Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu... Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. ...
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkide...
* Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. Selles piirkonnas elanud rahvast kutsutakse tinglikult eelslaavlasteks. Kuna umbes 9. 7.
Servus proprius. 19. sajandi lõpuks terminite tähenduse muutus. Servi tähendus loobuti Rooma õiguse mõistest servus, kuna see tundus vastuolulisena MArc Blocki järgi. Servus ennekõike talupoeg (ka üpris vabad), kel pere, maa, võis testamendis pärandada, omandada, kohtunikuõigust jne. Todfall pärandimaks, kui peremees suri, pärisid järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam orja ei tähendanud, vaja uut terminit, Saksa aladel sklave ehk slaavlane. Eriti lõuna ja lääne slaavlased. Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad
Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana-slaavi tähestiku, mida nimetati kirilliks. Võidu bulgaarlaste üle saavutas Bütsantsi keiser Basileios Teine. Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata. Bütsantsi teiseks ähvardavaks ohuks olid türklased. Nad olid moslemid usu poolest. 15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi täielikult. 10) Idaslaavlased ja Vana Vene riik Slaavlased elasid tänapäeva Poola ja Ungari vahel. Slaavlane slave ori. Nende ühiskond on kollektiivne. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavlased jagunesid kolme hõimu: · idaslaavlased (tänapäeva venelane, valgevenelane, ukrainlane) · lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tsehhid, slovakid) · lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased) Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust
Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi. Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele vasikanahale käsitsi ümber, siis nüüd sai lühikese ajaga ja suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Pilet 11. 1) Idaslaavlased ja Vana- Vene riik. ( 10 ) Slaavlased elasid tänapäeva poola ja ungari aladel. Slaavlane slave- ori. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavi hõimud jagunesid kolme gruppi : Ida slaavlased- venelased, valgevenelased, ukrainlased; Lääne slaavlased poolakad, tsehhid, slovakid; Lõuna slaavlased sloveenilased, serblased, horvaadid ja bulgaarlased. Ida Euroopa jagunes : slaavlased, germaanid, romaanid, balti. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma algkodust. Ida slaavlased jõudsid Novgorodi jõe juurde
Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, sealt edasi Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis laevasõitjad ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. Viikingid kaubitsesid muuhulgas ka orjadega, kelle nad olid saanud sõjasaagi või andamina slaavi rahvastelt, kelle hulgas viikingid oma äri ajasid. Inglise keeles orja tähistav sõna salve tulenebki sõnas ,,slaavlane". 4.2 Taani ala viikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas Taanlaste mõju oli kõige tugevamini tunda just Inglismaal ja Karl Suure Frangi riigis, kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Saksamaa ja Madalmaad. Esialgu pakkus impeeriumi võimsus küll ründajate ees kaitset, aga kui riik 840. aastal kolme rivaalitseva pärija käes üksikuteks osadeks lõhenes, kasutasid viikingid võimalust. 845. aasta
aastal saabusidki kolm varjaagi venda Rjurik, Sineus ja Truvor ida-slaavlaste juurde. Rjurik sai võimule Novgorodis. Aastal 882 üks Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas Kiievi ja pani sellega alguse Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigile. 2. Antinormanistlik teooria Vana-Vene riigi rajajateks ei ole kuskilt väljast poolt kutsutud võõrad, vaid riigi rajasid ida-slaavlased ise ja see Rjurik ei olnud päritolult varjaag, vaid ta oli päritolult hoopis ida-slaavlane. 988. aastal võeti Vana-Vene riigis vastu ristiusk ja seal kandis hakkas levima Õigeusk. Ristiusu võttis vastu vürst Vladimir. Lisaks sellele hakati Vladimiri ajal kasutama ka bulgaariast üle võetud tähestikku. 9. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased olid semiidid ja elasid Araabia poolsaarel, mis oli põhimõtteliselt nagu kõrb. Seal oli tegemist rändkarjakasvatajatest beduiinidega, kelle peamine loom, keda nad kasvatasid ja kasutasid
Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide. Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene- ekspeditsioon Siberisse (vanausulistelt käsikirju, materjale). Tema venelasest kolleeg M.Lomonossov (1711-1765) tundist Mülleri teoses rahvusliku uhkuse solvamist (et Vene suguvõsa Rootsist pärit) ja esitas enda uurimuse, mille kohaselt Rjurik Slaavlane Pommerist. Lähtus 16.saj poliitilisest legendist. Normanistid- vene dünastia, normanni päritolu uskujad ja autinormanistid (Rossi jõgi Kiievi lähedal). Sõna russ võib olla Skandinaavia päritolu. V-Vene riigi tekke juures keskne skandinaavia päritolu. N. Karamzin (1766-1826) vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige. Ta mitmeköiteline suurteos "Vene riigi ajalugu" oli üks esimesi Vm ajalugu üldistavaid teoseid. S
annaabi.ee 
