toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri kõrgusega H ja pikkus silindri ümbermõõduga. Silindri ümbermõõt leitakse L = D. Et saada täielikku pinnalaotust, tuleb pinnalaotuse mõõtmetele lisada valtsimise teel ühendamiseks vajalik varu ja töötlemisvaru. Koonuse pinnalaotus leitakse järgmiselt. Märgitakse punkt 0 ja sellest tõmmatakse kaar, mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk leitakse = 360 R L
320 Kui suur venitustegur on saavutatav pressimisel? 50 Millise standardse kujuga profiile aluminiumist valmistatakse tõmbamise teel? toru Vormstantsimisel kasutatakse tööriistaks stantsi pooled Ekstrudeerimisel materjalis tekkiv pingeolukord on ruumiline Õmbluseta terastoru läbimõõduga 150 mm on valmistatud tõmbamise teel Millisel ekstrudeerimise viisil on kõrgeim kasutegur? vastuekstrudeerimisel Mida ühist on tõmbamise ja valtsimise protsessidel? õmbluseta torude valmistamise võimalus ne ja vormpressimine ekstis olevate andmetega. Ülesanne 12 Ülesanne 15 d1 Rp0.2 d2 d1 u d2 Vastus: Err:502 f alfa Vastus: #DIV/0!
vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on mitmesuguses vormis ja mitmesuguse kujuga - valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse valmistada. Kuumvaltsimisel saadud tooted klassifitseeritakse enamasti kuju järgi kahte põhitüüpi: lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine Traat on väikese (harilikult ümmarguse) ristlõikega pikk metallmaterjal, mida toodetakse valtsimise (5 — 12 mm) või ja tõmbamise (kuni 5 mm) teel. Traat on väikese tavaliselt ümmarguse, nelinurkse, kuusnurkse, ovaalse, kolmnurkse või mingi muu ristõikega pikk ja peen metalltoode, läbimõõduga kuni 12 mm. valtsimispingid Kasutatud materjal • http://levstal.com/valtsimine/ • http://web.zone.ee/metallityy/TRAADIPLEKITYY/traatplek k_6.html • http://e- ope.khk.ee/oo/2012/metalli_painutamine/untitled.JPG • http://castle.pri.ee/?page_id=4339 • https://www
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige
1. Maksimaalne pigistus saadav valtsimisel ühe läbimiga sõltub hõõrdetegurist valtside ja tooriku vahel ning valtside diameetrist. Valtside diameetri suurendamisega suurenevad hõõrdetegur ja pigistus, seega tootlikus. 2. Maksimaalne haardenurk max sõltub hõõrdetegurist valtside ja tooriku vahel. Mida suurem on hõõrdetegur, seda suurem on valtside haardevõime. Omakorda hõõrdetegur sõltub valtside ning tooriku materjalist, nende pinnakaredustest, temperatuurist ja valtsimise kiirusest. 3
Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s. t riba valtsimisjärgse pikkuse ja algpikkuse suhtega:
Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine. Noolutamise puhul tavaline süsinikteras kuumutatakse aeglaselt 398Cni üle ülemise kriitilise temperatuuri. Et kuumutamine toimuks ühtlaselt, peab esemeid ahjus hoidma umbes 1h iga tolli eseme paksuse kohta. Seejärel lülitatakse ahi välja ja lastakse metallil aeglaselt jahtuda,
Metallmaterjalide tootmine Metallitoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmiselt järgmisi meetoteid: · Valamisega valmistatakse peaaegu kõike maltooteid, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras
nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall 23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine. 24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin. 25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel. 27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu.
Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest.
Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali; Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustaba renn ka lumetõke. Kiudtsementplaatidest katus Ajutise languse elas eterniit üle 1970-1980
Kõva elastne teras oli tuntud juba neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid alles 1722. aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel. Abraham Darby kasutas oma tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes) puusöe asemel hoopis koksi. Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem. Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist
Select one: a. lubjakiviga b. lämmastikuga c. hapnikuga d. ferrosulamitega Question 18 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub Select one: a. kuumutamisel b. aeglasel jahtumisel c. kiirel jahtumisel d. karastamisel Question 19 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kas on võimalik valmistada pulbritest valtsimise teel mitmekihilisi toorikuid? Select one: a. ei ole võimalik b. jah, on võimalik c. seda tehnoloogiat ei ole katsetatud d. saab valmistada ainult ühekihilisi toorikuid Question 20 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Select one: a. magnesiit b. samott c. grafiit d. dinas Question 21 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Select one: a. sügavtõmbamine, äralõikamine b. ääristamine, mahalõikamine c. avalõikamine, puhastamine d. painutamine, ääristamine Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Select one: a. rotatsioonsepistusmasinatel b. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel c. horisontaalstantsimismasinail d. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Pingeolekut ekstrudeerimisel iseloomustab alljärgnev skeem: Select one: a. a b. d c. b d. c Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Select one: a. eeliseid ei ole b
Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel?
Ümbersulatamine on sulatuse eriliik, kus tavaliste meetoditega toodetud metall sulatatakse mittesoovitatavate lisandite vähendamise eesmärgil ümber. Ümbersulatamisel vaakumis toimub metalli puhastumine gaasidest ja mittemetalsetest osakestest. 2.4Valuplokkide tootmine Terase tootmismeetodist olenemata valatakse valmis teras valuplokkideks, mis kuuluvad edasiseks töötlemiseks pooltoodeteks peamiselt valtsimise ja sepistamise teel. Valuplokkide saamisel läheb teras vedelast tahkesse olekusse ehk toimub tardumine. Nii nagu sulatamisel püütakse saada kvaliteetset sulaterast, nii ka valuploki tardumisel on vaja saada sobiva struktuuriga, võimalikult defektivaba metalli. Teras valatakse valuplokkideks põhiliselt kolme meetodit kasutades: Ülevaltvalu - Selle puhul juhitakse sulateras enamasti malmist valmistatud valuplokivormi ülalt
1. Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimis...
5). Valgevask on vase ja tsingi sulam, kus tsingi sisaldus võib olla kuni 55%. EN1652 alusel margitähised CuZn5, ..10,..15,……CuZn40 Tsingilisandi suurendamine muudab valgevase kõvemaks ja värvilt heledamaks. Valgevask on oksüdeerumisele vastupidavam kui puhas vask. Kõva valgevase tõmbetugevus ulatub 880 MPa-ni, lõõmutatud valgevasel on see 320...350 MPa. Kuni 20% tsingilisandiga sulamit nimetatakse tombakuks. Alla 39% tsinki sisaldavat -valgevaske saab töödelda stantsimise, valtsimise jne. teel. Külmtöötlemisel valgevask kalestub, mille mõju kõrvaldamiseks tuleb teda lõõmutada temperatuuril 600...700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid ~1%, ülejäänud osa on vask)
Aknaklaas 2 mm (2,5;3;4;5;6), vitriinklaas 6 mm12mm. Vooderdusklaasvälisfassaadidel, tagumine pind võib olla kaetud kile või värviga. Peegliklaas, oluline tsasapinnalisus Mattklaas, 1 klaasi pinna matistamisel, karedaks muutmine lihvimiskäiaga, söövitava ainega või kova(?)pritsiga. Jääklaas kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi >muster. Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus. Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVBkiht) klaasitükid jäävad purunemisel kluge. Karastatud klaas horisontaal karastuse meetodil klaasi tugevus 5 kordistub. Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks. Värviline klaas kallid MUUD KLAASTOOTED: Klaaskeraamika Klaasblokid, ruudu kujulised,
sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Katusepleki paigaldamisel tuleb plekk kinnitada räästas üle ühe profiili ja küljelt iga roovi külge. Vahepealsed kinnitused vahelduvalt, vähemalt 4-5 tk/m2 (arvesta ka hoone asukoha tuulekoormusi) 87 Sileplekist katus Õhuke (0.5…0.9 mm) teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid (paanid) ühendatakse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali; 88 44 Sileplekist katus Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil (>4…5 tk/m2). Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga.
V - suurendab sitkust ja tugevust. (vanaadium) Ti - takistab vananemist ja terade suurenemist. B - parand. karastuvust (väikestes kogustes!) (boor) W - parandab tööriistateraste omadusi (volfram) Lisandite piirkogused on antud terase standardites (näit. standard EVS-EN 10025). Teras 1 6 1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid
valmistamisel. METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel; 23 · tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest.
nKeevisliite abil veekindlaks tehtud valtsidega korrosioonikindlast terasplekist katet võib kasutada katustel, mille kalle on vähemalt 1:20 Katuse ehitamiseks kasutatakse terasplekk-tahvleid pleki paksusega 0,5 või 0,6 mm ja tahvli laiusega 610 mm.Terasplekkide korrosioonikaitseks kasutatakse kuumtsinkimist ja plastikpinnakaitset. nVaskplekk-tahvel on samuti 0,5 või 0,6 mm ning tahvli laius võib olla 610 või 700 mm. nÜksikud tahvlid ühendatakse valtsimise teel plekipaanideks. Valmis plekipaanid on laiuselt 70...90 mm plekitahvli laiusest kitsamad. 101 Plekipaanid ning neeludel ja harjadel olevad plekid ühendatakse püstvaltsidega. Püstvalts on ühe-või kahekordne tihendusainega töödeldud valts. Ühekordset püstvaltsi kasutatakse vertikaalpindadel. Püstvalts on katuse kaldpindadel kahekordne ja töödeldud tihendusainega.
Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva metalli kalestumise saamiseks ja algseisus teras peab olema hästi deformeeritav. Seda võib saada tingimusel, et metalli lähtestruktuur kujutab ennast peeneteraline perliit. Patenteerimisel teras algul hoitakse temperatuuril 860 940 0C austeniidi piirkonnas
valida, et märgitud toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri kõrgusega H ja pikkus silindri ümbermõõduga (joon. 73a). Silindri ümbermõõt leitakse L = D. Et saada täielikku pinnalaotust, tuleb pinnalaotuse mõõtmetele lisada valtsimise teel ühendamiseks vajalik varu ja töötlemisvaru. Koonuse pinnalaotus leitakse järgmiselt. Märgitakse punkt 0 ja sellest tõmmatakse kaar, mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk 360 R leitakse = L R- koonuse alusringjoone raadius mm. L- koonuse moodustaja pikkus mm. joon. 73 2.5. Metalli raiumine, õgvendamine ja painutamine.
0,4 W/m.°C. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega. Nende sisepind on kergelt sooneline. Seetõttu lasevad läbi hajutatud valguse. Klaasprofiile käsutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. Profiilide vahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorusid toodetakse tõmbamise või valtsimise teel. Nad on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on nende haprus. Klaastorusid käsutatakse peamiselt mitmesuguste kemikaalide juhtimiseks. Nad taluvad siserõhku 0,4...0,7 MPa. Klaastorusid ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika (sitall) saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. Amorfse klaasi asemel saadakse peenekristalliline klaas. Sitalltooted on väga tugevad (paindetugevus kuni 350 N/mm 2). Sitallist on tehtud
plekk.. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekk-katuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille peamine ja alumine pind peab olema tuulutatav (0.25% katuse pindalast >20mm) aluskate räästani. Neelu põhjas tihe laudis. Profiilplekk kinnitatakse puitroovidele sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Sileplekist katus. Õhuke (0,5..0,9 mm) teras, vask, alumiinium või roostevabast plekist katusekate. Plekitahvlid ühendatakse omavahel valtsimise teel, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel. Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali. Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad kajundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. Kiudtsementplaat 40
tõmbamine – tõmbamisega toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; sepistamine – kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; lõiketöötlus (treimine, freesimine, puurimine jne) – sellega antakse toorikule lõplik kuju. Mõnikord kasutatakse ka külmvaltsimist ja tõmbamist. Vaata joonist. Joonis 4.6.1. Metallide kuumtöötlemine: a – valtsimise skeem, b – tõmbamise skeem. 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted. Need moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metall-materjalidest. Tähtsamad valtsmetalltooted on: ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras; plekk – tasapinnaline või reljeefne plekk, must- või tsingitud plekk; torud – õmbluseta peenemad torud, valtsõmblusega või
..760 oC ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta- takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja t valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvat- siooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlusta- miseks kuumutatakse valuplokke või valandeid Valtsimise tekstuur Terastruktuur kõrge temperatuurini, misjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse Sele 1.22. Pehmelõõmutamine - 23 - temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 T,ºC tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera 1000
Keskajal lükati- tõmmati soolakaevandustes soolaga täidetud vankreid puidust rööbasteel. Pehme puit osutus aga Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR raskete vankrite jaoks mittevastupidavaks ja selle pealispinnale hakati kinnitama rauasulamist riba- sid. Sedamööda, kuidas arenes metalli valtsimise oskus, asendati puidust rööpad terasrööbastega. Pikkamööda muutusid kaevandustes kasutatavad vagonettide rööpad raudteerööbaste sarnasteks. Hobused ja töömehed vedasid kaevanduste vankreid aastasadu, kuni 18. sajandil aurumasina leiutamise järel hakati vagonette tõmbama suurte paiksete aurumasinatega, mis käitasid köite abil
annaabi.ee 
