Vana-Vene Kunst (2)

VANA – VENE KUNST
Agnes Ott
11e
TVTG
Sisukord
Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Vana – Vene arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 6
Vana – Vene maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Sissejuhatus
Vana – Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. – 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev . 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel .
Vana – Vene arhitektuur
Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud algselt viielööviline ehitis on üks silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Kahjuks on see kirik 17. sajandi ümberehitustega, mil sellele ehitati juurde veel neli löövi, rikutud. Uueks keskuseks sai Vladimir. Seal, Suzdalis ning selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist . Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Ka sinna ehitati 13 kupliga Sofia katedraal , kuid see põles peagi maha ning taastati veidi tagasihoidlikuma, viielöövilise kuppelkirikuna ning hetkel on see peakirik kindlustatud linnasüdame nn. kremli keskmeks. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Peamiselt levis seal ühe uulitsa kirik (väike, lihtne, paksude müüridega, ühe kupliga, väikeste kaunistustega). Esile võib tuua ka meile lähima linna Pihkva . Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Kui seni oli juttu kiviarhitektuurist, mis levis peamiselt linnades, siis maal jätkus endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline , imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kiži puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast – maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale . Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blažennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu.
     
Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval
 
 
Püha Dmitri Peakirik Vladimiris     Sofia peakirik Novgorodis Pokrovski kirik Nerli jõe ääre
Pihkva kreml, tagaplaanil Kolmainsuse kirik Moskva kreml ja Punane väljak
Vassili Blažennõi peakirik Issanda muutmise kirik Kižis
 
 
Aristotle Fioravanti. Uspenski peakirik Kremlis
Vana – Vene maalikunst
Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340- 1410 ) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”
„Vladimiri Jumalaema “ Theophanes „Issanda muutmine“ Theophanes „Doni Jumalaema“
Rubljov. Apostel Pavel Rubljov. Kolmainsus Rubljov. Meie päästja
 
Kasutatud materjal
http://www.zone.ee/kunajal/new_page_8.ht m
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.ht m
http://www.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3vana_vene_kunst.ht m
http://www.annaabi.com/oppematerjal/181/Vana_Vene_kunst
8