Kremlis Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega
Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres - need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Novgorodis Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik.
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi kes
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj.
o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp. Neist kõige kuulsamad on Dimitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte 1240-1480 Mangoli tatari ike
* Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn he uulitsa kirikud * Need olid pisikesed he kupliga kirikud igal suuremal tnaval (umbes 200) * 12. saj alguses laguneb Venemaa kmmekonnaks vrstiriigiks * Kige tugevam oli Vladimiri vrstiriik * Vladimiri vrstiriigis asutati ka Moskva linn * Vladimiri vrst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetttu vib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures nha romaani stiilile iseloomulikke markaari * Romaani kunst valitseb keskajal Lne-Euroopas * Kige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri lheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli je res * Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas * 13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung * Mongolite sjavge juhib Batu khaan * Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi * Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apo
annaabi.ee 
10 punkti
~ 8 lehte
28 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid