tahab varga naiseks saada. Anni ütles, et ta tahab. Ja nad saatsid avalduse teele, et neil abielluda lubataks. Kui Anni tagasi kongi läks, elas ta aina oma uuele, nii magusale lootusele. Lõõuks luba tuligi, ka Anni isalt. Lõouks toimusid pulmad ühes vangikongis, Jaani ema kahe lapsega oli vaatama tulnud. Kui Jaan ja Anni üksteisele otsa vaatasid, mahtus nende pilkude vahele kogu maailma armastus, truudus ja vahvus. Peagi seisis ees Siberisse sõit. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Ta muidu ei olekski nii rahul olnud, kui ta poleks teadnud, et Anni jääb Jaaniga. Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis, et näeb
kannatusi täis, ja sealjuures mastaapseid, suuremõõtmelisi kannatusi. Autor oleks nagu endalt küsinud, mis on kõige valusamad asjad elus. Ja siis püüdnud vastuseid leida võimalikult mitmel tasandil: isiklikus elus on suurimaks õnnetuseks perekonna lagunemine ja armastatu kaotus; eetilisel tasandil on kõige hirmsam, kui paned toime määratute mastaapidega kuriteo, tapad miljoneid inimesi, purustad terve tsivilisatsiooni. Ja miks mitte lisada aastakümnete pikkuse viibimise vangikongis, teadmata, kui kaua see kõik veel kestab, ent siiski üsna selgesti adudes, et lahenduseks on suure tõenäosusega surmaotsus. Romaani lõpuks sobib siis teadagi peategelase surmasaatmine. Ja ometi – kõik need lõputud kannatused ei mõju kokkuvõttes masendavalt. 1 Sama artikli teoreetilisema küsimuseasetusega versioon on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 11/2006, lk. 863- 874. Kaptenkomandör Batrian loeb oma eluraamatust ridu: Sa pead kannatama, palju kannatama
kujutanud – igal detailil on mingi põhjendus. See tähendab, et terve sõnumi mõistmiseks on tähtis uurida karikatuuri iga detaili. Nüüd, kus iga oluline element karikatuuril on punktiiriga ümbritsetud, uurige iga kujutist eraldi ja mõtelge, miks see joonistati ja milliseid emotsioone peaks see esile kutsuma. “Miks nad küll ära ei lähe?“ 122 Alustage põhikujutisest vangikongis. Inimesed vanglas on meie arusaamade järgi kurjategijad, vahel isegi ohtlikud inimesed. Kas mees karikatuuril paistab ohtlik või ähvardav? Kirjeldage, kuidas on David Low teda kujutanud. Arutlege, millist suhtumist kujutatud mehesse võiks eeldada karikatuuri autor. Nüüd võrrelge meest kongis vangivalvuri kujutisega. Milline inimene võiks vangivalvur eeldatavasti olla? Kuidas teie teda kirjeldaksite? Miks David Low võis vangivalvuri teie arvates sellisena joonistada?
» «Jah.» «Pagan võtku, see on narrus, Tom.» «Pole tähtis, kas see on narrus või ei; nii tehakse ja nii on õige. Ja muud võimalust ei ole minu teadmist mööda olemas; ja ma olen lugenud kõiki raamatuid, kust sääraste asjade kohta teateid saab. Maa-alused käigud kaevatakse alati pussnoaga; ja ära arva, et läbi mulla; harilikult läbi tugeva kalju. Ja see kestab mitmeid-mitmeid-mitmeid nädalaid; kestab otse igavesti. Mõtle, kuidas lugu oli d'If'11 kõige sügavamas vangikongis vaevlevate vangidega Marseille'i sadama juures, tead; mis sa arvad, kui kaua kestis, enne kui nad müüri läbi kaevasid?» «Ma ei tea.» «Noh, arva.» «Ma ei tea. Poolteist kuud?» «Kolmkümmend seitse aastat -- ja välja jõudsid nad Hiinasse. Nii on need lood. Sooviksin, et see kindlus siin oleks ehitatud tugevale kaljule.» «Jimil pole Hiinas tuttavaid.» «Mis sellest siis on? Ega neil teistel, kes põgenesid, ka ei olnud. Aga sa lähed alati asjast kõrvale
õigemini küll härra de Treville'i musketärid kõrtsides, bulvaritel ja mänguplatsidel, karjusid täiest kõrist, keerutasid vurre, täristasid mõõku ja müksasid naudinguga härra kardinali kaardiväelasi, kui neid kohtasid. Tuhande naljatuse saatel hakkasid nad keset tänavat kaklema; mõnikord mõned neist tapetigi, aga nad surid teadmisega, et neid taga nutetakse ja nende eest kätte makstakse. Ise tapsid nad aga sageli ja olid sealjuures kindlad, et nad ei pea vangikongis hallitama, sest härra de Treville ilmub jalamaid kohale, et neid välja nõuda. Seetõttu lauldi härra de TrevilleMle kiidulaule kõigis helistikes meeste poolt, kes teda imetlesid, kes kuraditki ei kartnud, kuid härra de Treville'i ees värisesid kui koolipoisid oma õpetaja ees, alistusid talle sõnapealt ja olid valmis surema, et maha pesta vähimatki etteheidet. Alguses oli härra de Treville seda võimsat vahendit kuninga ja tema sõprade heaks
annaabi.ee 
