E-labor 9: Ekstrudeerimine ja vormpressimine (0)

Sarnased õppematerjalid

4

xlsx

E-praktikum: Ekstrudeerimine ja vormpressimine

Millise maksimaalse läbimõõduga (mm) standardset alumiiniumist üm Vastus- 320 Kui suur venitustegur on saavutatav tõmbamisel ? Vastus- 1.8 Leida ekstrudeerimise venitustegur- d1 R t Vastus: ### d1- tooriku esialgne läbimõõt (mm) t- samaaegselt ekstrudeeritud Millise standardse kujuga alumiiniumi sulamist profiile valmistatakse Vastus- ruududkujuline profiil Erisurve P arvutamine- Rp0.2 d1 d2 l l1 f alfa Vastus: ### (MPa) Rp0,2- voolavuspiir (Mpa) l1 - tooriku pikkus (mm) l - matriitsi ava silindrilise osa pikkus (mm) alfa– matriitsi ava koonuse tipunurk Vormstantsimisel kasutatakse tööriistaks- Vastus- stantsi pooled Traadi valmistamiseks vajalikku tõmbejõud- Rp0.2 d1 d2 f Cot alfa Cot alfa rad #DIV/0! Vastus: #DIV/0! (N) d1- tooriku läbimõõt (mm) d2- traadi läbimõõt (mm) 

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

9

docx

EP3 Vastused

Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise minimaalse läbimõõduga (mm) standardset alumiiniumist ümarprofiili on võimalik valmistada tõmbamise teel? Valige üks: a. 8 b. 3 c. 20 d. 10 Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui suur venitustegur on saavutatav tõmbamisel ? Valige üks: a. 1,8 b. 1,1 c. 5 d. 3 Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Leidke ekstrudeerimise venitustegur kui on teada et tooriku esialgne läbimõõt on 27,2 mm ja kolmnurgse ristlõikega ekstruusise (samaaegselt ekstrudeeritud profiilide arv on 3 tk.) välisläbimõõt D=2R (vt. joonisel), kus R on võrdne 8,4 mm. Andke vastus täpsusega 2 kohta peale koma. 0,27 Vastus: Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 7/7

Tehnoloogia

20

doc

Survetöötluse e-test

uestion 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Select one: a. tugevus tõuseb, plastsus suureneb b. tugevus tõuseb, plastsus väheneb c. tugevus langeb, plastsus suureneb d. ei muutu Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuumutamine üle rekristalliseerumistemperatuuri peale kriitiliste deformatsiooniastmetega külmdeformeerimist Select one: a. viib plastsete omaduste halvenemisele b. ei mõjuta struktuuri ja omadusi c. viib kiulisele struktuurile d. viib plastsuse paranemisele Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine c. tsonaalse likvatsiooni kõrvaldami

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

19

docx

Konstruktsioonimaterjalid e tehnoloogia Test 3. - Survetöötlus

Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00  Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige Hinne 1,

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a  Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

11

doc

Survetöötlemine

Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1-  Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus

Materjaliõpetus

11

pdf

Test 4 - survetöötlus

Test 4. Survetöötlus Page 1 Jäta vahele peasisuni Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Oled sisenenud kui Heli-Mari Sakala (Välju) Lehekülje viit Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Mehaanikateaduskond / Materjalitehnika instituut / MTT0010 / 29 April - 5 May / Test 4. Survetöötlus Alustatud Friday, 10. May 2013, 16:02 Olek Finished Lõpetatud Friday, 10. May 2013, 16:57 Aega kulus 54 minutit 20 sekundit Hinne 37,00, maksimaalne: 40,00 (93%) Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1 mm-seks on mitu tõmbeastet vaja Vali üks: a. soojuse ülemäärase eraldumise tõttu b.

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

17

pdf

Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus

227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1)

Materjaliõpetus

Kommentaarid (0)