Kremlis Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega
Punasel Väljakul. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega
9. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. 10.Jumalaema kaitsmise kirik. 11.Petseri klooster 12.1529ndast aastast Voznessenski kirik Kolomenskojes. TEKST MAALIKUNST KUNST: **Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. 14
ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all
Pudenziana kiriku apsiidi mosaiik IV sajandi lõpust). Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks, ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Nüüd hakati antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitama. Antiikehitise riismeid kasutati ristiusu kirikute püstitamisel. Varakristlik perioond oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. VANAVENE KUNST 10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkiski Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel.
sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 13.sajandil vallutasid Venemaa mongoli-tatarlased, kelle ike kestis 250 aastat.1480. aastal vabanes venemaa ikkest. Esimesena vabanes Moskva vürstiriik, kus algas kohe vilgas ehitustegevus. Kuna sidemed Bütsantsiga olid katkenud (Bütsants oli langenud türklastele), siis võeti eeskujuks Itaalia kunst. Ikkest vabanemise auks laskis tsaar Ivan Julm ehitada Moskvasse Punasele väljakule Vassili Blazennõi katedraali. Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha ,,hullu" järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Maalikunst võttis esialgu samuti eeskuju Bütsantsist
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid (kindlustusarhidektuur Moskva Kre
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
Kõik kommentaarid