Vana-Vene Kunst (2)

VANA – VENE KUNST





Agnes Ott
11e
TVTG
Sisukord
Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Vana – Vene arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 6
Vana – Vene maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8






Sissejuhatus
Vana – Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. – 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev . 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel .








Vana – Vene arhitektuur
Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule.