"valutab" - 163 õppematerjali

Haigused

­ Kuidas te ennast tunnete - Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima ­ Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama  - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki

Motiveeriv kõne

Ameerika kirjanik ja ettevõtja, Timothy Ferriss, on öelnud: "Kõigi oluliste asjade puhul on ajastus alati vale. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa." Igaüks otsib endale vahel vabandusi: ma olen liiga nõrk; liiga aeglane; mul pea valutab; vihma sajab; ma olen allergiline; ma ei saa, sest mu lemmiksari käib; mul on juba üks kohtumine esmaspäeval; on liiga hilja; liiga pime; liiga külm; see on ohtlik; sorry, mul ei ole ratast; ma olen väsinud.. see loetelu võiks ilmselt jätkuda lõputult. Taolised mõtted aga takistavad meid uute asjade eest. Tõelised unistused ei saa sedasi mitte kunagi reaalseks. Martin Luther on öelnud: "Kui ka maailma lõpp tuleks homme, tahan ma täna istutada õunapuu." Tänane päev on meile kõigile kingitus, seepärast ei saa kõike visata homse varna ja loota, et just siis alustan midagi uut. Taolised lubadused, et järgmisest nädalast hakkan tervislikult toituma ja uuel...

Tõde ja õigus IV osa tsitaadid

ainult mehed. (lk. 227) Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Minu süda on puhas, nii puhas, nagu üks süda üldse olla võibki. Seepärast ma poistestki ei taha rääkida, et mu süda oleks puhas. Sest nii kui tüdrukud hakkavad poiste peale mõtlema ja nendest rääkima, siis ei ole nende südamed enam puhtad. Ja kui süda pole enam puhas, hakkab ta valutama, valutab päevad otsa, valutab isegi öösel. Sa ise magad, aga süda valutab. Sest südames on veri, ja kui süda pole puhas, siis hakkab veri südames haiget tegema, nõnda on see. Veri teeb haiget ja süda valutab. (lk. 237) Mis lapsepõlves on, see jääb. Kõik muu läheb mööda, kõik ununeb, aga lapsepõlve-asjad jäävad, jäävad lihtsalt surmani. (lk. 240) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta? Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud,

Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olukord võib muutuda. Sportimine ning tervislik toitumine kipub noortel ununema. Oma vaimse ja füüsilise tervise eest tuleb koguaeg hoolt kanda. Vanemad inimesed ikka hädaldavad, et valutab siit ja valutab sealt, kuid noored väga ei huvitu sellest jutust ja ei võta seda tõsiselt. Ei mõelda sellele, et vähene liikumine, ebatervislik toit, vähene uni, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja nii edasi on tervisele väga kahjulikud ning kui sellest aru saadaks on reeglina juba liiga hilja. Nende mõtlematute tegude pärast võivad tagajärjed olla väga kurvad. Halbadest tagajärgedest hoidumiseks tuleks leida endale selline inimene, keda saab usaldada.

Vene keel sõnadetöö

1.Enesetunne: 2.Kuidas te end tunnete? ? 3.Mille üle te kaebate?Ha ? 4.Ma tunnen end hästi. 5.Ma kaevan peavalu üle. . 6.mul on väga paha. a 7.Y , 8.juba parem. 9.terve. 10.hakkas halvem. 11.Mis teil valutab? ? 12.Süda. Y t 13.Peavalu. 14.kõhuvalu? Y ? 15.Sinikas. Y . 16.Haige? ? 17.jah, gripis. , e 18.Isa. , 19., , , , 20. , , 23.kas juhtus midagi? - 24.Kõik täiesti korras. 25., , 28. , 29. ? A 31.Ravisin terveks: 32.o 34.

Jutustamine inimese tervisest. Vene keel + tõlge

Vene keel. , . , - , , . . , , . , , , . . , - . . , , . . ? : , , , , . . ! Inimene ei mõtle oma tervisest, kuni ta on terve. Ja ainult siis, kui midagi valutab, hakkab ta mõtlema sellele, kuidas taastada tervist. Meie ajal on inimestel kiire elutempo. Nad ei jõua süüa hommikusööki, päeval toituvad valesti, liiguvad vähe ja on vähe värskes õhus. Mitte kõik inimesed teevad ja mitte alati jõuavad valmistada maitsvat ja kasulikku kodust toitu. Seetõttu on lapsed harjunud sööma hamburgereid, jooma Coca-Colat ja limonaade. Aga see pole kõige tervislikum toit. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi, suitsetavad, võtavad narkootikume

Rästikuhammustus

kohvi vхi tee Tunnused: Tegutsemise juhised: Kaks tдpikujulist Rahusta kannatanut haavakest Aseta kannatanu Hammustuskoht punetab, lamavasse asendisse valutab Hoia teda soojas ja Turse levib ulatuslikule liikumatuna piirkonnale Eemalda kannatanult Tuimus-ja torkimistunne pigistavad riided suu ja nдo piirkonnas, sхrmedes, varvastes Pane hammustuskohale

Kadri - Silvia Rannamaa

Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles.

Liigne arvutikasutamine

Minu meelest on liigne arvutikasutamine suur probleem. See rikub silmi, muudab inimese närviliseks, kui kaua olla, hakkab pea valutama ja võib tekkida sõltuvus. Näiteks laps tuleb koolist koju ja ta ei jõua riideidki seljast võtta, kui juba lülitab arvuti sisse. Laps mängib arvutit 3-4 tundi ja ta pea ning silmad hakkavad valutama. Õhtul tulevad vanemad koju ja on väsinud, kuid nad peavad lapsega tegelema hakkama, et ta õppima saada. Kuid laps vaidleb vastu, et tal pea valutab ja paha on olla ning tahab puhata. Siis hakkavad suhted halvenema vanemate ja lapse vahel. Laps läheb magama ja tal jääb õppimata. Järgmine päev tuleb laps koju paari kahega ning ta peab neid parandama hakkama ja see on minu arust halb. Probleemi lahendus oleks, see kui laps tuleb koju, puhkab natuke ja hakkab õppima. Õhtul tulevad vanemad koju ja on rõõmsad, et lapsel on õpitud ning saavad puhata ja laps saab hoopis õhtul rahulikult arvutis olla.

Notre-Dame de Paris

Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas. Kuis tahaksin seista ma kõrvuti! Kuid mu sõnadel puudu on mõju... Ah, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Veel tahaksin teada ma ühte: Kas tõesti elu nii karm? Kas peaksingi võitlema vastu, Kui südames valutab arm? Oo, Notre-Dame de Paris, Kuis tahaksin aidata sind, Kuid nõrk olen sünnist ja nii Ei luule aita sind niikuinii...

Kadri Lühike Sisukokkuvõte

Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tor...

Alkohol- ja selle mõju inimesele

sünnipäeva, pühade või mõne muu sündmusega. Nõrga tahtejõuga inimene leiab selleks aga igasuguseid ettekäändeid. Joodik hakkab jooma nii "mure" kui ka "rõõmu" pärast. Joomatõbe põdevale inimesele on alkohol muutunud vajaduseks ja tal pole joomiseks mingeid erilisi põhjusi vaja välja mõtelda. Kainena tekib alkohoolikul raske seisund - tal on psüühiline pinge, häireseisund, ta tunneb põhjendamatut hirmu. Ta ei suuda millelegi keskenduda, tal tekivad värinad, suu kuivab, pea valutab, esineb üldine norutunne. Alkohoolikute lastel on halb mälu, neil kaovad analüütilised võimed. Nad keskenduvad halvasti ega oska lahendada isegi lihtsaid aritmeetika ülesandeid. Sellised lapsed õpivad halvasti ja on sageli pidurdamatud - nad pole võimelised veidigi aega rahulikult paigal püsima, on kannatamatud, pole võimelised täitma täiskasvanute palveid ega tegutsema plaani järgi.Tänapäeval on noored väga palju hakanud alkoholi tarbima. Nad ei

Alkohol vaenlane nr.1

Alkohol on psühhoaktiivne aine. Alkoholism on haigus, millest tekib organismil sõltuvus. Kui sa tarbid alkoholi, siis see imendub kiiresti verre ja edasi organismi. See kahjustab südant, neere ja maksa. Alkohol on inimese jaoks väga kahjulik. See mõjub halvasti sinu ajurakkudele, vererõhk tõuseb, käitumine muutub agessiivseks,süda hakkab kiiremini kloppima. Alkohol kahjustab ajus neid strukte, mis on seotud mõtlemisega. Pohmell on halb enesetunne joomisejärgsel päeval. Pea valutab, süda on paha jne. Deliirium on sõltuvus ehk joomahullus. Sellest on väga raske jagu saada. Kui inimene, kes on sõltuvuses ei saa alkoholi, siis ta muutub agressiivseks ja vägivaldseks. Noorte joomine saab alguse muredest, teiste eeskujust, et lihtsalt lahe olla. Nad tahavad kõike ära proovida, kuigi see on seadusega keelatud alla 18. aastastele noortele. Noored rikuvad ennast juba varakult ära alkoholiga. Nad ei mõtle ka sellele, et alkohol ei mõju nende tervisele hästi.

„Keisri hullu“ analüüs

tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks. Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. Timol valutab süda kogu maailmas toimuva pärast. Kross on kasutanud palju ajaloolisi fakte ja sidunud need 19. sajandi esimese poole eluoluga. Timo abiellus Eevaga, mida peeti sellel ajal tabuks, et kõrgemast soost isik seob ennast lihtsa talutüdrukuga. Bock oli nö oma ajast ees, teda ei huvitanud, millist päritolu on tulevane abikaasa. Samuti lasi ta koolitada oma naist enne ühe katuse alla elama asumist. Vaevalt, et seda kusagil mujal Eestimaal juhtus

Peeter I

Peeter I Peeter Suur [1682-1725] oli igas mõttes tõeliselt suur. Ta oli 2 m ja 4 cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud ka hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed, tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. See valitseja on oma saavutuste tõttu endiselt Venemaa ajaloo üle käivate vaidluste tulipunktis. Pärast ema surma 1694. aastal hakkas Peeter valitsemises osalema üha innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala

Alkoholist.

Alkohol ­ vaenlane nr 1. Alkohol on igivana psühhoaktiivne aine, mille manustamine manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Ta on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus,...

Kuidas ma mõistan sõltuvust?

Näiteks, kui inimene joob iga hommik ja terve päev kohvi siis ta saab energiat ja tugevus. Aga nad ei mõtle, et kohvi joomine on kahjulik nende südamele ja tervisele. Veel suitsetamine on mõeldud selle jaoks, et inimene saaks olla rahul, et see on lõõgastav teraapia. Alkohol on inimeste jaoks probleemi lahendamine allikas. Toon ühe näite minu tuttavast. Minu tuttav on alkoholi sõltlane. Kui tal tekkib probleem, siis tä ei lahenda seda ise aga kohe ostab veini. Hommikuks siis tal valutab pea ja midagi ei saa teha (õppida, töötada jne.). Seda pole hea. Teiseks, meie maailmas on teised sõltuvused. Näiteks, sport, reisimine, muusika jne. Esimeses etappis need sõltuvused on nägu hobid. Siis kui inimestele hakkab rohkem meeldima seda, siis ta ei saa kinni pidama. Ta hakkab rohkem sellega tegelema. Sport on väga tervislik meile aga sellega ei tohi üle pingutada. Näiteks on veel halvem, kui inimene soovib kõhneks saada

Tennessee Williamsi elulugu + Klaasist Loomaaed

O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Teose käigus esinevad pidevalt konfliktid Amanda ja Tomi vahel , kes on kaks täiesti erinevat isiksust. Tom pingutab vaid oma õe nimel. lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, aga siiski sai põletada. Raamatu sisu on nii hingeline ja usutav, et ei jätta külmaks ühtegi lugejat. Kuigi on kohtasi mis jäävad segaseks.

Aeg parandab kõik haavad

Temporis Ars Medicina Fere Est - Aeg Kõik Haavad Parandab Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile

Neerud

neeruvaagna põletiku. Esimene kord ei saanud midagi süüa, kohe oksendasin kõik välja. Iga viie minuti tagant olid kõhu piirkonnas krambid. Tõsiselt, see oli JUBE. Teisel korral, oli sellesse haigusesse kaasatud ka põis. Iga kord kui wc minna tahtsin siis nutsin, sest nii valus oli. Aga õnneks läks see kiiremini mööda kui esimene kord. Nüüd annavad ka neerud tunda, aga ainult siis kui natuke külma saan siis selg valutab, ja sügavalt sisse hingates on ka valu tunda. Ühesünaga ma ei soovita sellist haigust kellegile. Ja kui tahate oma tervist hoida siis ikka pikkem jope selga, Et selg soojas oleks. J Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Neerud http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/im ages/neerud.jpg

Tarbetud ja üleliigsed sõnad

kaudu/teel/abil Tänu ja tõttu Mees suri tänu liiklusõnnetusele- EI JAH- mees suri liiklusõnnetuse tõttu/kaudu 4.testi materjal JÄREL(E) Tegusõna. Tule minu järel(e). Abimäärsõna. Peame teda järele aitama JÄRGI=EESKUJUL ÕIGESTI- Toimi elus õigesti. Kas sa vastasid õigesti. (küsimus KUIDAS) ÕIETI- (ei vasta konkreetsele küsimusel), kes ta niisugune õieti on. Mida sa õieti tahad VAHEL- mõnikord. Mu pea valutab vahel. Vahel ta nutab. Riiul on kapi ja laua vahel VAHEST- võib-olla, ehk Vahest ulataksid mulle leiba. Vahest ta nõustub VAST- alles On vast tore sõit. On vast lugu! ENAMIK- mitmuse osastav või seestütlev. Enamik osalejaid nõustus minuga. Enamik osalejatest nõustus minuga. ENAMUS Enamus nõustus minuga. OSA, ainult ainsuses esineb!!! Osa näitlejaid ei laula. Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine

Tõde ja õiguse põhiidee

ütleb kõndimisvõimetule tüdrukule, et kindlasti teeb Jumal Tiina jalad terveks ja tüdruk tõuseb jalule. 3. Osa  1905. Aasta revolutsioon ja sellest tekkinud kaos.  Autori hoiak on kriitiline: vägivald ei too ühiskonnaprobleemidele lahendust.  Indreku ema Mari on haige ja vaevleb suurtes valudes. Ta palub, et Indrek aitaks tal surra. Indrek ei suuda ema palvet täitmata jätta, sest emal valutab ju sama külg, mida Indrek poisipõlves kiviga tabas. 4. Osa  Elu Vabadussõjajärgses Eestis  Kirjanik maailb kireva ja mitmekülgse pildi: tegutsevad hangeldajad ja kultuuriinimesed, tõusiklikud uusrikkad ja märrajad.  Tammsaare on kriitiline ühiskonna suhtes, kus moraal ja tõekspidamised on jäänud tagaplaanile  Vastuolud Indreku abielus.  5. Osa  Tagasipöördumine oma juurte juurde.

Eczema

ekseem kus on tugevasti sklerooseerinud haava servad. Esineb peamiselt talokruraal piirkonnas. Serva ümber on nõrk või tugev hüpereemia. · (Eczema craquele): on nii nimetatud vanaduse ekseem, mis esineb peamiselt säärte piirkonnas, see vorm esineb harva patsientidel kes on noorem kui 50 või kellel ei ole eluaegsed südame kaebused ja tursed jalas. See on ka üht kõige rohkem ebameeldivaks ekseemiks: ta valutab, sügeleb, tihti annab tunnet, et keegi venitab nahk selles piirkonnas. Kergelt hüpereemiline lihanefikatsiooni peal on moodustunud crusta et squmae mis on hõbe-valge värvusel. Patsiendil kellel on tugev jalaturse koos hüpereemiaga ei pruugi olla nähtav, aga palpatsioonil on võimalik tunda kare nahka, ja sarvkiht on kergesti eemaldav ehk toimub deskvamatsioon. (Paul K. Baxton, 2003).  Remedia:

Novell: Täiesti tavaline päev

Istun autosse ja panen raadio tööle. Volli istub minu kõrvale ja keerab heli valjemaks. Ma annan enne kohalt ära võtmist paar korda gaasi, mille peale me mõlemad muigame ja võtan taaskord kohalt vilinaga ära. ,,Äss," ütleb Volli. Teen parempöörde. Kiirusepiirang on viiskümmend. Mina sõidan kaheksakümne viiega. Roheline vilgub. Lisan kiirust. Kollane. Mul ükskõik. Lisan veel kiirust. Vastassuunast sõidab auto minu poole. Mis toimub? Appi! Mingi pauk käib. Pea valutab. Tahaks magada. Kuulen vist Volli irvitamist. Sulen silmad. Jään magama.

Raimond Valgre elulugu ja looming

Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Üksi 1935

MINA SUHTLEJANA

Kuidas peab käituma? Alati on meeldiv suhelda inimesega, kes on viisakas, ei räägi roppusi, on taktitundlik, ei sega vahele. Samuti, kes oskab hoiduda konfliktist, oskab töötada meeskonnas, meelestada inimesi vajalikule meeleolule, ning osata õigeaegselt olla avatud ja kättesaadav. Kui inimene tunneb kehakeelt, on tal kergesti arusaadav, kuidas teine inimene suhtub temasse, kas talle meeldib suhelda, kas ta tahab seda teha, kas on avatud või kinnine, kas valutab või räägib tõsi, kas on huvitatud dialoogist? Ma ei või öelda, milline olen suhtlejana mina, sest sellele küsimusele võib anda vastust inimene, kellega ma suhtlen. Kui aga ise hinnata oma suhteoskust, mul tundub, et viiest oleks hinne neli. Ennekõike ainult sellegipoolest, et alati on ruumi, kuhu kasvada. Sageli sõltub minu suhtlemisviis inimese meeleolust, kellega ma suhtlen. Kuid alati püüan olla viisakas, üritan kuulata, mida räägib jutukaaslane ning ei räägi vahele

Kõne unistustest ja edu võtmest

Lugupeetud kursusekaaslased ning õpetaja. Täna räägin teile unistuste poole püüdlemisest ning edu võtmest. Kuidas saada üle mõttest, et ei ole mõtet proovida. Ameerika kirjanik ja ettevõtja, Timothy Ferriss, on öelnud: "Kõigi oluliste asjade puhul on ajastus alati vale. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa." Igaüks otsib endale vahel vabandusi: ma olen liiga nõrk; liiga aeglane; pea valutab; vihma sajab; ei saa, sest mu lemmiksari käib; on liiga hilja; sorry, ma olen väsinud.. see loetelu võiks ilmselt jätkuda lõputult. Taolised mõtted aga takistavad meid uute asjade eest. Tõelised unistused ei saa sedasi mitte kunagi reaalseks. Iga päev on meile kõigile justkui kingitus, seepärast ei saa kõike visata homse varna ja loota lihtsalt, et just siis on õige päev alustada midagi uut. Kuidas erineb tänane päev teistest, et seda just kohe teha ei või? Võib ja just nii peakski! Inimestel on olemas ...

Saun, ait ja suvekoda

putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt tangupuder)   HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab. venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku ning rinda määriti tärpentiniga kui jalg oli pahkluust nikastanud, hõõruti seda laval seebiga vihtlemisega raviti selja-, õlgade ning ristluude valusid  MILEKS VEEL SAUNA KASUTATI? viheldi tütarlast, et soodustada meheleminekut sünnituskohaks harjaste võtmiseks väikestel lastel liha suitsutamiseks  MIDA SAUNAS TEHA EI TOHTINUD?

Harry Potter ja Azkabani vang

mõne aja pärast leiab tema sõbrad Roni ja Hermioni. Lemmikloomapoodis Hermione ostab kassale nimega Crookshanks, kes jälgib Scabbersi, Roni vananemist peetavat rott. Ron on väga ebameeldiv. Öösel, enne kui nad kõik jõuavad Sigatüübi, Harry üle kuuletab Roni vanemaid, kes arutavad seda, et Sirius Black on pärast Harry. Õpilased juhivad Hogwarts Expressi rongi ja need peatuvad ükshaaval üksuse poolt, mida nimetatakse Dementoriks. Harry valutab ja taastab professor Lupin, uus kaitse tume kunstiõpetaja vastu. Varsti pärast seda jõuavad õpilased Sigatüübi ja algavad klassid. Ennustuste klassis näeb professor Trelawney ette Harry surma, lugedes tealeavesi ja leides Grim'i, suurt musta koera, mis sümboliseerib surma, kujutamist. Maagiliste olendite klassi hooldamisel tutvustab Hagrid Hippogriffsi õpilasi, suurte, väga väärikate hobuste ja kotkadega ristide vahel. Malfoy solvab üht neist metsalistest Buckbeakist ja rünnatakse

Alkoholism kui haigus

Otsus joomine maha jätta või vähem juua, mida ei suudeta täita. Mälulüngad- ei mäleta midagi, mis toimus joomise ajal. Põhjuste otsimine joomise jätkamiseks. Pereliikmete või teiste inimeste süüdistamine joomise algpõhjustest. Mis on pohmelus? Peale suurt alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Hommiku ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga, käed-jalad on nagu vatist, jõudu pole, pea valutab ja käib ringi, silmade ees on mustad ringid. Maa kõigub jalge all, nõrkus, sees kõik väriseb. Suus ebameeldiv maitse ja kuivus, tugev joogijanu, iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Mõtted on suunatud pea parandamisele Alkoholimürgitus Tekib liigse etanooli joomisest. Etanooli toime organismile sõltub vere alkoholisisaldusest. Vere alkoholisisaldus omakorda sõltub alkohoolse joogi kangusest, inimese soost ja kehakaalust,

Kohtumiseni minu paradiisis

ma peale operatsiooni elus olen ning lapse adopteerida saaks, ei olnud minu jaoks piisavalt hea tehing. Nägin kõrvalt oma vanaema, kes pidevalt kiiritust sai ning raske enesetundega maadles. Ma ei oska ette kujutadagi, mis tunne see olla võib aga ma kurdan juba pelgalt peavalu üle ning kaanin tablette sisse. Usun, et oleksin väga virisev ning teistele raske vähihaige. Isabelli lugu inspireeris mind väga. Tähtsad on inimesed meie umber, kes meid armastavad, mitte see, kas täna pea valutab või as jälle tuli juukseid ära. Need inimesed ongi need, kes meist teevad selle, kes me oleme. Kui kõik inimesed suudaksid oma tavapärases elurütmis leida selle ligimesearmastuse ning teiste murede ja rõõmude tähtsus enda probleemide üle, millega Isabell raamatus silma paistis, oleks palju kergem ning kaunim elada. Sellisel juhul väärtustaksid inimesed igat päeva oma elus ning ei võtaks elu, kui antud õigust, vaid kingitust, nagu laulab

Eesti keelte paabel

loodusteadlased silma võimega end üldkeeles arusaadavalt väljendada, kuigi loodusterminoloogia põhineb suuresti ladina keelel. Ehk just seetõttu, et see on üldkäibelt kadunud ja muutumatu, nii et ladinakeelset terminoloogiat peab elavatesse ja muutuvatesse keeltesse nagunii tõlkima. Sama ei saa aga arstide kohta öelda. Kas arsti juures käivad vaid arstid? Või on see haigete peletamiseks? ,,Gastroenteroloog" kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster'iks nimetama. Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid. Kujutlen seda keelte põimealana suure eesti keele keskmes. Me nimetame seda kirjakeeleks ja vähemalt keskastme kooli lõpuks peaks see meil piisaval määral selge olema.

Episooddraama

. MIKK: Vabandust, kas te meile suitsu ja alkoholi ostaksite, maksame topelt peale.. MEES TÄNAVALT: Ikka, mida soovite? OTT: Võtke punast marpsi ja sikspakk õllet. Mees saabub kõliseva kotiga. MEES TÄNAVALT: Olge lahked. MIKK: Oh, tänks mees. KARL: Nüüd on vaja veel tibid orgunnida! OTT: Mind see naabritrüdruk hullult erutab. MIKK: Sa julged mu totsi vaadata? Poisid hakkavad kaklema ning Mikkul lüüakse nina veriseks. MIKK: No tore, nüüd püksid ka verised ja nina ka valutab. KARL: Teeks paar õllet, küll sa oma nina siis ära unustad. Kõik kaanivad õlut. KARL: Ou tahab keegi driftida ka või? MIKK: Ma tahan sõita! KARL: Tule keeruta rooli siis! OTT: Ära anna nii palju gaasi, ma ei taha surra eksole! MIKK: Mida sa põnnad, ega ma esimest korda sõida. Auto lendab kraavi.

Haigused

Euphatorium - tüüpiline gripirohi, kus kõik lihased-luud valusad. Inimene tahab juua. Pea valutab. Köha puhul võib olla valu rinnus. Kui saab higistama, läheb kõik paremaks. Nohu. Ferrum phosphoricum - Lõtv, praktiliselt ei reageeri. Tunneb, et suu on seest kuum. Põsed kuumad, palavik tõuseb. Pulss kiire, kõrvades võib olla valu. Hääl läheb kergesti kähedaks. Gelsemium - võib ajada segi Ferrum.phosiga - samuti lõtv, loid, AGA luu- ja lihasevalu lisaks. Pea valutab ja käib ringi. Silmalaud nagu ripuksid, ninast voolab vesist vedelikku. Tahab olla üksi ja vaikselt. Tahab, et ta jäetakse rahule. Ninajuurel näpitsprillide tunne. Palavik tõuseb, võib tekkida värisemine, vappekülm. Lachesis - jooksev nohu. Vasakult poolt algav kurguvalu. Kurku vaadates vasak pool sinkjaspunane. Jalad jääkülmad. Inimesel samal ajal higistamishood. Tunne nagu hingamisteed paisuksid kokku, tekib lämbumistunne, hingata raske- seetõttu ei talu survet

Põhja-Korea

2006 aasta andmetel elab Põhja-Koreas inimesi ligikaudu 23 113 000 ning rahvastiku tihedus on 192 in/km². Iseseisvus saavutati 15. august 1945. Rahaühikuks on Põhja-Koreas kvonn. Nimi: Põhja- Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosn 'Põhja- Chosn"' (; ). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (; ). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast. Ametlik nimi Korea uues omaladinas on Chosun Minjujui Inmin Gonghwa-guk. Põhja-Korea lipp: Põhja-Korea lipp on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ametlik lipp. Lipp võeti kasutusele 8. september 1948. Valge on lipul puhtuse, jõu ja väärikuse sümboliks ning ühtlasi on valge ka korea kui ühtse rahvuse sümboliks. Sinine triip sümboliseerib rahuarmastust, kuid samal ajal sümboliseerib punane riigi sotsialistlikku orientatsiooni.

KIROPRAKTIKA

ole normaalsed näited, tihti hoopis aastaid tähelepanuta jäänud ohumärgid. KES saab kiropraktiku juures abi? Iga inimene, kellel on selgroog. Nagu igaüks meist peaks käima hamabarsti juures kontrollimas hamabaid on hea mõte käia kiropraktiku juures kontrollimas oma selga. Kui hambad on katki, võib tekkida hambanärvipõletik ning tulemuseks on SOS suus….. Sama on selgrooga, kui on paigast ära, võib tekkida seljanärvi- põletik, mis halvab funktsiooni ja valutab. Nagu hambapõletik ei teki üle öö, samuti ei ole seljanärvi põletik nn ‘ühe vale liigutuse’ tulemus, vaid pikaajaline ebaõige liikumine. Kiropraktiku vastuvõtule võivad kõik tulla, vanad ja noored, enne põletikku, põletiku ajal ja ka siis kui valuvaigistid on juba valu ära võtnud. See on vaikus enne tormi…. Mida nooremana hakatakse oma selja eest hoolt kandma, seda vähem on närvisüsteem kannatada saanud.

Hundi näidend

" Jaan: ,, Ei ole vaja teada enam." Õpetaja: ,,Nüüd leidsid Hanna-Liisa ja Jaan ennast mägra juurest." Mäger: ,, Oeh, tere, ka, noorrahvas! Kuis elu käib eksisite ära või? Kuidas ma võin abiks olla?" Jaan: ,, Kas sina, mägraisand, oled näinud siin hunti? Meil on vaja üks üles leida." Mäger: ,, Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi." Jaan: ,,Aitäh! Me lähme kohe vaatama!" Mäger: ,, Head aega! Oeh, mu selg valutab." Õpetaja: ,,Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas." Põder: ,, Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga ." Hunt: ,, Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!" Õpetaja: ,, Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad lõpuks mõlemad uimaseks. Metskits jõudis just kohale. Metskits: ,,Peeter, näita sellele hundile koht kätte."

Klaasist Loomaaed

Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i huvid on eelkõige materiaalsed ­ karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud

Klaasist loomaaed

Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim’i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O’Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, „kaotas oma sarve”, kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O’Connor Jim Tom’i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim’i huvid on eelkõige materiaalsed – karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud

Klaasist Loomaaed

Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i huvid on eelkõige materiaalsed ­ karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud

Leelo Tungal

TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................

Peeter I

Peeter I Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. juunil, Peetruse mälestuspäeval 1672 Tsudovi kloostris. Ristiisa oli Peeteri vanem poolvend Fjodor Aleksejevits, tsaar...

"Kuristik rukkis"

hiljem pihib ta tüdrukule oma rasket elu ja kutsub teda endaga ära põgenema ja koos elu alustama, kuid Sally keeldub ja nad lähevad tülli. Lõpuks otsustab Holden salaja koju oma õele külla minna, kes tema peale kuri on, et ta jälle koolist välja visati. Teise öö otsustab ta veeta oma endise õpetaja hr Antolini juures, kes ta lahkelt vastu võtab. Nad räägivad pikalt ja laialt elust, kuid Holden on eelnevatest sündmustest väsinud ja ta pea valutab ning otsustab lõpuks magama jääda. Kuid ehmatusega ärkab ta öösel kui hr Antolini ta peab silitab ja otsustab sealt kohe lahkuda, arvates et õpetaja on homoseksuaal. Hommikul läheb Holden kooli õde vaatama, et temaga hüvasti jätta, kuid plikatirts ei lepi sellega ja tahab et vend teda kaasa võtaks. Nad tülitsevad ja Holden loobub sellest pöörasest mõttest ja viib õe hoopis loomaaeda ja edasi karusselliga sõitma. Nad lepivad ära ja Holden on nõus tagasi koju minema

Mürgid ja vastumürgid

Narkootikumide ja hallutsinogeenide vahel ei saa alati selget vahet teha, kuigi esimesed põhjustavad põhiliselt mõnutunnet ja joovastust (eufooriat), teised peale selle veel ümbritseva maailma tajumise moondumist ja hallutsinatsioone. Pärast narkootikumide tarvitamist tekib peaaegu alati depressioon, mis kestab päeva või paar. Selle aja vältel tunneb inimene end väga halvasti: süda klopib, vaevab iiveldus, söögiisu pole, pea valutab, tekib psüühiliselt rõhutud olek. Sellest ülesaamiseks on kõige lihtsam tarvitada uuesti mõnuaineid ja seda sageli tehaksegi. Nii hakkabki arenema narkomaania. Narkootikumid on morfiin, heroiin, kokaiin, hasis ehk marihuaana, LSD, ecstasy, kanep jne. Hasisi ehk marihuaanat lisatakse sigarettidele, seda saadakse india kanepi õitest. Põhiliseks toimeaineks on tetrahüdrokannabinool, mis tekib alles hasisi kuivatamisel ja suitsetamisel

Tõde ja õigus iii

Ja põletavad ära ka veel. Miks? Saada sõja jaoks sõjamoona ja varandust. Tegelikult laamedasid. Oli üldine meeleolu. Lõhkuda, rebida. Loomalik käitmumina. Indrek kaitseb ka ühte vanahärrat. See oli tegelikult väga väetike ja see veatakse veel kaasa kah. Indrek võtab sõna aga teda ei kuulata, sest liiga vähe vägivalda ja ei olnud soodsad teistele. Indrek läheb minema. Jõuab koju õhtul. Ema oigab. Indrekule käib see südame peale. Teised ei pane enam tähelegi. Ema ütleb et valutab see sama koht kuhu indrek väiksena kiviga visanud oli. Ja et ta kannatab jussi pärast, et jussi tahtmised on piiritud ja et kui tema ka sureb siis saab jussi lõõsk täis. Ja ta tahab jussi kõrvale maetud saada. Ja et indrek peab teda aitama. Indrek lubas seda. Indrek linna tagasi. Kristi läinud ameerikasse indrek jookseb ära saatma. Aga kristi tegi enesetapu. Emand lohk süüdistab v mainib et indrek olla valetanud. Ja kristi arvas et ta on surnud. Rohud saab. Peab varjul olema

Raimond Valgre

1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946 Saaremaa polka 1947/1948 Kirjake koju 1935 Ma loodan, et saan sellest üle Sa ütled mulle "Päikene" 1936 1933/1935 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Hall sõdurisinel 1943 Suudlus kuuvalgel 1935 Eidekene hella 1944 See, keda armastan kuulub teisele Peagi saabun tagasi su juurde 1943 1945/1946

Raimond Valgre

Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946

Jalaseen

Tallinna Ühisgümnaasium JALASEEN Referaat bioloogias  SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus......................................................lk 8 Pildid........................................................................lk 6 ...

"Lissaboni öö" kokkuvõte

kodust ära saatma. S läks H (ja ta endisesse) korterisse. Enne seda ta aga tegi aega parajaks tänavatel kõndides. Heleni märguanne oli lahtine aken, see tähendas, et õhk on puhas. Nad rääkisid. Helen küsis, et miks Josef tagasi tuli, aga Josef ei suutnud seda öelda. Josef jäi Heleni juurde ööseks. Järgmisel päeval tuli Heleni juurde ta vend Georg. Josef peitis end Heleni riidekappi ning pabernuga kaitseks. Georg õnneks ei märganud mitte midagi. Helen valetas talle, et tal pea valutab. Peale Georgi külastust tundis H hirmu ning ta pidi otsemaid Josefi Münsterisse tagasi viima. Helen ja Josef sõitsid hotelli Josefi kohvrit tooma. Helenil tuli mõte, et ta läheks koos Josefiga Saksamaale ära. Nad leppisid kokku, et nad jätkavad teed koos Zürichist. Nii nad läksid lahku, Josef ostis rongipileti ning Helen enda sõbranna Ella autot tagasi viima. Josef läks ühte pansionaati, ta pani kohvri tuppa ning maksis nädal ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks

Tõde ja õigus V osa tsitaadid

A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...