Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana Kreeka arhitektuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
akropol, ateena, parthenon, athena, erechtheion, parthenoni, arhitektuur, dooria, üksiku, põhiplaan, stoa, joonia, nike, staadion, poseidon, propüleed, ehitisi, fassaad, muuseum, sammaskäik, jelizaveta, korintuse, ehitused, kogunemiskoht, kahtlemata, 1931, keskele, kindlus, küngas, hektarit, vaheldusrikas, kompo, tervikuna, sulasid, üksikud, mitmeleAKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) 1
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi.
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7
Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri ,,hiilgeajast". Parthenon on vastupidav sümbol Muistsest Kreeka kultuurist ning Ateena demokraatiast ja üks suurimaid monumente maailmas. Kreeka kultuuriministeerium on tänapäeval loonud mitmeid plaane ehitise restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks.
Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Zeusi staadionil, Zeusi tempel 3. ATEENA AKROPOLIS- kõrge kindluse ehitis, palju templeid. Vana-Kreeka sümbol. Paikneb kõrgel kaljul. All- linnast viis sinna lai trepp, mille lõpus asus väravaehitis nn propüleed. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus aga Athena Nike tempel. Ükski tempel ei ole risti vaid on diagonaalis.
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim.
plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu. o Keskminoilise lõpul suur muutus: kaob värvirikkus ja stiliseerimine taandub
See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik
lõvisid või fantsastilisi elukaid nagu üksiksarvi, samuti ornamentikat. * Marduki templi tsikuraati ehk Paabeli torni - Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 14) Milline riik vallutas 6. saj. e. Kr. Mesopotaamia ja päris sealse kultuuri? Pärsia aastal 539 e. Kr. Vana-Egiptuse kunst (§ 6 Vana-Egiptus. Püramiidid, § 7 Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, § 8 Ehnatoni-aegne kunst) Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vanad egiptlased arvestasid aega kuningate valitsemise järgi. Vana-Egiptuse ajalugu jaguneb: Eeldünastiline periood. Varadünastiline periood. Vana riik. Esimene vaheperiood. Keskmine riik. Teine vaheperiood. Uus riik. Kolmas vaheperiood. Hilis periood. Ptolemaiased. Rooma periood Kuidas mõjutas vanade egiptlaste religioon nende kunsti?
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi..
______________ 1 Minos - kreeka mütoloogias Kreetat ja Egeuse mere saarestikku valitsenud võimas ja õiglane kuningas, kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3 labürint paljude eksitavate keerdkäikudega ruum v. hoone MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas nimetatakse teisiti kreeta kultuuri? Miks seda nii nimetatakse? 2. Mida tead Minotaurosest? 3. Mis hämmastab sind kõige enam Knossose palee juures? 4. Mida kujutasid kreetalased oma seinamaalidel? 5. Kuidas kaunistasid kreetalased vaase? 6
Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur. Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu
· Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid · Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all · Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
annaabi.ee 
