Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks
Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatud uskumus, et
zanrid Esimesel kohal tragöödia, siis Esimesel kohal komöödia, siis komöödia tragöödia, näidendid pilkasid kreeklasi 4. Jumalatest teada Zeusi, Poseidonit, Hadest, Apollonit, Aphroditet, Herat. Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Skulptuur läks maksma terve varanduse, sest selle ehitamiseks kulus palju hinnalisi materjale- tonni jagu vandlit ja veelgi rohkem kulda. Kuju suurus ning selle väljatöötamise erakordne peenus võlus vaatajaid. Zeusi keha oli tahutud elevandiluust juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskivitest. Zeusi parema käe peopesal seisis Kreeka jumalanna väike kuju vasakus käes hoidis Zeuz säravat spektrit mille otsas istus kotkas, see sümboliseeris Zeuzi võimu. Ehitise saatus: Zeuzi kujust endast ei leitud loomulikult kildugi, sest neljandal sajandi lõpul käskis keiser Theodosius esimene viia kuju Konstanoopolisse kus ta selle paganliku iidoli oma paleese paigutas. Seal see lõpuks tulekahjus häviski. Huvitavaid fakte: Kuju ehitamine kestis kaheksa aastat. Kirjanik Strabon arvutas välja, et kui
Longos- ( 2-3 saj pkr.) on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega. Jumalad olid : Jupiter(zeuz),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). 17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Fabula palliata-mantlikomöödia,
Ta võttis hiiglasliku naise ja sai temaga 3 last ODINI (ühe silmaga), VILI(tahe) ja VEE(valu). Inimesed said maailma valitsejaks ja tapsid Omiri, tegid tema nahast maa (tapsid ka tema soost hiiglased). Suve ja talve järglasteks oli ÖÖ ja pimeduse järglaseks oli päev. Päeval oli 2 last: SOL (päike), MAN (kuu). Esimene päev lõppes kui hundid ajasid päikest taga, nad sõid ära päikese ja kuu. (TARAPITA Jumal Aita!) Tapa Rita Tapa lahingus ZEUZ HUEI Vihma sajab! Raisk väheke Metsatöll hunt. Toost tjooste kahevõitlus Toost vastase austamine KANGELASLAULUD ehk KANGELASEEPOSED: Kangelaslauludes hakkad avalduma rahvusteadus. Kuulsaimad Euroopa kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslaste ,,Nibelungide laul". Kangelaslaulude nimetus pärineb Prantsusmaalt seal levisid need kõige varem.
Temaga seondub ka lehm. Bo.opis- veisesilm. Seisis ka abielu eest, ka sünnitusjumalanna natukene. Tema tütrat Eileithyia oli rohkem sünnitusjumalanna kui ta ema. Teine tütar Hebe kehastas pruudiiga. Esmane funktsioon on ikka abielu, kajastades seda nii müütides kui ja riitustes. Hieros gamos- püha abielu. Kõige levinum lugu on see,,et abielu toimus maailma läänepoolsel äärel, kus oli Atlas, hiljem Heraklese sambad ja nesperiidide. Rhea viis Hera sinna nümfidele hoida. Zeuz läks teda kosima ja abiellusid seal. Gaia pulmakingina andis kuldõunte puu (Heraklesega seos hiljem). Algselt räägiti, et see abielu oli algselt salaja vanemate eest (u300 aastat) Samose saarel peidus. Versioonid varieeruvad. Hera oli aga pidevalt armukade Zeusi uute naiste peale. Näiteks mitmel korral läks ta ära j Kokkyani mäe otsa ja Zeus oli kurb? Zeus sai nõu etendada libaabielu nümfiga. Kui Hera nägi, et
annaabi.ee 
