Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Mari-Liis Leinus 10.C Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja? Essee Minu arvates võib seda küsimust mitmeti tõlgendada ning ka vastuseid võib anda sellele erinevaid. Mõnele ühiskonnaprobleemile oleks kindlasti lahenduseks ka mõne Vana-Kreeka jumala kohalolek ning abi. Üheks mureküsimuseks Eestimaal on ülesaamine raskest majanduskriisist, sellega kaasnev töökohtade vähesus. Siinkohal võiks appi tulla jumal Hermes, kes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi jumal. Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatava...
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnri...
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõ...
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia v...
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
1.Mis on Rigveda? Mis keeles on see kirjutatud ja mis usu pühakiri see on? Rigveda on muinasindia vanim kirjamälestis. Rigeveda oli pühakiri. On kirjutatud indoiraani keeles mida nim. ka veeda sanskritiks. 2. Mille poolest erineb vanaindia kirjandus Euroopa kirjandusest? Erinevus Euroopa kirjandusest seisneb selles, et ei saa eristada vana- kesk- ega uusaega. (Öeldakse vahel, et Indias on keskaeg kestnud 19.sajandini.) Usulist ja ilmalikku kirjandust ei saa eristada, sest kirjanduse aineseks olev maailm on üks tervik. 3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4. Mida tähendas Vana-Hiinas kiri, kuhu ja mis eesmärgil esialgseid tekste kirjutati? Kirjal oli algselt rituaalne tähendus: seda kasutasid preestrid selleks, et koostada kuningaile erilisi oraaklitekste, mis usuti olevat jumalate sõnum. Neid tekste kanti kilpkonnakilpidele. 5. Millise filosoofiaga on seotud Kong Fu Zi ja Lao Zi? Kong Fu Zi on seotud huma...
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
Konspekt Kreeka jumalatest ja nende vahelistest seostest Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole ...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Kehra Gümnaasium Antiikkirjandus Referaat Õpilane: Pille-Riin Pleer Klass: 10.a Juhendaja: Margarita Kuusmaa Kehra 2012 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Antiikkirjandus..............................................................................................................................4 Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5 Vanarooma kirjandus.....................................................
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Hermes Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Hermese tutvustus.............................................................................................. 4 1.1Hermes teaduses........................................................................................... 4 1.2Hermese järeltulijad....................................................................................... 4 1.3Hermese sünnilugu......................................................................................... 5 1.4Hermese leiutised........................................................................................... 6 1.5 Hermese sümbolid........................................................................................ 6 1.5Hermes, kas hea või halb?...................
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Birgit Lippmaa Antiik ja Piibel, Vana ja Uus Testament. Antiik (vastused) 1. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. 2. Antiikkirjandus jääb ajavahemikku 8.-7. sajand eKr ja kestis kuni 4.-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid ...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
Jumal Anubis Anubis oli tähtsamaid Vana-Egiptuse jumalaid. Teda kujutatakse sageli maalidel ja nikerdustel üleni musta šakaalina. Must oli viljakuse värv ning seda seostati surma ja taassünniga hauataguses elus. Anubis oli iidne Egiptuse allilma jumal, kes kaalus surnute südameid. Ta oli ka balsameerimisjumal. Tema püha on 22. jaanuaril ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid. Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Vana Kuningriigi püramiidides olid tekstid, kus ta oli seotud vaaraode matmisega. Sel ajal oli Anubis kõige tähtsam surnute jumal, kuid ta asendati Keskmise Kuningriigi ajal Osirisega. Allikad: Vikipedia C. Clifford „Aardekütid” Helena 5. Klass
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja ...
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Janus Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga. Üks nägudest vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-r...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
Egiptuse JUMALAD Amon - Amun, Ammon oli Vana Egiptuse peajumal ·Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. ·Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Ra Ra (ka Re, egiptuse keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris Osiris on Vana- Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Thoth Kirjutamise ja teadmise jumal Hathor Hathor (Horuse maja) egiptuse emajumalus, Horuse ema. On ka armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ja muusika valdaja. Ta on inimese keha ja lehma sarvedega päikese kettaga pea kohal kuninga lähikondlane ja kaitsja. Anubis Anubis on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk B...
Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti h...
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaima...
Vanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati ...
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud...
1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid,...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mäge...
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased us...
VANA- VANA- VALDKO SÜMBOLI PILT KREEKA ROOM ND D A 1. Zeus Jupiter Peajumal, Välgunool, taevajumal, kotkas, jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Va...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
